Hormuzi väina sulgemine on avaldamas Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele laastavat mõju, tõdes Jaapani peaminister Sanae Takaichi ajakirjanikele esitatud dramaatilises avalduses.
Takaichi esines möödunud esmaspäeval Canberras, kus Jaapan allkirjastas Austraaliaga lepingud kriitiliste mineraalide, energiajulgeoleku ja kaitsekoostöö vallas. Austraalia peaminister Anthony Albanese toetas omakorda Jaapani valitsusjuhi hinnangut, nentides, et : „Me seisame täna silmitsi energiašokiga ja globaalse ebastabiilsusega… Meie partnerlus aitab meil kindlustada energiajulgeolekut, mida me mõlemad hädasti vajame.”
Austraalia tagab ligikaudu kolmandiku Jaapani energiavarudest, olles saareriigi suurimaks veeldatud maagaasi tarnijaks. Nii Canberra kui Tokyo on püüdnud Iraani vastase sõja tõttu astuda samme kindlustamaks energeetikaalane julgeolek.
„Nagu Jaapan, oleme ka meie väga mures vedelkütuste ja rafineeritud naftatoodete tarnekatkestuste pärast,“ sõnas Albanese, lisades, et „Austraalia ja Jaapani koostöö on keerulises strateegilises olukorras hädavajalik kogu piirkonna rahu, stabiilsuse ja jõukuse säilitamiseks” ning, et „Austraalia ja Jaapani vahelise kaitse- ja julgeolekukoostöö tugevdamine suurendab meie kaitsejõudude koostalitlusvõimet, tagades ühtlasi, et Austraalia ja Jaapan saavad teha tihedat koostööd piirkonna rahu ja julgeoleku toetamiseks.“
Tokyo ja Canberra sõlmisid aprillis 7 miljardi dollari suuruse kaitsealase kokkuleppe, mille keskne osa hõlmab Jaapani poolt võetud kohustust ehitada oma suurimaks maagasi tarnijaks olevale Austraaliale 11 uut sõjalaeva.
Tokyo ja Canberra sõlmisid aprillis 7 miljardi dollari suuruse kaitsealase kokkuleppe, mille keskne osa hõlmab Jaapani poolt võetud kohustust ehitada oma suurimaks maagasi tarnijaks olevale Austraaliale 11 uut sõjalaeva.
Ka Hiina on kannatanud Iraani naftavoogude blokeerimise negatiivse mõju all; kuid võrreldes selle mõjuga USA Aasia regiooni liitlastele on suurema tarnevõrgustiku ning strateegiliste reservidega Peking märgatavalt paremas positsioonis tormi üle elama.
Hiljuti ajakirjas “Ameerika Konservatiiv” (The American Conservative) avaldatud artiklis nenditi, et „ehkki ka Hiina sõltub teatud määral Pärsia lahe naftast, kehtib sama veelgi suuremas ulatuses ülejäänud Aasia kohta. Kuigi Ameerika Ühendriigid on suuresti kaitstud Hormuzi väina sulgemise kõige halvemate tagajärgede eest on Ameerika Aasia liitlaste majandused tarnekatkestuste ees praktiliselt kaitsetud”.
Artiklis jätkati: „Aasia riikide majandused on maailmas kõige enam sõltuvad Lähis-Idast pärit mustast kullast, kusjuures Lõuna-Korea saab umbes 70 protsenti ja Jaapan koguni 95 protsenti oma naftast Lähis-Idast… 2024. aastal oli 84 protsenti Hormuzi väina kaudu veetud naftast ja 83 protsenti veeldatud maagaasist (LNG) suunatud Aasiasse.” Analüüsis järeldati: „See ei ole sihipärane surveavaldus. Selle asemel tundub, et selline samm astutakse Aasiat üldse eriti arvesse võtmata, tabades just neid riike, keda Washington väidetavalt Pekingi vastu positsioneerib.“
Aasia riikide majandused on maailmas kõige enam sõltuvad Lähis-Idast pärit mustast kullast, kusjuures Lõuna-Korea saab umbes 70 protsenti ja Jaapan koguni 95 protsenti oma naftast Lähis-Idast… 2024. aastal oli 84 protsenti Hormuzi väina kaudu veetud naftast ja 83 protsenti veeldatud maagaasist (LNG) suunatud Aasiasse.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kildanafta revolutsiooni tõttu ligi 70% ulatuses naftatarbimises eneseküllasuse saavutaud Ühendriigid on võimelised Lähis-Idas valla päästetud sõda edasi eskaleerides teoreetiliselt paiskama nii Euroopa kui Aasia majandused märksa suuremasse kaosesse kui Ühendriigid ise oleksid sunnitud kogema. Oleks naiivne arvata, et antud stsenaarium – juhul kui see peaks käiku lastama – on “rumala Trumpi administratsiooni” saamatuse ning mitte läbi kalkuleeritud geoökonoomilise väljapressimise resultaat. Samuti oleks naiivne arvata, et antud plaani Ühendriikide globaalse ülemvõimu säilitamise või vähemasti pikendamise nimel ei oldaks valmis sobival hetkel rakendama.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: