Hormuzi väina sulgemine ei ole ajutine häire, vaid ülemaailmsete toiduainete hindadele suunatud süsteemse šoki algus, teatas ÜRO toiduagentuur mai lõpus tehtud avalduses.
Lääne meedias loodud kuvand Iraanist kujutab endast väljamõeldist, mille eesmärgiks on õigustada kallaletungi riigile, mille kodanike poliitiline kaasatus ja isikuvabadused on tegelikkuses oluliselt suuremad kui Pärsia lahe diktatuurides, mille repressiivseid režiime ei kritiseerita.
Naftaturg liigub käesoleval suvel olukorda, mida Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) juht Fatih Birol nimetab „punaseks tsooniks“.
Iraan on taastamas kiirkorras oma sõjalist võimekust, sealhulgas asendamas raketibaase ja laskeseadeldisi ning taaskäivitamas peamiste relvasüsteemide tootmist.
Usutluses Ameerika uuriva ajakirjaniku Chris Hedgesiga selgitab Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis, kuidas USA kallaletung Iraanile võib olla juba käivitanud maailmamajanduse kriisi paiskava sündmuste kaskaadi.
Ühendriikide naftahiiu Chevroni tegevjuht hoiatab, et maailma naftaturud näitasid juba mai alguses märke defitsiidi tekkest, mis saab mõjutama maailmamajandust, pärssides kõige teravamalt Aasia riikide majanduskasvu.
Selleks, et mõista, miks Trumpi administratsioon ei ole huvitatud Hormuzi väina laevaliikluse normaliseerumisest, tuleb teadvustada Iraani-vastase sõja soodsat mõju Ühendriikide suurema globaalse strateegia kontekstis, kirjutab India geopoliitika analüütik S. L. Kanthan.
Hormuzi väina sulgemine on avaldamas Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele laastavat mõju, tõdes Jaapani peaminister Sanae Takaichi.
Rootsi on teatanud, et lähikuudel võib osutuda vajalikuks kütuse normeerimine, kuna Lähis-Ida sõda süvendab riigi energiakriisi ja avaldab majandusele üha suuremat survet.
Paavst Leo XIV mõistis hukka „kõikvõimsuse illusiooni“, mis kütab tagant Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli sõda Iraani vastu, ning kutsus poliitilisi liidreid koheselt üles sõjategevust peatama ja läbirääkimisi jätkama.
Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli poolt Iraani vastu alustatud sõja tagajärjena alguse saanud ülemaailmne energeetikakriis ei ole Trumpi administratsiooni läbimõtlemata poliitika soovimatu tagajärg.
Donald Trumpi administratsioon on nõudnud avalikkusele kättesaadavate satelliitfotode hägustamist, eesmärgiga katta kinni Iraani sõja tagajärjel aset leidnud hävitustöö.
Ameeriklaste ülekaaluka enamuse tahte vastaselt teostatud kallaletung Iraanile kinnitab ühtaegu nii Donald Trumpi administratsiooni võltsopositsiooniks olemist kui ka arvukate uurimuste käigus tuvastatud fakti, et Ühendriikide valitsuse poolt ellu viidavatel poliitikatel puudub praktiliselt seos riigi elanike tahtega.
Alljärgnevas on toodud Iraani presidendi pöördumine täismahus.
Michael Brenneri hinnangul jätkab Trump Ühendriikide võimueliidi poolt külma sõja lõpus käivitatud ülemaailmse hegemoonia programmi nahaalsusega, mis ähvardab maailmavalitsemise ambitsioonid ummuksisse jooksutada.
Ühendriikide kongressi esindajatekoja erikomisjoni istungil keeldus USA asevälisminister tunnistamast Iisraeli tuumarelva olemasolu, väites küsitlust läbi viinud kogresmenile, et tal puudub luba antud küsimusele vastata.
Vene mõjuvõimas geopoliitika teoreetik Aleksander Dugin on avaldanud pärast Iraani-vastase sõja algust arvamusloo, milles kutsub Vene ja Hiina valitsusi üles reageerima otsustavalt USA ja Iisraeli tegevusele.
Paul Craig Roberts selgitab, kuidas 5 Lähis-Ida riigi hävitamine USA poolt pärast 2001. aastat on leidnud aset üksnes Iisraeli huvides ning kuidas Iisraeli ülemvõim Ameerika üle on tänaseks täielik.
Vaid kolmandiku Manhattani suurusest moodustav Khargi väikesaar kontrollib praktiliselt kogu Iraani Islamivabariigi naftaeksporti.
Iraanis ja Bahreinis aset leidnud rünnakud vee magestamise jaamadele tõstatavad võimaluse Iraani-vastase sõja eskaleerumisest tasemele, mis vallandaks Lähis-Ida regioonis seninägematu humanitaarkatastroofi.
Iraan on hakanud paigaldama miine Hormuzi väina, mis on jätkuvalt maailma tähtsaimaks energia transiitkoridoriks.
Olles esmalt keelanud Ameerika õhujõududel kasutada ÜK õhuväebaase rünnakute teostamiseks Iraani vastu, andis Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer järele Valge Maja survele, lubades Iraani-vastaseid rünnakuid.
Lõuna-Korea allikad on meediasse lekitanud informatsiooni, mille kohaselt Ühendriikide Lõuna-Koreas paiknev väekontingent on kaalumas stsenaariume USA võimekaima THAAD klassi maa-õhk raketikompleksi ümberpaigutamiseks Lähis-Itta.
Järgnevas ülevaates selgitatakse, kuidas sõdadest loobumise lubaduse abil Ameerika rahvalt mandaadi saanud Donald Trump reetis Iraanile kallale tungides kogu “Ameerika uueks tegemise” programmi ning miks Trumpi isikukultuse ümber koondunud MAGA projekt oli algusest peale läbinähtavalt võlts.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu pöördus 10. märtsi õhtul sotsiaalmeediaplatvormil X iraanlaste poole järgneva sõnumiga.
Islami Revolutsioonilise Kaardiväe pressiesindaja hoiatas teisipäeval, et seni kuni Ameerika Ühendriigid ja Iisrael ei ole lõpetanud Iraani pommitamist, ei ekspordita Lähis-Idast „mitte ühtegi liitrit” naftat.
Kui kriitilise tähtsusega Hormuzi väin peaks USA ja Iisraeli poolt algatatud Iraani-vastase sõja tulemusena jääma naftatankeritele suletuks, võivad naftahinnad tõusta juba kahe-kolme nädala jooksul kuni 150 dollarini barreli kohta.
Iraani sõda võib põhjustada globaalse naftatootmise tootmiskadusid, mis ulatuvad 3-4 miljoni barrelini päevas, kui sõda peaks kestma kauem kui paar nädalat.
Ühendriikide uudistekanalile NBC antud intervjuus märkis Iraani välisminister, et iraanlased ei karda Ameerika invasioonivägesid, vaid ootavad neid, andmaks kallaletungijale vastulöök, milleks islamivabariik on valmistunud aastaid.
Möödunud nädalal sotsiaalmeediaplatvormile X lekkinud info kohaselt on Ühendriikide suurimas mereväebaasis paikneval dessantlaeval USS Arlington täheldada ööpäevaringset laadimistegevust.
Jeffrey Sachs räägib, kuidas Ühendriikide kallaletung Iraanile on osutunud võimalikuks tänu asjaolule, et USA valitsus on tänaseks täielikult Iisraeli kontrolli all.
USA ja Iisraeli poolt laupäeva öösel Iraani vastu vallandatud rünnakutes hukkus Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei koos mitme pereliikmega.
Iisraeli pommirünnak tabas laupäeval Iraani lõunaosas Minabi linnas asuvat tütarlaste algkooli ning kohaliku ametliku meediakanali andmetel on hukkunute arv tõusnud 108-ni.
USA president Donald Trump teatas laupäeval, et peamine eesmärk, mida ta loodab Iraani ründamisega saavutada, on tuua iraanlastele “vabadus”.