fbpx
AudioMaailmavõim & GeopoliitikaSuur lugu

SUUR LUGU – USA kallaletung Iraanile võib kulmineeruda miljardite näljasurmas

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Mike Adams

Enamik inimesi ei paista tänini aduvat Hormuzi väina kriisi potentsiaali kulmineeruda globaalses katastroofis.

Lubage mul see siis otse välja öelda: kogu maailma elanikkonna ehk rohkem kui kaheksa miljardi inimese elud sõltuvad haprast maagaasi, nafta ja enam kui 60 aasta jooksul üles ehitatud globaalse tootmisahela võrgustikust. Juhul kui inimkond peaks ilma jäetama veerandist antud võrgustikus kriitilist rolli omavatest ainetest, jääme me ilma veerandist maailma rahvastikust – kahest miljardist inimesest. Selgitan kohe lähemalt, miks selline asjade käik oleks paratamatu.

Nagu ma varasemalt olen selgitanud, sõltub ligikaudu poole inimkonna toidulaud ühest ainsast keemilisest reaktsioonist, mille käigus seotakse atmosfääris leiduv lämmastik väetisesse. Seda reaktsiooni nimetatakse Haber-Boschi protsessiks ehk ammoniaagi sünteesiks ning selle kasutamine nõuab tohututes kogustes maagaasi. Suur osa vajalikust gaasist pärineb Pärsia lahe piirkonnast, eriti Katarist ja Iraanist. Kui Trumpi administratsioon 2026. aasta veebruaris Iraanile sõja kuulutas ja Hormuzi väin suleti, hakkas globaalne väetiste tootmisahel kokku varisema. Siin ei ole tegemist tulevikus võib-olla aset leidva näljahäda prognoosiga. Näljahäda on väetiste tootmisahela katkestuste vältimatu tagajärg ning sündmuse ahel on tänaseks juba käivitatud. Kuid sõltuvalt sellest, kuidas Hormuzi väinaga seonduvad tingimused edasi arenevad, võib olukord praegusest oluliselt drastilisemaks kujuneda.

Kui Trumpi administratsioon 2026. aasta veebruaris Iraanile sõja kuulutas ja Hormuzi väin suleti, hakkas globaalne väetiste tootmisahel kokku varisema. Siin ei ole tegemist tulevikus võib-olla aset leidva näljahäda prognoosiga. Näljahäda on väetiste tootmisahela katkestuste vältimatu tagajärg ning sündmuse ahel on tänaseks juba käivitatud.

Mike Adams

Varjatud infrastruktuur, mis meid kõiki elus hoiab
Katarist ja Pärsia lahest pärinevat maagaasi ei kasutata üksnes kodude kütmiseks. See on lämmastikväetiste kriitilise tähtsusega toormaterjal, mis muundatakse Haber-Boschi protsessi teel ammoniaagiks. Ilma maagaasita seiskub ammoniaagi tootmine, misjärel seiskub väetiste tootmine, mis omakorda põhjustab põllukultuuride kasina saagikuse. Pool maailma elanikkonnast on täna olemas üksnes tänu sünteetilistele lämmastikväetistele. Nagu selgitab Sharon Astyk oma raamatus “Ammendumine ja küllus” (Depletion and Abundance: Life on the New Home Front), püsib kogu meie toidusüsteem nafta ja maagaasi najal. Oleme oma tsivilisatsiooni sellisel moel üles ehitanud, et see sõltub täielikult neist energiakulukatest sisenditest.

Pool maailma elanikkonnast on täna olemas üksnes tänu sünteetilistele lämmastikväetistele.

Mike Adams

Samuti tuleb rääkida väävelhappest, mida toodetakse väävlirikka toornafta rafineerimisel tekkiva kõrvalproduktina ning mis on fosfaatväetiste asendamatu koostisosa. Ilma naftata ei ole väävlit, mis tähendab, et ei ole fosforit, ega ka toitu. Pärsia laht varustab maailma ligikaudu kolmandikuga väetistest ja Hormuzi väin mängib keskset rolli nii nafta kui gaasi transpordis. Nagu kirjutab Lewis Dartnell oma teoses “Lätted: Kuidas Maa on inimkonna ajalugu kujundanud” (Origins: How the Earth Shaped Human History), on kitsad Bab-el-Mandebi ja Hormuzi väinad aegade algusest rahvusvahelises kaubanduses kriitilist rolli omanud. Tänapäeval võib Bab-el-Mandebi ning Hormuzi väinu võrrelda ülemaailmse toidutootmise arteritega – nende läbi lõikamine saab hävitama loendamatud miljonid elud.

Tänapäeval võib Bab-el-Mandebi ning Hormuzi väinu võrrelda ülemaailmse toidutootmise arteritega – nende läbi lõikamine saab hävitama loendamatud miljonid elud.

Mike Adams

Kuidas Trumpi pommituskampaania on juba toidutootmist kahjustanud
USA korraldas Iraanile õhurünnaku pärast seda, kui president Trump kuulutas, et Iraan kujutab endast Ameerika Ühendriikidele otsest ja kohest ohtu. Hiljem on Trump tunnistanud, et tema otsust Iraanile sõda kuulutada mõjutasid USA rahusaadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff ning sõjaminister Pete Hegseth. Iraan vastas USA rünnakule omalt poolt Hormuzi väina sulgemisega, lõigates seeläbi ära viiendiku maailma nafta- ja gaasipakkumisest. Seejärel pommitas Iisrael Iraani Lõuna-Parsi maagaasimaardlat ning Iraan tekitas oma vasturünnakuga ulatuslikke kahjusid Katari energiakompaniile QatarEnergy, hävitades kaks tootmisliini, mille taastamiseks kulub hinnanguliselt kolm kuni viis aastat. Juhul kui Iraan peaks kahjustama tulevastes vasturünnakutes kõiki 14 QatarEnergy tootmisliini, võib kogu kompleksi taastamiseks kuluda kümmekond aastat.

Selle hävitustööga kaasnev maagaasi puudujääk tähendab lämmastikväetiste, soodsa alumiiniumi ja heeliumi puudujääki, mis sandistab kogu tööstusliku tootmisahela. Craig Tindale kirjeldas oma artiklis “Systemic Risk: A 12-Order Cascading Analysis of a Zero-Flow Strait of Hormuz Closure”, kuidas ühe tootmisahela pudelikaela häirimine võib kaasa tuua kogu tsivilisatsiooni hõlmava kriisi. Trumpi ähvardus rünnata Iraani tsiviilinfrastruktuuri tähendab, et häving võib laieneda kõigile Pärsia lahe riikidele. Süsteem ei ole tänaseks enam pelgalt kasvanud surve all – see on kokku varisemas.

Vääramatu tagajärg: terve kümnendi vältel surevad inimesed massiliselt nälga
Ilma külluslike väetisevarudeta kukub globaalne toidutootmine kokku. Järgneva kümnekonna aasta jooksul ei ole füüsiliselt võimalik kaheksat miljardit inimest ära toita ning ainult osadel meist saab olema ligipääs toidule. Kõige mustema stsenaariumi korral, mis hõlmab ulatuslikku väetiste tootmise infrastruktuuri hävitamist, võib maailma rahvastik kahaneda poole võrra ehk 8 miljardilt 4 miljardile või vähemale. Siin ei ole tegemist liialduse, vaid matemaatikaga. Poole toiduga ei saa toita kõiki inimesi.

Ilma külluslike väetisevarudeta kukub globaalne toidutootmine kokku. Järgneva kümnekonna aasta jooksul ei ole füüsiliselt võimalik kaheksat miljardit inimest ära toita ning ainult osadel meist saab olema ligipääs toidule. Kõige mustema stsenaariumi korral, mis hõlmab ulatuslikku väetiste tootmise infrastruktuuri hävitamist, võib maailma rahvastik kahaneda poole võrra ehk 8 miljardilt 4 miljardile või vähemale.

Mike Adams

Võime oodata massilist migratsiooni, mis kujundab maailma täielikult ümber, rahvarahutusi, valitsuste kokkuvarisemisi ning isegi kannibalismi. Me räägime samal tasemel katastroofist, mis kaasneks asteroidi langemisega Maale, üksnes selle erinevusega, et seekordne katastroof on lihtsalt inimtekkeline. Küsimus ei seisne selles, kas meid ootavad ees massilised surmad, vaid mitu miljardit inimest sureb enne seda, kui süsteem madalama rahvaarvu juures stabiliseerub.

Järeldus: kontrollpaneel on hullu imperaatori käes
Ultimatiivselt peab Donald Trump tänaseks sõda kogu inimkonna vastu. Jääb mulje, nagu ei omaks ta ise ega tema nõunikud vähimatki arusaama oma tegude tagajärgedest. Kõige optimistlikumal juhul surevad miljonid inimesed nälga inimeste põhjustatud katastroofi tõttu ja kui olukord peaks eskaleeruma, võib maailm, nagu me seda seni tundnud oleme, lõppeda.

Aasta jagu toiduvarusid ei aita enam vältimatut väärata ning miljardite inimeste surma suudab nüüd ära hoida üksnes USA ja Iisraeli poolt vallandatud sõgeda sõja lõpetamine. Seepärast kutsun teid üles nõudma selle hullumeelsuse lõpetamist enne, kui meid kõiki ülemaailmse hävingu keerisesse kistakse.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Oleks ülimalt naiivne eeldada, et Ameerika Ühendriikide sõjalistel planeerijatel jäi Iraani-vastase rünnaku korraldamisel kahe silma vahele asjaolu, et islamivabariigi ründamisega kaasnev Lähis-Ida energeetikakompleksi halvamine saab päädima ülemaailmse väetiste tootmise langusega ning sellele potentsiaalselt järgneva ülemaailmse toidukriisiga. Kriisiga, mis tooks kaasa elukvaliteedi drastilise languse miljarditele ning näljahäda ja surma miljonitele.

Oleks ülimalt naiivne eeldada, et Ameerika Ühendriikide sõjalistel planeerijatel jäi Iraani-vastase rünnaku korraldamisel kahe silma vahele asjaolu, et islamivabariigi ründamisega kaasnev Lähis-Ida energeetikakompleksi halvamine saab päädima ülemaailmse väetiste tootmise langusega ning sellele potentsiaalselt järgneva ülemaailmse toidukriisiga.

Adrian Bachmann

Ent kuna Ühendriigid on nii nafta, väetiste kui põllumajandustoodangu tootmises sisuliselt eneseküllaldased – ainsaks teiseks suurriigiks, millel on sama võimekus, on Vene Föderatsioon – siis peeti Iraani ründamise läbi maailma rahvastele katastroofiliste kannatuste põhjustamist kas aktsepteeritavaks kuluks või taotluslikuks eesmärgiks “Ameerika suureks tegemise” projektis. Ühel või teisel viisil on tegemist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi alusel üheselt mõistetava sõjakuriteoga, millele ehitub tahtluse või vähemasti teadmise elemendiga inimsusvastase kuriteo koosseis. Kuriteo, mis on käsitletav roimana inimkonna kui terviku vastu.

Juhul kui Mike Adamsi poolt esitatud hüpoteesi kõige drastilisem stsenaarium peaks tõepoolest realiseeruma ning sajad miljonid inimesed Iraanile kallaletungi tagajärjena tekkinud globaalse näljahäda tulemusena surema, läheb Trumpi administratsioon ajalukku inimkonna ajaloo suurima massimõrva põhjustajana, mille lihunikuarve saab ületama I ja II maailmasõjas ning NSV Liidu ning Hiina rahvavabariigi sünteetilistes näljahädades hukkunute arvu.

Juhul kui Mike Adamsi poolt esitatud hüpoteesi kõige drastilisem stsenaarium peaks realiseeruma ning sajad miljonid inimesed Iraanile kallaletungi tagajärjena tekkinud globaalse näljahäda tulemusena surema, läheb Trumpi administratsioon ajalukku inimkonna ajaloo suurima massimõrva põhjustajana, mille lihunikuarve saab ületama I ja II maailmasõjas ning NSV Liidu ning Hiina rahvavabariigi sünteetilistes näljahädades hukkunute arvu.

Adrian Bachmann

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.