Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Umbes veerand Briti leibkondadest on oma kommunaalarvete pärast sedavõrd mures, et kaaluvad järgmise kütteperioodi veetmist ilma kütte või sooja veeta, selgub saareriigi tarbijakaitse organisatsiooni Citizens Advice uuringust.
Olukord on tagajärjeks ÜK elektriturgu reguleeriva asutuse plaanile tõsta arvete ülemmäära 9,2% võrra 150 naelani.
Citizens Advice’i aruandes nenditakse, et kitsikuses olijate osakaal, kes muretsevad elektrienergia taskukohasuse pärast, on oluliselt kõrgem lastega leibkondadel ning madala sissetulekuga majapidamistes. Toasoojast loobumist kaalub eeloleval talvel 31% lastega ning 39% madala sissetulekuga Briti leibkondadest.
Tarbijakaitseorganisatsioon teatas, et 48% küsitluses osalenud Briti majapidamistest tunnistas, et nad peavad kütet kas vähendama või selle sootuks välja lülitama, et eeloleval talvel rahaliselt ots otsaga toime tulla. Muuhulgas tunnistas 34% majapidamistest, et kõrgete kommunaalkulude tõttu on neil tekkinud probleemid toidu, pangalaenude või lastehoiu teenuste eest tasumisega.
48% küsitluses osalenud Briti majapidamistest tunnistas, et nad peavad kütet kas vähendama või selle sootuks välja lülitama, et eeloleval talvel rahaliselt ots otsaga toime tulla. Muuhulgas tunnistas 34% majapidamistest, et kõrgete kommunaalkulude tõttu on neil tekkinud probleemid toidu, pangalaenude või lastehoiu teenuste eest tasumisega.
Citizens Advice kutsus ametivõime üles leidma olukorrast väljapääsu, öeldes, et „kuigi plaanid suunata energiaturg rohelisele taastuvenergiale võiksid energiaarveid pikemas perspektiivis vähendada, ei suuda hädasolevad majapidamised üleminekuperioodi üle elada.
Konkreetne samm, mida Keir Starmeri valitsus võiks organisatsiooni sõnul astuda, on suurendada riigi abi madala sissetulekuga majapidamistele.
Käesoleva aasta alguses prognoosis energiakonsultatsioonifirma Cornwall Insight, et elektrikulud Suurbritannias on keskmiselt 113 naela megavatt-tunni kohta, mis on kaks korda suuremad kui ajalooline keskmine, vahendas City AM jaanuaris.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Olukorras, kus ligi veerand riigi elanikkonnast on sunnitud talve üle elamiseks toasooja välja lülitama ning ligi pool populatsioonist on kommunaalkulude tõttu hädas pangalenude teenindamise ja toidu lauale panemisega muutub mõrudalt irooniliseks käsitlus Suurbritanniast kui “kõrge elatustasemega riigist”. Muuhulgas muutuvad koomiliseks erinevad elukvaliteedi tabelid, milles Ühendkuningriik figureerib kaugelt kõrgemal mitmetest riikidest, mille elanikkonna energia ja toidutarbimine aga ka reaalsete isikuvabaduste olemasolu – ehk teisisõnu elu väljaspool üha rõhuvamaks muutuva riigiaparaadi haaret – eksisteerib oluliselt kõrgemal tasemel.
Olukorras, kus ligi veerand riigi elanikkonnast on sunnitud talve üle elamiseks toasooja välja lülitama ning ligi pool populatsioonist on kommunaalkulude tõttu hädas pangalenude teenindamise ja toidu lauale panemisega muutub mõrudalt irooniliseks käsitlus Suurbritanniast kui “kõrge elatustasemega riigist”.
Adrian Bachmann
Elanikkonna erakordse kiirusega pauperiseerumine ei ole piiratud mõistagi üksnes Ühendkuningriigiga. Massiline vaesumine on tänaseks sümptomaatiline enamikele Euroopa riikidele. Hetkel on fenomen siiski veel kontsentreeritud ühiskonna majandusliku stratifikatsiooni alumistesse kihtidesse, mis võimaldab allakäiku massimeedia käsitlustes kui mitte täielikult ignoreerida, siis pisendada määral, mis võimaldab natuke veel üleval hoida müüti ” jõukast lääne heaoluühiskonnast”. Seda kõike aga olukorras, kus reaalsuseks on tõsiasi, et esimest korda sadade aastate jooksul oleme kogemas mitte üksnes Suurbritannia, vaid ka teiste Euroopa rahvaste elukvaliteedi olulist langust võrreldes eelnenud generatsioonidega, kus varemalt eksisteerinud ainelised enesestmõistetavused (soe tuba, külluslik toit, tõelisi, mitte virtuaalseid kogemusi kätkevad meelelahutused, jms) on üha enam muutumas taas vaid ühiskonna jõukamate kihtide privileegiks.
Esimest korda sadade aastate jooksul oleme kogemas mitte üksnes Suurbritannia, vaid ka teiste Euroopa rahvaste elukvaliteedi olulist langust võrreldes eelnenud generatsioonidega, kus varemalt eksisteerinud ainelised enesestmõistetavused (soe tuba, külluslik toit, tõelisi, mitte virtuaalseid kogemusi kätkevad meelelahutused, jms) on üha enam muutumas taas vaid ühiskonna jõukamate kihtide privileegiks.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: