Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
NATO väejuhatus viis oktoobris läbi arvutisimulatsioonidel põhineva õppuse “Avenger Triad 26”, mille käigus allianssi liikmesriikide ohvitserid harjutasid digitaalsetel kaartidel sõjapidamist miljonimehelise armee vastu NATO liikmesriikide territooriumil.
Õppused toimusid 6.–15. oktoobrini Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas ja Hollandis paiknevates sõjaväestaapides. Operatsioonide juhtimine oli koondatud Wiesbadenisse, kus asub USA Euroopa ja Aafrika vägede väejuhatus. Saksa kohaliku väljaande Merkurist teatel, mille ajakirjanikele võimaldati harukordne ligipääs õppuste juhtimiskeskusesse, nägi õppuse stsenaarium ette kahe miljonist sõdurist koosneva armee vastasseisu.
Õppustele ligipääsu omanud Saksa väljaande andmetel osales õppusel kokku ligikaudu 20 000 sõjaväelast, sealhulgas 4000 USA sõdurit. Avenger Triad 26 oli eeskätt staapide juhtimisõppus, mitte tavapärane väliõppus, mille käigus NATO 32 liikmesriigi väejuhatused harjutasid ühiste sõjaliste operatsioonide läbiviimist, teabevahetust ja kiiret otsustamist kriisiolukorras.
Õppustele ligipääsu omanud Saksa väljaande andmetel osales õppusel kokku ligikaudu 20 000 sõjaväelast, sealhulgas 4000 USA sõdurit. Avenger Triad 26 oli eeskätt staapide juhtimisõppus, mitte tavapärane väliõppus, mille käigus NATO 32 liikmesriigi väejuhatused harjutasid ühiste sõjaliste operatsioonide läbiviimist, teabevahetust ja kiiret otsustamist kriisiolukorras.
USA vägede Euroopa ja Aafrika väejuhatus ning NATO liitlasvägede maaväejuhatus tegutsesid õppuse ajal ühtse integreeritud juhtimisstaabina, mille koosseisu kuulusid nii USA maavägede 5. korpus, Poola armee 2. korpus, Prantsusmaa armee 1. korpus ning Saksa-Hollandi 1. korpus. Õppuse aluseks oli NATO kollektiivkaitse lepingu 5. artiklil põhinev stsenaarium, mille kohaselt käsitletakse rünnakut ühe liikmesriigi vastu rünnakuna kogu alliansi vastu.
Kogu õppuste informatsiooniliseks sisendiks olev operatiivteave koondati Wiesbadenisse, kus Euroopa digitaalsel kaardil kuvati reaalajas NATO ja vastase vägede asukohad. Õppuse üks peamisi eesmärke oli vähendada sõjaväejuhtide reageerimisaega vastase rünnakule, kasutades selleks muu hulgas tehisintellekti, mis võimaldaks tegelikus sõjaolukorras saada lahinguväljal toimuvast tervikliku ülevaate kõigest mõne sekundiga.
„Meie ülesandeks on kokku sobitada 21. sajandi infotehnoloogia 20. sajandi sõjaliste võimekustega,“ sõnas NATO liitlasvägede maaväejuhatuse ülema kohusetäitja, Briti maaväe kindralleitnant Jez Bennett, selgitades harjutuste taktikalis-tehnilist iseloomu.
Wiesbadenis kasutatud vägede juhtimise süsteemiks oli Ameerika tehisintellekti hiiu Palantir poolt välja töötatud andmetöötlus- ja sihtmärgistamisplatvorm Maven Smart System, mis kasutab tehisintellekti suurte andmemahtude kiireks töötlemiseks ning sõjaliste operatsioonide juhtimiseks. NATO eesmärgiks on tulevikus ühendada kogu lahinguväljade kohta olemasolev teave, mis pärineb tuhandetelt luuredroonidelt, maapealsetelt sensoritelt, radaritelt ning kaameratelt, ühtsesse infovõrku.
Wiesbadenis kasutatud vägede juhtimise süsteemiks oli Ameerika tehisintellekti hiiu Palantir poolt välja töötatud andmetöötlus- ja sihtmärgistamisplatvorm Maven Smart System, mis kasutab tehisintellekti suurte andmemahtude kiireks töötlemiseks ning sõjaliste operatsioonide juhtimiseks.
USA relvajõud on Maveni platvormile arendamas välja üha uusi võimekusi. Oktoobris demonstreerisid USA mereväe ja merejalaväe arendajad Arizonas Yuma merejalaväe lennubaasis tervenisti Mavenil põhinevat õhutõrje juhtimis- ja seiresüsteemi.
Õppuse läbiviimisel juhinduti suuresti ka Ukraina sõjas saadud kogemustest. USA maaväe major Ben Schiffi sõnul on Venemaa vastu võitlev Ukraina arendanud sõjalist droonitehnoloogiat kiiremini kui ükski teine riik.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Weisbadenis äsja lõppenud ulatuslikud NATO kommando-staabiõppused väärivad tähelepanu eeskätt õppuste stsenaariumi poolest, milleks olemasoleva info põhjal näib olevat III Maailmasõja puhkemine Euroopa sõjateatris – kõige tõenäolisemalt Venemaaga piirnevates Ida-Euroopa riikides.
Suure tõenäosusega areneks äsja õppuste käigus läbi harjutatud stsenaarium kiiresti taktikaliste tuumalöökideni, mille Vene pool sooritaks oma nn. “eskaleerida et de-eskleerida” doktriini alusel.
Antud asjaolule viitavad ka Vene juhtkonna viimasel ajal kasvava regulaarsusega korratud kinnitused, et frontaalkokkupõrge NATOga tähendaks sõjategevust, mis oleks Ukrainas aset leidvast relvakonfliktist võrreldamatult intensiivsem, aga ka lühem – ehk teisisõnu – tõenäoliselt laseks Moskva Weisbadenis läbi mängitud stsenaariumi korral käiku mõnikümmend kuni mõnisada taktikalist tuumarelva, millega likvideeritakse NATO vägede koondumisalad ning suurem osa NATO Ida-Euroopa riikidest. Sedasi jäetaks Washington valiku ette… Kas eskaleerida sõjategevus tuumalöökide andmiseni Venemaa territooriumile, millele järgneks tuumatriaadide käiku laskmine ning USA, Venemaa ja Euroopa häving… Või leppida Ida-Euroopa riikide hävinemisega, et mitte riskeerida Ühendriikide emamaa annihilatsiooniga.
tõenäoliselt laseks Moskva Weisbadenis läbi mängitud stsenaariumi korral käiku mõnikümmend kuni mõnisada taktikalist tuumarelva, millega likvideeritakse NATO vägede koondumisalad ning suurem osa NATO Ida-Euroopa riikidest. Sedasi jäetaks Washington valiku ette… Kas eskaleerida sõjategevus tuumalöökide andmiseni Venemaa territooriumile, millele järgneks tuumatriaadide käiku laskmine ning USA, Venemaa ja Euroopa häving… Või leppida Ida-Euroopa riikide hävinemisega, et mitte riskeerida Ühendriikide emamaa annihilatsiooniga.
Mis puudutab õppuste tehnilist poolt, siis siinkohal on keskseks elemendiks õppuste väidetav keskendumine tehisintellekti ulatuslikule kasutamisele NATO väekoondiste juhtimisel. Kui arenenud faasi antud võimekus on tänaseks jõudnud on keeruline hinnata, ent tehisintellekti laialdane kasutamine kujutab endast potentsiaalselt vägede juhtimise läbimurret, mis võimaldab olulisel määral tõhustada paljude riikide vägede integreeritud juhtimise efektiivsust. Kui tehnoloogia vastavaks läbimurdeks on jõudmas küpsesse faasi jääb NATO liikmesriikide vägede integreeritud juhtimise ulatuslikum üle andmine Ühendriikidele tulevikus üha enam mitte niivõrd logistilis-operatiiv-administratiivseks, vaid peaasjalikult poliitiliseks küsimuseks.
Täiendavaid käsitlusi maailma militaarblanssi mõjutavatest ja iseloomustavatest arengutest võib Makroskoobis lugeda ja kuulata käesoleva uudisloo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD
