Brendan Oliss, Cole McFaul, Jaret C. Riddick
Loodus- ja täppisteaduste alal hariduse omandanute arvud ja osakaalud on riikide läbilõikes viimastel aastatel radikaalselt muutunud, mis saab peagi mõjutama innovatsiooni ja hariduse jõujooni kogu maailmas.
Järgnevalt analüüsime hiljutisi haridusandmeid riikidest, kus on kõige rohkem kõrgkoolilõpetajaid teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadel, mis on tuntud rahvusvaheliselt kui nn STEM-alad (Science, Technology, Engineering, Mathematics).
Täpsemalt määratlevad UNESCO ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) STEM-valdkondadena info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, inseneriteadused, ehituse, tootmise, loodusteadused, matemaatika ja statistika. Kogusime andmeid nimetatud erialade lõpetajate kohta kõigil astmetel pärast keskkooli, kasutades 2020. aasta näitajaid, mis on kõige värskem kättesaadav haridusstatistika käesolevas uuringus osalevate riikide kohta.
STEM-erialadel (teadus, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) hariduse omandanute hulk näitab riikide kõrge kvalifikatsiooniga tehnilise tööjõu arendamise potentsiaali, mis on omakorda tehnoloogilise innovatsiooni ja majanduskasvu eeltingimusteks.
STEM-erialadel (teadus, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika) hariduse omandanute hulk näitab riikide kõrge kvalifikatsiooniga tehnilise tööjõu arendamise potentsiaali, mis on omakorda tehnoloogilise innovatsiooni ja majanduskasvu eeltingimusteks. Kuna tehnoloogiaalane konkurents kasvab kogu maailmas, suureneb jätkuvalt ka nõudlus STEM-pädevuste järele. Riikides, kus on rohkem STEM-erialade lõpetajaid, eksisteerib ka suurem valmisolek tehnoloogiliste läbimurrete teostamiseks näiteks tehisintellekti, biotehnoloogia ja kõrgtehnoloogiliste materjalide alal.
Suurema osa 20. sajandist peeti Ameerika Ühendriike ja Euroopat – sh eelkõige Venemaad, Saksamaad, Ühendkuningriiki ja Prantsusmaad – ülemaailmseteks teaduse ja tehnoloogiahariduse keskusteks. Viimastel aastakümnetel on aga esile kerkinud uued tegijad. Hiina, India, Lõuna-Korea ja Jaapan on laiendanud jõuliselt oma STEM-õppeprogramme ning tänapäeval toodavad suurima osa STEM-valdkondade spetsialiste eeskätt Aasia riigid.
Hiina, India, Lõuna-Korea ja Jaapan on laiendanud jõuliselt oma STEM-õppeprogramme ning tänapäeval toodavad suurima osa STEM-valdkondade spetsialiste eeskätt Aasia riigid.
Järgneval joonisel on näidatud üksteist riiki, kus oli 2020. aasta seisuga kõige enam teaduse ja tehnoloogia valdkonna lõpetajaid maailmas.
Joonis 1 näitab nihet STEM-erialadel hariduse omandanute globaalses jaotuses võrreldes Maailma Majandusfoorumi 2016. aasta aruandega. Maailma Majandusfoorumi aruandes nimetati Hiinat, Indiat, Ameerika Ühendriike, Venemaad, Iraani, Indoneesiat ja Jaapanit kui kõige rohkem STEM-erialade lõpetajaid tootvaid riike. Alates 2020. aastast leiame aga, et uued tulijad Brasiilia ja Mehhiko on Iraanist ja Jaapanist juba ette rebinud.
Pärast viimaste aastakümnete STEM-hariduse buumi Aasias on suurt tähelepanu pälvinud loodus- ja täppisteaduste erialadel hariduse omandanute arvu kiire kasv eeskätt Hiinas, Indias, Jaapanis ning Lõuna-Koreas. Kuid märkimisväärseid edusamme on teinud ka Lõuna-Ameerika suurriigid Brasiilia ja Mehhiko.
Joonisel 2 on kujutatud STEM-erialade lõpetajate arvu suurenemine Brasiilias, Mehhikos ja Jaapanis aastatel 2015-2020. Kui Jaapanis on STEM-erialade lõpetajate hulk vaadeldud ajavahemikul suhteliselt püsiv, siis Brasiilias kasvas lõpetajate hulk ligikaudu 26% ja Mehhikos umbes 30% võrra. Kuna STEM-õppe lõpetajate arv on ajalooliselt olnud heaks ennustajaks tuleviku majanduskasvule, viitavad edusammud sellele, et Brasiilia ja Mehhiko võivad olla valmis tulevasteks läbimurreteks loodus- ja täppisteadustes.
Kuigi loodus- ja täppisteadustes hariduse omandanute arv võib olla tulevase teadusliku ja tehnoloogilise võimekuse näitaja, ei võta antud indikaator arvesse muid erinevusi eri riikide STEM-ökosüsteemides. Joonisel 3 on esitatud STEM-õppe lõpetanute arv protsendina iga riigi kõrghariduse lõpetanute koguarvust, et anda teine vaatenurk, mille kaudu mõista riikide STEM-ökosüsteemide erinevusi.
Nagu jooniselt nr 3 nähtub, on Hiina STEM-valdkonnas õppijate osakaalu poolest maailmas esikohal. Muljetavaldavad üle 40% Hiinas kõrgkooli lõpetanutest omandas kraadi mõnel STEM erialal. Venemaal, Saksamaal, Iraanis ja Indias moodustavad STEM valdkondades diplomeeritud üle 30% kõigist lõpetajatest, samas kui USA-s on antud näitaja langenud 20%-ni kõikidest kõrgkoolilõpetajatest, jäädes tänaseks allapoole nii Prantsusmaa kui Mehhiko suhtarvust.
Hiina on STEM-valdkonnas õppijate osakaalu poolest maailmas esikohal. Muljetavaldavad üle 40% Hiinas kõrgkooli lõpetanutest omandas kraadi mõnel STEM erialal.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD: