Maailma suurim autotootja Toyota andis äsja teada, et kavatseb vähendada septembris tootmist 40% võrra. Drastilise languse taga on Kagu-Aasias taas kasutusele võetud koroonaviiruse pidurdamise rängad meetmed, mis pärsivad muuhulgas ka Jaapani autogigandi tööd.
Mitmeid maailma populaarsemaid automudeleid tootva Toyota esialgsed plaanid nägid septembris ette 900 000 auto tootmist, ent tänaseks peetakse realistlikuks vaid 500 000 masina valmimist.
Tootmismahtude seninägematu languse taga on maailma autotööstust koroonasulgude algusest kimbutanud elektroonikakomponentide, täpsemalt mikrokiipide põud, mis ei näita veel lahenemise märke. Erinevalt teistest maailma suurtest autotootjatest oli Toyota kiibipõuast tänini suuresti puutumata, kuna firma elektroonikakomponentide reservid olid piisavalt suured, et tootmisseisakutega toime tulla. Ometi on tänaseks ka Toyota tootmisahelas allhankeid teostavate ettevõtete varud ammendumas ning maailma suurim autotootja on sunnitud seiskama tootmisliine nii Jaapanis kui välismaal.
Toyota esindaja sõnul on tootmise kokku kukkumine tingitud nii ülemaailmsest kiibipõuast kui regionaalsest olukorrast Vietnamis ja Malaisias, mille valitsuste poolt vastu võetud otsustest sõltub suuresti, kas tootmismahud pärast septembrit taastuvad või mitte.
Tootmisliinide seiskamine puudutab Jaapanis kokku 14 tehast. Samuti vähendatakse tootmist Toyota Põhja-Ameerika, Hiina ja Euroopa allüksustes, mille väljalase väheneb 220 000 auto võtta. Hetkeseisuga ei ole Toyota muutnud veel oma märtsikuus alanud majandusaasta tootmise ja kasumi prognoosi. Vaevu poole miljonini küündiv septembrikuine toodang saab olema madalaim alates 2020 maist, mil koroonasulud USA ja Euroopa autotehased seiskasid.
Toyota esindaja sõnul on tootmise kokku kukkumine tingitud nii ülemaailmsest kiibipõuast kui regionaalsest olukorrast Vietnamis ja Malaisias, mille valitsuste poolt vastu võetud otsustest sõltub suuresti, kas tootmismahud pärast septembrit taastuvad või mitte.
Toyota pole ainus Jaapani autotootja, mis on Kagu-Aasia riikide lukku panemisest rängalt mõjutatud. Honda vähendas oma Hiinas Guangzhous asuva tehase toodangut 20% võrra, samas kui Nissan oli sunnitud seiskama USAs Tennessee osariigis asuva tootmisüksuse kaheks nädalaks seoses Malaisia mikrokiipide tarnehäiretega. Samuti on tootmismahte sunnitud oluliselt langetama ka Euroopa ja Ameerika autotootjad eesotsas Volkswagen grupi ja General Motors’iga.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Algselt lubatud nädalate asemel juba poolteist aastat väldanud ülemaailmsete koroonasulgude majanduslikud järelmid hakkavad viimaks kätte jõudma. Need väljenduvad kõige lühemalt kokku võetuna reaalse ainelise rikkuse üha märkimisväärsemas kahanemises üha märkimisväärsemate rahanumbrite kiuste.
Nupuvajutusega saab teadupärast luua raha, ent mitte reaalset tarbimisväärtust, olgu selleks toit, riided, mikrokiibid või autod. Poolteist aastat sporaadilisi tööseisakuid ei saa kulmineeruda milleski muus kui rikkuse kahanemises, sõltumata sellest, kui heldeid passiivsuspreemiad riigi poolt tööliste pangakontodele kantakse.
Olukorras, kus hüviste – nii kaupade kui teenuste – loomise süsteemi seisakud võivad aset leida üle maailma laiali laotatud tootmisahelate erinevates punktides ning teha seda täiesti ettearvamatul viisil, on igati loogiline oodata pikaajalist tootmismahtude langust. Tõsiasi, et seisakuteni on jõudnud ka ajalooliselt ülimalt konservatiivset tööstuspoliitikat viljelenud Toyota, on iseenesest kõnekas.
Mikrolülituste või sünteetilise kiu tehase seiskamine kuskil Kagu-Aasias võib tänapäeval halvata terve strateegilise tootmisharu teises maailma otsas. Lisaväärtuse loomise võimekus on teadupärast võrdeline tootmiskomplekside keerukusega, mis on omakorda võrdne nende haavatavusega.
Antud trendi järgivad ka ülemaailmseid finantskapitali vood, mis on edaspidi (veelgi) tõrksamad tegema investeeringuid koroonahüsteeria tõttu talumatult etteaimamatuks muutuvasse https://makroskoop.ee/1-dollariste-kiipide-poud-voib-tuua-kaasa-tarbeelektroonika-defitsiidi/ reaaltootmisesse (autotööstuse masinist ei saa teha kaugtööd), eelistades selle asemel kapitalipaigutusi kõikvõimalikesse virtuaalmaailma ettevõtmistesse. See vähendab omakorda juba koroonaeelselt ajaloolise tipp-punkti ületanud autotööstuse tähtsust, mis on sisenenud kõikide märkide alusel pikaajalisse languse või vähemasti transformatsiooni tsüklisse.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: