Teil on valik, kas loobuda Ameerika päritolu kiipide ja muude Venemaa sõjamasina jaoks kriitiliste toodetega kauplemisest või seista silmitsi tagajärgedega – sellisena kõlas sõnum, mille Washington hiljuti Türgile edastas.
Türgi on USA kaubandusministeeriumi andmetel Hiina järel suuruselt teine Venemaale saadetavate USA päritolu esmatähtsate kaupade eksportija.
Türgi on USA kaubandusministeeriumi andmetel Hiina järel suuruselt teine Venemaale saadetavate USA päritolu esmatähtsate kaupade eksportija.
„Meil on vaja, et Türgi aitaks meil peatada Ühendriikide tehnoloogia ebaseaduslikult Venemaale jõudmise,“ sõnas ajalehele Financial Times USA kaubandusministri asetäitja Matthew Axelrod, kes juhib Washingtoni jõupingutusi hoida tundlikku tehnoloogiat Ameerika vastaste kätte sattumast. „Me peame nägema tõendeid Türgi ametivõimude ja tööstuse koostööst ning seda kiiresti või meil ei jää muud üle, kui kehtestada sanktsioonid neile, kes meie ekspordikontrollist kõrvale hiilivad,“ lisas Axelrod.
Türgi kaubandusministeerium keeldus USA esitatud olukorda kommenteerimast.
Türgi on kujunenud peamiseks sõlmpunktiks, mille kaudu Läänes toodetud topeltkasutuslik ehk nii tsiviil- kui sõjaliseks otstarbeks kasutatav elektroonika, sealhulgas protsessorid, mälukaardid ja võimendid, jõuavad – sageli ekslikult „lõppsihtkohana“ esitletavate kolmandate riikide kaudu – Venemaa rakettide ja droonide valmistajateni, rikkudes sedasi Lääneriikide poolt kehtestatud ekspordikontrolli. Teine suur probleem USA jaoks on Türgisse saabuvate, kuid lõppsihtkohana Venemaale ümberlaevatatavate tööpinkide ebaseaduslik transiit.
Türgi on kujunenud peamiseks sõlmpunktiks, mille kaudu Läänes toodetud topeltkasutuslik ehk nii tsiviil- kui sõjaliseks otstarbeks kasutatav elektroonika, sealhulgas protsessorid, mälukaardid ja võimendid, jõuavad – sageli ekslikult „lõppsihtkohana“ esitletavate kolmandate riikide kaudu – Venemaa rakettide ja droonide valmistajateni, rikkudes sedasi Lääneriikide poolt kehtestatud ekspordikontrolli.
Türgi, mis piirneb Musta mere ääres nii Venemaa kui Ukrainaga ning millel on sõbralikud suhted nii Moskva kui Kiieviga, ei ole liitunud Kremlile kehtestatud Lääne sanktsiooniprogrammiga, kuid on deklareerinud, et ta austab sanktsioonide kohaldamist oma väliskaubanduses Venemaaga.
Üks argument, mille NATO liikmest Türgi oma seisukoha põhjenduseks esitab, on see, et kui Ankara säilitab head suhted nii venelaste kui ka ukrainlastega, saab ta olla vahendajaks tulevastes Ukraina sõja lõpetamiseks tehtavates jõupingutustes. Samas on Türgi Euroopa, Lähis-Ida ja Euraasia ristumiskohas asuva riigina minevikus olnud leidlik, leidmaks viise, kuidas ühte poolt teise vastu välja mängida.
Praegune pingeline olukord ei ole esimene, mil USA on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ärritunud Türgi sõjaliste kaupade Venemaale jõudmise pärast. USA rahandusministeeriumi terrorismi ja finantsluure asekantsler Brian Nelson väljendas oma pettumust kaupade ekspordi ja reekspordi üle juba eelmise aasta veebruaris ja novembris Türgit külastades.
Mõned päevad pärast USA rahandusministeeriumi asekantsleri veebruarikuist visiiti, keset sanktsioonidega seotud pingeid, tegi tollane Türgi siseminister Süleyman Soylu raevuka avalduse USA suursaadikule Ankaras Jeffry Flake’ile, teatades: „Hoidke oma räpased käed Türgist eemale. Väljendan end väga selgelt. Ma tean väga hästi, kuidas te tahate Türgis tüli tekitada. Viige oma irvitav nägu Türgist minema.“ Analüütikud pidasid seda väljaütlemist vihaseks retoorikaks, mis võis Soylu arvates kiiresti lähenemas olnud riiklike valimiste eele sobida.
Mõned päevad pärast USA rahandusministeeriumi asekantsleri veebruarikuist visiiti, keset sanktsioonidega seotud pingeid, tegi tollane Türgi siseminister Süleyman Soylu raevuka avalduse USA suursaadikule Ankaras Jeffry Flake’ile, teatades: „Hoidke oma räpased käed Türgist eemale. Väljendan end väga selgelt. Ma tean väga hästi, kuidas te tahate Türgis tüli tekitada. Viige oma irvitav nägu Türgist minema.“
USA kaubandusministeerium on siiani paigutanud 18 Türgi ettevõtet selliste subjektide nimekirja, kellele kriitiliseks peetavate kaupade müümiseks peavad Ameerika ettevõtted taotlema litsentsi. Kuigi tundub, et sõjalise otstarbega kaupade voog Türgist Venemaale on pärast eelmise aasta tipptaset mõnevõrra vähenenud, sõnas üks USA kaubandusametnik Financial Times`ile, et „võite oodata, et tagajärgi jätkub veelgi, kui ja kuni ei toimu olukorra paranemist.“
Probleemi ulatust hinnates on USA sanktsioonide jõustamise ametnikud arvestanud ka nn varikaubandust. Viimane viitab kaupadele, mis kaovad ja ei jõua kunagi oma eeldatava sihtkoha turgudele. Türgi puhul peaks eksporditavad tundlikud kaubad tavaliselt jõudma Lõuna-Kaukaasia või Kesk-Aasia riikidesse, sh Aserbaidžaani, Kasahstani ja Kõrgõzstani, kuid nende riikide ametlikes impordiandmetes ei kajastu need kaubad kunagi. Seetõttu kahtlustatakse, et kõnealused kaubad on viidud lihtsalt edasi Venemaale.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD: