Suurbritannia valitsus on tänaseks kinnitanud lõplikult oma otsust tühistada uue põlvkonna Tüüp 83 hävitaja klassi laevade arendusprogramm, mille eesmärgiks oli vahetada välja kuningliku mereväe selgroo moodustavad moraalselt vananenud hävitajate eskaadrid. Ühendkuningriigi valitsuse otsus on ülimalt kõnekas nii maailma militaarbalanssi silmas pidades kui ka sümboolselt, tähendades sisuliselt, et varemalt aastasadu maailmameresid valitsenud Suurbritannial ei ole 2040. aastaks tõenäoliselt kasutusel enam ühtegi suurt lahinglaeva.
Adrian Bachmann
Briti valitsuse otsus kujutab endast järsku kannapööret Suurbritannia senises kaitsepoliitikas, kuna alles 2025. aastal ametlikult käivitatud Tüüp 83 klassi hävitaja arendusprogrammist pidi saama Briti mereväe tulevase õhutõrjevõimekuse keskne tugisammas.
Uued sõjalaevad olid nähtud ette alates 2030. aastate lõpust vahetama järk-järgult välja praegu teenistuses olevad Tüüp 45 klassi hävitajad. Saareriigi valitsuse ministrid olid korduvalt rõhutanud, et Tüüp 83 klassi laevadest saavad tulevikus Suurbritannia mereväe õhutõrjevõimekuse põhialused.
Arendusprogrammi tühistamine tähendab omakorda, et Briti kuninglik merevägi võib 2040. aastaks – ent võimalik, et juba varem – jääda ilma ühegi hävitajaklassi sõjalaevata, kuna olemasolevad Tüüp 45 klassi hävitajad on kavas hiljemalt 2038. aastaks teenistusest kõrvaldada, ilma et neile oleks ette nähtud otsest asendust.
Arendusprogrammi tühistamine tähendab omakorda, et Briti kuninglik merevägi võib 2040. aastaks – ent võimalik, et juba varem – jääda ilma ühegi hävitajaklassi sõjalaevata, kuna olemasolevad Tüüp 45 klassi hävitajad on kavas hiljemalt 2038. aastaks teenistusest kõrvaldada, ilma et neile oleks ette nähtud otsest asendust.
Veel mõne aasta eest valitses ebakindlus kas Tüüp 45 klassi hävitajatele üldse järglased ehitatakse või otsustab Briti merevägi minna üle üksnes väiksematest fregattidest ja korvettidest koosnevale laevastikule.
Alates 2022. aastast toimunud kaitsekulutuste märkimisväärne kasv ning pingete teravnemine Venemaaga suurendasid aga toetust mereväe eelarve suurendamisele, samas kui 2025. aastast alates hakkas uute hävitajate arendusprogramm võtma juba konkreetsemat kuju.
Sama aasta septembris tegi Briti kaitseminister Luke Pollard avalduse, et uued sõjalaevad kavandatakse minimaalse meeskonnaga või vajaduse korral täiesti mehitamata alustena, mis pidid esialgsete plaanide kohaselt jõudma teenistusse alates 2030. aastate keskpaigast.
Uute hävitajate üks olulisemaid võimekuse täiendusi seni teenistuses olnud Briti sõjalaevade ees oleks seisnenud aluste oluliselt arvukamas rakettrelvastuses.
Kui praegu kasutusel olevatel Tüüp 45 klassi hävitajatel on 48 vertikaalset raketiheiteseadme laskešahti, siis uutele Tüüp 83 klassi laevadele oli kavandatud 70–128 laskešahti, laiendades aluse löögivõimekust samaväärseks USA Arleigh Burke’i või Hiina 055 klassi hävitajatega.
Briti valitsuse otsus loobuda Tüüp 83 hävitajate programmist langeb ajale, mil maailma suuremad sõjalised jõud suurendavad kiiresti oma suurte pealveelaevade arvu.
Hiina merevägi on tänase seisuga ehitamas üksi rohkem hävitaja klassi suuri sõjalaevu kui kõik teised maailma mereväed kokku. Samas laskis ka Põhja-Korea 2025. aastal vette oma esimesed hävitajad, mida on edaspidi plaanis ehitada kaks alust aastas.
Hämmastava trendi kohaselt tähendaks Põhja Korea käivitatud hävitajate ehitamise programmi plaanipärane jätkumine, et 2031. aastaks oleks diktatuuririigi suurte lahinglaevade pealveelaevastik kaks korda suurem kui Ühendkuningriigil, mis kujutaks endast jõudude vahekorda, mis kõigest mõne aastakümne jooksul oleks tundunud ettekujuteldamatu.
Hämmastava trendi kohaselt tähendaks Põhja Korea käivitatud hävitajate ehitamise programmi plaanipärane jätkumine, et 2031. aastaks oleks diktatuuririigi suurte lahinglaevade pealveelaevastik kaks korda suurem kui Ühendkuningriigil, mis kujutaks endast jõudude vahekorda, mis kõigest mõne aastakümne jooksul oleks tundunud ettekujuteldamatu.
Ka Ameerika Ühendriigid on samal ajal jätkamas nii järgmise põlvkonna hävitajate kui ka suuremate, tuumajõuseadmega raskete sõjalaevade välja arendamist kahe paralleelse programmi raames.
Briti ning laiemalt Euroopa riikide pealveesõjalaevastike võimekus on seevastu olnud pikemat aega langustrendis.
Muuhulgas peetakse Briti olemasolevaid Tüüp 45 klassi hävitajaid mitmete hinnangute kohaselt maailma kõige tagasihoidlikuma lahinguvõimekuse ja nõrgema relvastusega hävitajate hulka kuuluvateks alusteks.
Sellest tulenevalt sobitub Suurbritannia otsus oma hävitajalaevastikust loobuda laiema trendiga, mille käigus on Briti mereväe võimekus võrreldes teiste maailma juhtivate mereriikidega järjest vähenenud.
Tüüp 83 hävitajate arendusprogrammi tühistamise taga on aga eeskätt Suurbritannia kaitse-eelarvele avalduv üha suurem rahaline surve.
Viimastel aastatel on ÜK tuumaheidutusvõime säilitamise, uute lahingulennukite soetamise ning relvajõudude üldise moderniseerimise kulud kasvanud märkimisväärselt, sundides valitsust tegema üha keerulisemaid valikuid selle osas, millistesse sõjalistesse võimekustesse on riik tulevikus võimalik üldse panustama ning millest ollakse sunnitud paratamatult loobuma.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
SEOTUD LOOD
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.