Suures pildis väga madala suremusega COVID-19 viiruse pidurdamise nimel ülemaailmselt kehtestatud ühiskondade sulgemiste ning isikuvabaduste piiramiste katastroofiline sotsiaalne, majanduslik, rahanduslik, poliitiline ja kultuuriline mõju hakkab alles avalduma ning kulmineerub kõikide eelduste kohaselt sadades kordades rängemates tagajärgedes, kui koroonaviiruse poolt tingitud rahvatervislikud probleemid. Üheks suurimaks kannatajaks on sajandi keskpaigaks niigi miinusesse langev globaalne sündimus, kuna koroonasulgude mõju järglaste saamisele on olnud ülemaailmselt eriliselt ränk. Seda ka Ameerika Ühendriikides, mis registreeris 2020. aastal madalaima sündide arvu alates 1979. aastast.
Sündimus kukkus USAs 2020. aastal 4%, mis on rekordiline langus, peegeldudes kõikides Ühendriikide rassilistes, etnilistes ja vanusegruppides. Seega on koroonasulud mõjunud rusuvalt mõlema maailma peamise majandusvõimu sündimusele, kuna ka Hiina on hetkel vaevlemas miinusesse kiskuva sündide näitajaga.
Sündimus kukkus USAs 2020. aastal 4%, mis on rekordiline langus, peegeldudes kõikides Ühendriikide rassilistes, etnilistes ja vanusegruppides.
Sündide pikaajaline langus väljendub paratamatult pikaajalises majanduskasvu languses, kuna isegi olukorras, kus üha suurem osa tööd saab tulevikus tehtud automatiseeritult, vajab majandus mitte üksnes tootjaid, vaid ka tarbijaid. Tarbimislanguse poolt esile kutsutud tootmise langus avaldab aga tugevat survet hindadele, mis on koroonasulgude poolt paralüseeritud maailmamajanduses samuti rekordilise kiirusega kasvamas.
Võlapõhises majandussüsteemis peab homse päeva suurem tarbimine katma tänasel päeval võetud võlgade intressimaksed – selles on peamine küsimus. Suurema ühikulise tarbimise ära langedes on aga ainsaks võimaluseks genereerida intressimaksete katteks küllaldaselt tulu, tõstes hindu mahu poolest vähem arvukatel hüvistel.
USA rekordilise sündimuse languse aluspõhjused on uuringute kohaselt samad, mis mujalgi riikides. Koroonapaanika poolt esile kutsutud hirm haiglate ees, ebakindlus töökoha säilimise suhtes ja sotsiaalse suhtluse vähenemine on väljendunud ka ameeriklannade väiksemas innukuses uut elu ilmale tuua.
