USA mereväeluure leke: Hiina ületab USA-d laevatootmises 232 korda

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

Hiljuti avalikkusesse lekkinud USA mereväeluure agentuuri raport paljastab, et Hiina laevatehaste väljalase ületab Ameerika Ühendriikide oma tänaseks 232-kordselt. USA merevägi on tänaseks kinnitanud välja lekkinud raporti autentsust.

USA mereväeluure agentuuri (ONI – Office of Naval Intelligence) poolt koostatud luureraportist välja lekkinud info on põhjustamas omajagu peavalu Ühendriikide militaarplaneerijatele, kuna slaidil toodud informatsioon paljastab, millisel määral Ameerika on viimastel aastakümnetel kaotanud oma laevaehituse võimekust ning kui kolossaalsel määral on Hiina Rahvavabariigi mereväealuste konstrueerimise võimekus seljatanud varemalt maailma laevaehitust domineerinud USA laevatehaste oma.

Mereväeluure agentuuri avalikkusesse lekkinud slaididelt nähtub, et Hiina Rahvavabariigi laevaehituse koguvõimsus ületab tänaseks Ameerika Ühendriikide oma uskumatud 232 korda. Mereväeluure agentuur kinnitas, et The Drive nimeline väljaanne, mis algselt informatsiooni avalikustas, ei eksitanud publikut, ning slaididel esitatud info on tõene.

Lekkinud info on pannud osasid kommentaatoreid esitama küsimust, kas USA on üldse võimeline Hiinaga mereväe ehituses tulevikus konkureerima.

Ühendriikide Vaikse ookeani laevastiku endine luure- ja infooperatsioonide ülem kapten James Fanell lausus, et paanikaks pole põhjust, kuigi tunnistas samas, et Hiinaga konkureerimine nõuab nihet USA poliitikas, et korvata laevaehituse sektori minnalaskmist pärast II maailmasõda.

USA mereväeluure andmetel oli Hiina mereväel 2020. aastal kokku 355 pealvee- ja allveelaeva Ühendriikide 296 vastu. 2035. aastaks ennustatakse Hiina mereväe kasvu 475 laevani, samas kui USA laevastiku suuruseks projitseeritakse 305-317 alust.

USA mereväeluure andmetel oli Hiina mereväel 2020. aastal kokku 355 pealvee- ja allveelaeva Ühendriikide 296 vastu. 2035. aastaks ennustatakse Hiina mereväe kasvu 475 laevani, samas kui USA laevastiku suuruseks projitseeritakse 305-317 alust.

“1949. aastal riskisid 12 Ameerika admirali oma karjääriga, otsustades avalikult kritiseerida USA valitsuse poliitikat ohjata NSV Liitu üksnes strateegiliste pommitajate abil… nende admiralide meelekindlus asetada riiklik julgeolek ettepoole turvalisest karjäärist viis selleni, et Ameerika lõi tuumajõul töötavate lennukikandjate armaada, mis valitses 60 aastat maailma ookeane,” kommenteeris Fanell USA mereväge ees ootavaid väljakutseid.

Fanelli sõnul peab USA Hiina ohjamiseks võtma tänapäeval vastu uue kõikehõlmava seaduste paketi, mis sarnaneks 1940-ndatel vastu võetud “Kahe ookeani seadusega”.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Antud loo puhul on esimeseks küsimuseks see, kas avalikkuse ette “kogemata” lekkinud luureraporti slaid oli ikka kogemata välja lekkinud või taotluslikult lekitatud. Raporti salastatuse aste oli väga madal ning selles sisalduv informatsioon on küll tõene ja kindlasti ka relevantne, ent päris kindlasti mitte salajane ning ei põhjusta USA relvajõududele mingisugust julgeolekuriski. Küll aga võimaldab slaidil toodud faktide avalikkuse ette toomine juhtida diskussiooni Pentagonile soovitud suunas, mis puudutab mereväe nõudmisi laevaehituse eelarvet kiiremas korras suurendada.

20. sajandi alguseks maailma suurimaks laevaehitajaks tõusnud USA laevaehituse positsioonide täielik loovutamine 21. sajandi alguseks peegeldab Ühendriikide majanduse transformatsiooni globaliseerumise protsessi käigus. Protsessi ennast võib lühidalt kokku võtta tõdemuses, et praktiliselt mis tahes suurt tööstusvõimsust nõudev tootmine on Ühendriikide pinnalt tänaseks suuresti lahkunud, jättes Ameerikale monopoolsete ja/või militaarse iseloomuga tehnoloogiate tootmise funktsiooni, samas kui USA dollari roll maailma reservvaluutana võimaldab korvata riigi ekspordi-impordi defitsiidi.

Sedasi on Ameerika Ühendriikide laevatootmise koguvõimsus kahanenud tänaseks minimaalse tasemeni, suunates alles jäänud tootmisvõimsused praktiliselt tervenisti sõjalaevade ning väga spetsiifiliste funktsioonidega aluste tootmisele. See on aset leidnud maailmas, kus 76% kogu planeedi laevatootmisest (tonnaaži alusel) toimub tänaseks vaid 3 riigis: Hiinas, Lõuna-Koreas ja Jaapanis.

adrian bachmann

Sedasi on Ameerika Ühendriikide laevatootmise koguvõimsus kahanenud tänaseks minimaalse tasemeni, suunates alles jäänud tootmisvõimsused praktiliselt tervenisti sõjalaevade ning väga spetsiifiliste funktsioonidega aluste tootmisele. See on aset leidnud maailmas, kus 76% kogu planeedi laevatootmisest (tonnaaži alusel) toimub tänaseks vaid 3 riigis: Hiinas, Lõuna-Koreas ja Jaapanis.

Seega ei tähenda USA irrelevantsus maailma tsiviilaluste laevaehituses tonnaaži alusel seda, et Ameerika sõjalaevade tootmise võimekus oleks kesine – tegelikkus on vastupidine, kuna praktiliselt kogu USA laevatööstus (käibe alusel mõõdetuna) üksnes sõjalaevade tootmisega tegelebki.

Ometi on Hiina kolossaalsel, USA-d ja kõiki teisi Lääneriike mäekõrguselt ületaval laevade tootmise võimekusel globaalset militaarbalanssi oluliselt mõjutav dimensioon – seda nii aktuaalselt juba täna kui ka potentsiaalselt märksa suuremal skaalal tulevikus.

Asi on nimelt selles, et Hiina maailmas kaugelt suurim laevatootmise kapatsiteet ei piirdu üksnes riigi võimega toota miljonite tonnide kaupa tsiviilotstarbelisi naftatankereid ja kaubalaevu, vaid laieneb ka sõjalaevade tootmise sfääri. Kuna Hiina tööstuslik võimsus ületab USA-d kordades ka rakettrelvastuse, seire- ning kommunikatsioonisüsteemide tootmise osas, siis on Hiinal olemas võimekus soovi korral kutsuda USA välja merelaevastiku konstrueerimise võidujooksule, mida Washingtonil oleks veel väiksem tõenäosus võita kui NSV Liidul oli USA vastu viimase külma sõja ajal. Kummatigi on märke, et suuruse, kuigi veel mitte võitlusvõime, alusel juba USA mereväest möödunud Hiina laevastik on sättinud kursi seilata lähitulevikus lähimeredelt kaugemale ookeaniavarustesse, kus USA merevägi on valitsenud uhkes üksinduses pärast NSV Liidu lagunemist.

Kuna Hiina tööstuslik võimsus ületab USA-d kordades ka rakettrelvastuse, seire- ning kommunikatsioonisüsteemide tootmise osas, siis on Hiinal olemas võimekus soovi korral kutsuda USA välja merelaevastiku konstrueerimise võidujooksule, mida Washingtonil oleks veel väiksem tõenäosus võita kui NSV Liidul oli USA vastu viimase külma sõja ajal.

adrian bachmann

Kui Hiina peakski tulevikus esitama USA-le väljakutse mereväe võidujooksuks, on tõenäoline, et Washington käsib Lõuna-Koread ja Jaapanit rakendada oma laevatootmise kapatsiteet USA mereväe ülesehitamise teenistusse, nagu Lõuna-Korea sõjatehaste toodang juba suunati Ukraina armee varustamise suunale pärast seda, kui USA sõjatööstuse tootmisvõimsused osutusid ülesandeks ebaküllaldaseks. Lõppkokkuvõttes omab Washington militaarsetes küsimustes oma vasallriikide üle täielikku geopoliitilist kontrolli, otsustades, kas, millal ja kelle vastu tema satelliitriigid tohivad, ei tohi ja peavad sõdima ning milliste eesmärkide nimel oma sõjatööstuslikke ressursse rakendama.

Mis puudutab aga küsimust sellest, kas Hiina kavatseb oma laevatootmise võimet rakendada sinise ookeani laevastiku loomiseks või mitte, siis seda saab seirata võrdlemisi täpselt, vaadates satelliitpiltide abil, mis tüüpi laevadele dokkides kiile alustatakse ning kas ja milliste riikidega Peking meresadamate kasutamise lepinguid sõlmib.

Esifoto: CC BY-NC 2.0 DEED

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!