Ühiskond & kultuur

USA relvajõudude koroonastatistika: 185 259 koroonapositiivset, 24 surma

USA relvajõudude teenistujatest oli 21. aprilli 2021 seisuga positiivse koroonatesti saanud 185 259 inimest, kelle seas lõppes viirus surmaga 24 isikul (0,01% ehk 1 inimene 10 000st) ning haiglaraviga 0,9% isikutest (0,9% ehk 1 inimene 100st).

Ühendriikide mereväe teemadele pühendatud militaaranalüütika blogi Navy-Matters avaldas äsja informatsiooni koroonaviiruse levikust ning tervisealasest riskist USA relvajõududes. Ülimalt detailne ning ulatuslik andmebaas näitab, et alates koroonapandeemia algusest oli 21. aprilli seisuga Ühendriikide 1,4 miljonilisest sõjaväest saanud positiivse koroonatesti 185 259 inimest. Positiivse COVID-19 testi saanutest 24 surid, ent ei ole selge, kas koroonaviiruse tõttu või koroonaviirusega.

Aasta jooksul USA mereväe poolt kogutud andmete põhjal on koroonaviirusesse nakatunud madrustel suurem tõenäosus surra autoõnnetuses kui koroonaviiruse tagajärjel.

Tingimusel, et kõik positiivse koroonatesti saanud ning seejärel surnud sõjaväelased surid koroonaviirusesse, näitab see sõjaväelaste koroonasuremuse tasemeks 0,01% ehk 1 nakatunu 10 000 isikust. Haiglaravi vajas pisut vähem kui iga sajas positiivse koroonatesti saanud sõjaväelane.

Mereväe osakaal nakatunud sõjaväelaste koguarvust oli 37 511. Aasta jooksul USA mereväe poolt kogutud andmete põhjal on koroonaviirusesse nakatunud madrustel suurem tõenäosus surra autoõnnetuses kui koroonaviiruse tagajärjel.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Pentagoni kogutud koroonastatistikat on kasutatud militaarplaneerijate poolt peamiselt argumendina, miks mitte peatada sõjaväe normaalset toimimist viiruse tõttu, mille letaalsus (1 surmajuhtum kümnest tuhandest) sõjaväelaste seas on nullilähedane.

Kui ideologiseerituse tase ühiskonnas jõuab punktini, kus isegi sõjavägi teeb militaarstrateegiliselt mõistusevastaseid otsuseid ideoloogilise korrektsuse nimel, siis on tegemist ühiskonnaga, mille ratsionaalsete otsuste tegemise võime on ammendunud.

Ent USA sõjaväe statistika, mille koostajatel on põhjalik ülevaade jälgitavate isikute tervislikust seisundist, omab väärtust ka empiirilise tõestusena, kuidas hea tervise juures isikutele on koroonaviiruse ohtutegur kui mitte päris null, siis nullilähedane ning kordades väiksem, kui mitmed teised elu ja tervist ohustavad riskifaktorid, mille minimeerimiseks ei ole kunagi peetud tervemõistuslikuks sedavõrd destruktiivsete ühiskonnaregulatsiooni meetmete rakendamist.

Kui koroonapandeemia-aastal suri COVID-19 tõttu 24 USA sõjaväelast, siis teiste haiguste ohvritena lahkub viimsele teekonnale täpselt kümme korda rohkem USA relvajõudude teenistujaid. Need faktid lugejateni toonud militaaranalüütikud väidavad, et on mõistusevastane rakendada ühe riskifaktori (s.t COVID-19) vähendamiseks kümneid kordi rangemaid kontrollmeetmeid, kui tavaoludes oluliselt suurema tervise- ja surmariskiga faktorite puhul kohaldatakse.

Erinevate huvigruppide sisevõitlust kõrvalt vaadates saab olema huvitav näha, kui kaugele on USA ja teiste riikide relvajõud valmis minema nii loogikat kui empiirikat eiravate koroonapiirangute kehtestamisel, tehes seda militaarvõimekuse langetamise hinnaga. Kui ideologiseerituse tase ühiskonnas jõuab punktini, kus isegi sõjavägi teeb militaarstrateegiliselt mõistusevastaseid otsuseid ideoloogilise korrektsuse nimel, siis on tegemist ühiskonnaga, mille ratsionaalsete otsuste tegemise võime on ammendunud.

Allveelaevas on teadupärast sotsiaalset distantseerumist võimatu praktiseerida ning näomaskis jalaväelase võitlusvõime ja moraal langeb proportsionaalselt lahingus langemise tõenäosuse kasvuga.

Tehes loogilise absurdini viimise mõtteeksperimendi, võime kujutada ette olukorda, kus selleks, et minimeerida 0,01% suremust omava viiruse levikut, antakse USA allveelaevnikele käsk naasta kuskilt Ohhoota või Barentsi merelt patrullimast, suurendades sedasi tõenäosust, et tuumasõjas õnnestub jälitatavatel Vene raketiallveelaevadel anda kümneid miljoneid ohvreid kaasa toov tuumalöök. Kuigi mõte on absurdne, ei tundu see tänasel päeval enam võimatu.

Jaga artiklit sõpradega:


Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *