ÜRO poolt avaldatud andmete kohaselt oli 2023. aasta 2. jaanuari seisuga Venemaa poolt teostatud Ukraina invasiooni tagajärjel puhkenud sõjas hukkunud 6919 tsiviilisikut.
„Õppuste” varjus on Mustale merele kogunenud Vene laevastike kuus dessant- ja allveelaeva, tuues need sedasi Ukraina vastu potentsiaalselt teostatavate sõjaliste operatsioonide veelgi vahetumasse lähedusse.
Kõik, kes ei ole ikka veel veendunud, et hetkel on käimas seninägematu Vene militaarjõudude koondamine Ukraina ümber, peaksid avama oma silmad teatud kõnekatele tõsiasjadele.
Ühendkuningriik on kulutanud Süüria opositsioonijõudude toetamiseks ning toetusprojektidele president Bashar al-Assadi režiimi vastaste mässuliste kontrolli all olevates piirkondades kokku 350 miljonit naela.
Vene võimud teatasid 26. juunil, et on paigutanud Süüriasse, Hmeimimi õhuväebaasi hüperhelikiirusel liikuvad õhk-maa tüüpi raskeraketid. MIG-31K püüdurhävitajatel kantavad relvad on võimelised hävitama minutite jooksul mere- ja maa sihtmärke kuni 2000 km ulatuses, muutes sõjalist jõuvahekorda terves Lähis-Ida ja Vahemere regioonis.
2001. aasta 11. septembri järgselt algatatud sõjad on põhjustanud enam kui 30 000 enesetappu nii Ameerika Ühendriikide tegevteenistuses olevate sõdurite kui ka veteranide hulgas. Seda on enam kui neli korda rohkem, kui on sama aja kohta lahingutegevuse käigus hukkunuid.
Möödunud nädalal toimus esmakordselt kümme aastat peale Süüria kodusõja algust Süüria ja Saudi Araabia luureülemate kohtumine. Tegemist on potentsiaalselt väga kõneka arenguga, mis annab lootust, et ligi 400 000 inimelu nõudnud relvakonflikt on lõpule jõudmas.
Venemaa kava laiendada Süüria Hmeimimi lennuväebaasi omab potentsiaali muuta sõjalisi jõujooni nii Lähis-Idas kui Vahemere regioonis.