Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Pärsia Lahe riikide allikad on avalikustanud, et Kataris 2024. aastal aset leidud õhujõudude ühisõppusel alistasid Pakistani Hiina päritolu J-10C tüüpi hävituslennukid Katari õhujõudude Euroopa Eurofighter tüüpi hävitajad simuleeritud õhulahingutes skooriga 9-0.
Kataris aset leidnud Zilzal II nime kandnud õppused olid märkimisväärsed, pakkudes haruldast pilguheitu võrrelda realistlikes oludes Hiina 4+ generatsiooni lahinglennukite võimekust Euroopa analoogide vastu.
Õppuste käigus ülekaalukalt Eurofighterid alistanud J10C hävitajad tõestasid oma võimekust ka 2025. aasta mais aset leidnud õhulahingutes Pakistani ja India õhujõudude vahel, milles Hiina päritolu hävitajad tulistasid Pakistani väidete kohaselt alla 3 India Prantsuse päritolu Dassault Rafale hävitajat, mis esindavad koos Eurofighteritega Euroopa lahinglennukite tippu.
Eriliselt muret tekitav on asjaolu, et J10C tüüpi hävitajad on Hiina sõjatööstuse poolt toodetud hävituslennukitest kõige vähem võimekad, samas kui Katari kasutuses olevad Eurofighterid representeerivad platvormi kõige moodsamat versiooni, mis on märgatavalt kaasaegsemad kui Euroopa õhujõudude endi arsenalis olevad versioonid.
Eriliselt muret tekitav on asjaolu, et J10C tüüpi hävitajad on Hiina sõjatööstuse poolt toodetud hävituslennukitest kõige vähem võimekad, samas kui Katari kasutuses olevad Eurofighterid representeerivad platvormi kõige moodsamat versiooni, mis on märgatavalt kaasaegsemad kui Euroopa õhujõudude endi arsenalis olevad versioonid.
Küsimused praktiliselt kõikide Euroopa suurimate lennuvägede – Saksamaa, Ühendkuningriigi, Itaalia ning Hispaania – selgrooks oleva Eurofighteri võimekusest Hiina, Vene ning USA uute hävitajate vastu on viimaste kümnendite jooksul muutunud üha aktuaalsemaks. Lennuk on tänase seisuga kaotanud kõik õhujõudude hankekonkursid milles see on osalenud Belgiast kuni Lõuna-Koreani ning isegi Eurofighteri eestvedajaks olevad Saksamaa ning Ühendkuningriik, on tellimusi uutele lennukitele ning olemasolevate platvormide moderniseerimisprogrammidele vähendanud.
Eriliselt märkimisväärseks sammuks tuleb siinkohal pidada Luftwaffe 2022. aastal vastu võetud otsust liituda sarnaselt enamike Euroopa riikidega USA F-35 operaatorite üha kasvava nimistuga ning seda vaatamata Saksa kaitsetööstuse aktiivsele lobitööle jätkata Eurofighteri programmi edasi arendamist.
Võimalik, et olles mõjutatud Zilzal õppustel nähtust võtsid Katari õhujõud 2025. aasta lõpus vastu otsuse eemaldada lähiaastatel 24 Eurofighterit teenistusest. Otsuse teeb erakordselt ebaharilikuks asjaolu, et tegemist on äsja soetatud uusimate Eurofighter 3A tüüpi platvormidega, mille tarned algasid alles 2022. aastal.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Katari õhujõudude otsus võtta kiirendatud korras teenistusest 2022. aastast riigile tarnitud Eurofighterid on sügavalt anomaalne ega ole mingil viisil seletatav õhujõudude tavapärase praktikaga.
Üldjuhul on 4. ja 5. generatsiooni hävitajate lennukikere elueaks arvestuslikult 6000-8000 tundi, mis võimaldab turbiinide ja avioonika värskenduskuuride korral hoida lennumasinaid teenistuses 30-40, mõnikord ligi 50 aastat. Mõne aasta vanuste lennukite kiirkorras maha kandmine viitab kas tehnoloogilisele defektile, sidemete katkemisele tarneriikide sõjatööstusega (mis muudab lennukid kasutuskõlbmatuks) või lennukite sõjalise kasuteguri järsule ja drastilisele langusele seoses ootamatute arengutega sõjapidamise domeenis, milles relvaplatvormid peaksid ootuspäraselt tegutsema.
Üldjuhul on 4. ja 5. generatsiooni hävitajate lennukikere elueaks arvestuslikult 6000-8000 tundi, mis võimaldab turbiinide ja avioonika värskenduskuuride korral hoida lennumasinaid teenistuses 30-40, mõnikord ligi 50 aastat.
Adrian Bachmann
Mis puudutab Euroopa ja laiemalt lääne sõjatehnoloogia relatiivse võimekuse langust maailma standardi seadjast esmalt üheks mitmete seast ning seejärel tehnoloogiliselt mahajäänuks, siis antud juhul on tegemist protsessiga, mis on paratamatu. Väga lühidalt kokkuvõetuna on reaalmajanduse mõttes lõviosa lääneriikide siseriiklikust kogutoodangust tänaseks pelgalt teenindussfääri, vahendustegevuse ning finantssektori väljendus, mitte reaalse tööstusliku võimsuse peegeldus.
Faktiliselt on Hiina tänaseks ületanud kogu läänemaailma kombineeritud tööstusvõimsuse praktiliselt kõikides tootmissektorites, olles saanud ainsaks riigiks maailmas millel on võimekus toota praktiliselt igat materjali, komponenti, allsüsteemi ning tervikseadeldist siseriiklikult. Ühendriikidel ning Vene Föderatsioonil eksisteerib vastav võimekus üksnes osaliselt, samas kui ükski Euroopa riik ei ole võime tootma mitte ühtegi relvasüsteemi toetudes vaid siseriiklikule tarnebaasile.
Faktiliselt on Hiina tänaseks ületanud kogu läänemaailma kombineeritud tööstusvõimsuse praktiliselt kõikides tootmissektorites, olles saanud ainsaks riigiks maailmas millel on võimekus toota praktiliselt igat materjali, komponenti, allsüsteemi ning tervikseadeldist siseriiklikult.
Adrian Bachmann
Relvasüsteemides on Hiina tänaseks jõudnud Lääne moodsaimate analoogidega võrdsele tasemele muuhulgas soomusmasinate, suurtükkide, pealvee laevade, side- ja luuresatelliitide ning seniitrakettide tootmises. Taktikaliste lahinglennukite, ballistiliste rakettide ning droonitehnoloogia poolest on Hiina lääneriigid tänaseks aga ületanud. Hiina suurimaks militaartehnoloogiliseks mahajäämuseks on tänase seisuga veel tuumaallveelaevade tehnoloogia, ent antud sfääris saab Hiina tõenäoliselt tugineda Vene konstruktoribüroode tehnoloogiasiiretele, mille toodangut peetakse hetkel maailma allveelaevatehnoloogia tipptasemeks.
Kuna Euroopa ning Ameerika Ühendriikide teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning matemaatika (STEM) spetsialistide tootmine ulatub vaevu kolmandikuni sellest, mida Hiina, Venemaa ja Iraani kõrgemad haridusasutused iga-aastaselt välja koolitavad, on loomulik ning ootuspärane, et aastasadu kestnud Lääne sõjatehnoloogiline ning sõjanduslik ülekaal leiab ajaloolises kontekstis kiire lõpu hiljemalt 2030ndate teiseks pooleks.
Kuna Euroopa ning Ameerika Ühendriikide teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning matemaatika (STEM) spetsialistide tootmine ulatub vaevu kolmandikuni sellest, mida Hiina, Venemaa ja Iraani kõrgemad haridusasutused iga-aastaselt välja koolitavad, on loomulik ning ootuspärane, et aastasadu kestnud Lääne sõjatehnoloogiline ning sõjanduslik ülekaal leiab ajaloolises kontekstis kiire lõpu hiljemalt 2030ndate teiseks pooleks.
Adrian Bachmann
See on sündmus, mille tähtsust on keeruline üle hinnata ning mis käivitab tõenäoliselt Lääne ühiskonnakorra ümber kujundava sündmuste kaskaadi nii siin kui sealpool suurt lompi.
Kõige tõenäolisemalt saab lääne sõjalise ülekaalu kadumisele järgnema ära lõigatus nii arengumaade odavast toormest kui ka Hiina tööstustoodangust. Antud arengutele järgneb elanikkonna elatustaseme drastiline kokkuvarisemine ning võimalik, et ka ülestõus, mis viib viimaks võimult läänemaailma hävingu esile kutsunud poliitilise nomenklatuuri.
Nomenklatuuri, mis on tänini võimetu tunnistama moraalse, materiaalse ja kultuurilise allakäigu tõsiasja ega ammugi ise enda süülisust Lääne allakäigus, mis oleks võimalik peatada hetkega rahasüsteemi reformi, lämmatava riigibürokraatia lammutamise, sõgedate sõdade peatamise, mõistusevastase rohepöörde lõpetamise ning sõna, mõtte ja ettevõtlusvabaduse taastamise läbi. Ehk teisisõnu läbi sammude mille pelk mainimine on tsensuurist, enesetsensuurist ja poliitilis-ideoloogilistest repressioonidest tiines, nn. “vabas läänemaailmas” keelatud, ent mille teostumiseta on lääne ühiskondade kollaps garanteeritud.
Lääne globaalse ülemvõimu lagunemise ulatusest, kiirusest, põhjustest ja tagajärgedest on täiendavaid käsitlusi võimalik lugeda ja kuulata käesoleva loo lõpus viidatud lugudes, mis on leitavad Makroskoobi jätkuvat ilmumist võimaldavava annetuste lingi alt.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: