fbpx
Maailmavõim & Geopoliitika

Lääne 500-aastase majaduslik-militaarse dominantsi lõpp pöörab pea peale kogu maailmakorra I OSA


AUDIOVERSIOON lehekülje lõpus

Gail Tverberg on Norra päritolu geoökonoomika spetsialist, kes keskendub globaalsel skaalal aset leidvate majanduslike, rahanduslike, energeetiliste, tööstuslike ja ökoloogiliste protsesside lahtimõtestamisele. Järgnevas analüüsis selgitab Tverberg, miks ja kuidas Läänemaailma ligi pooltuhat aastat väldanud majanduslik ja tööstuslik ülemvõim lõpule on jõudmas.

Teise maailmasõja järgsel ajastul on maailm harjunud Ameerika Ühendriikide hegemooniaga globaalse majandussüsteemi keskmes. Klassikalise definitsiooni kohaselt kujutab hegemoonia endast ühe riigi poliitilist, majanduslikku ja sõjaväelist ülemvõimu teiste üle. Olen jõudnud oma uurimustes selge arusaamani, et Ameerika Ühendriigid on juba lähitulevikus kaotamas oma hegemoonilist positsiooni globaalsel areenil, mis on protsess, millega kaasneb märkimisväärne oht, et maailm saab olema tunnistajaks seninägematu ulatusega sõjale.

Olen jõudnud oma uurimustes selge arusaamani, et Ameerika Ühendriigid on juba lähitulevikus kaotamas oma hegemoonilist positsiooni globaalsel areenil, mis on protsess, millega kaasneb märkimisväärne oht, et maailm saab olema tunnistajaks seninägematu ulatusega sõjale.

Gail Tverberg

Oluline on mõista, et igasugune hegemoonia on alati tihedalt seotud hegemooni staatust omava riigi disproportsionaalselt suure energiatarbimisega. Riik, mis tarbib suure osa maailma energiavarustusest, ei pea reeglina sõltuma importkaupadest ja -teenustest. Teisisõnu – hegemoon toimib väljaspool teisi riike piiravaid vastastikuseid sõltuvussidemeid. Hegemoonile on omane võime toota soovi korral sõjaks vajalikke relvi nii suurtes kogustes kui parasjagu vaja, olles sealjuures sõltumatu välistarnijatest.

Tänasel päeval tekitab probleeme asjaolu, et maailma fossiilkütuste, eriti nafta, varud on ammendumas. Inimkond on oma majandussüsteemis jõudnud murdepunkti, kuna maavarasid ei kaevandata enam piisavalt palju, et see suudaks rahvastiku kasvuga sammu pidada. Tegelikult võib fossiilkütuste kaevandamine hakata lähitulevikus hoopis langema, kuna fossiilkütuseid pole maapõues piisavalt, et neid kõigile enam jaguks. Paljud energiakasutajad peavad seetõttu oma fossiilkütuste tarbimist oluliselt vähendama, leevendamaks pinget, mis tuleneb pakkumise vähenemisest. Oleme jõudnud punkti, kus tarbimine lihtsalt peab muutuma efektiivsemaks.

Inimkond on oma majandussüsteemis jõudnud murdepunkti, kuna maavarasid ei kaevandata enam piisavalt palju, et see suudaks rahvastiku kasvuga sammu pidada.

Gail Tverberg

Minu analüüsi põhjal kasutavad nii USA kui selle „sidusriigid“ fossiilkütuseid tänini ebatõhusalt. Nende riikide energiatarbimine peab seetõttu paratamatult vähenema. Ent niipea, kui USA kaotab oma hegemooni staatuse, võib see tähendada inimkonnale tuumasõda. Pärast mastaapset sõda võivad Aasia riigid USA-ga kauplemise aga lõpetada või seda oluliselt vähendada. Käsitlen neid mõtteid peagi lähemalt.

Tuleme tagasi peamise juurde… Hegemoonia on tihedalt seotud energiatarbimisega, sest energia on see, mis võimaldab majandusel toota kaupu, sealhulgas sõjaks vajalikku relvastust. USA energiatarbimise osakaal kogu maailma energiatarbimisest on aga alates 1970. aastast langenud.

Tuleme tagasi peamise juurde… Hegemoonia on tihedalt seotud energiatarbimisega, sest energia on see, mis võimaldab majandusel toota kaupu, sealhulgas sõjaks vajalikku relvastust. USA energiatarbimise osakaal kogu maailma energiatarbimisest on aga alates 1970. aastast langenud.

Gail Tverberg

Andmed energiatarbimise kohta maailmajagude lõikes on meile kergesti kättesaadavad alles 1965. aastast. Ning nende andmete põhjal moodustab USA energiatarbimine kogu maailma tarbimisest aasta-aastalt aina väiksema osa.

Joonis 1. Ülaltoodud graafikul on kujutatud USA energiatarbimise osatähtsus kogu maailma energiatarbimises, tuginedes BP 2022. aasta maailma energia statistilise ülevaate andmetele.

Tekstis toodud 1. joonist vaadates nähtub, et USA tarbis 1965. aastal maailma energiavarustusest 33,3%, kuid 2021. aastal vaid 15,6%. Teisisõnu, 2021. aastal oli USA osatähtsus maailma energiatarbimises rohkem kui kahekordselt langenud.  

USA tarbis 1965. aastal maailma energiavarustusest 33,3%, kuid 2021. aastal vaid 15,6%. Teisisõnu, 2021. aastal oli USA osatähtsus maailma energiatarbimises rohkem kui kahekordselt langenud.  

Gail Tverberg

Mitmetel majandustel on USA-ga palju ühist. Sellesse kategooriasse kuuluvad riigid, mida tavatsetakse nimetada “arenenud majandusega”  ja ka “demokraatlikeks” riikideks. Eeldan, et need riigid järgivad oma majandussüsteemi üles ehitamisel ka tulevikus USA eeskuju, olenemata sellest, kas see on mõistlik või mitte. Valisin oma analüüsis välja sellised majandused nagu Euroopa Liit, Jaapan, Kanada, Ühendkuningriigid ja Austraalia. Mugavuse huvides nimetan neid riike sidusriikideks – riikideks, mille majandused on omavahel tihedalt seotud USA keskse Lääne majandusblokiga.

Lääne “sidusriigid” tarbisid aastatel 1965–1973 üle 35% kogu maailma energiavarustusest, kuid järgnevatel aastatel hakkas tarbimine langema.

Lääne “sidusriigid” tarbisid aastatel 1965–1973 üle 35% kogu maailma energiavarustusest, kuid järgnevatel aastatel hakkas tarbimine langema.

Gail Tverberg

Joonis 2. Joonisel number 2. on toodud esile USA sidusriikide energia tarbimise osatähtsus kogu maailma energiatarbimises, tuginedes BP 2022. aasta maailma energia statistilise ülevaate andmetele. EL andmetes on kajastatud riigid, kes kuulusid liitu 2021. aasta seisuga.

Jooniselt 2 on näha, et Läänemaailma sidusriigid tarbisid 1965. aastal 35,5% kogu maailma energiavarustusest. Aastaks 2021 langes nende tarbimine 17,6%-ni. Ka siinkohal on näitaja 1965. aasta omast kaks korda väiksem.

USA ja tema sidusriikide energiatarbimine võrreldes ülejäänud maailma energiatarbimisega on alates 1965. aastast märkimisväärselt muutunud. Ülejäänud maailma tarbimine on viimase poolesaja aasta jooksul hüppeliselt kasvanud, samal ajal kui USA ja sidusriikide energiatarbimine on kahanenud.

USA ja tema sidusriikide energiatarbimine võrreldes ülejäänud maailma energiatarbimisega on alates 1965. aastast märkimisväärselt muutunud. Ülejäänud maailma tarbimine on viimase poolesaja aasta jooksul hüppeliselt kasvanud, samal ajal kui USA ja sidusriikide energiatarbimine on kahanenud.

Gail Tverberg

Joonis 3 kajastab jooniste 1 ja 2 näitajad ning võrdleb ülejäänud maailma riikide energiatarbimist Lääneriikide energia kogutarbimisega. Statistilised andmed räägivad meile ühemõttelisest trendist – Lääneriikide osakaal maailmamajandust jooksutavast energiatarbimisest on viimase poolesaja aasta jooksul kiiresti kokku kuivanud.

Joonis 3. USA + sidusriikide energia tarbimine võrdluses ülejäänud maailma energia tarbimisega. Joonis tugineb BP 2022. aasta maailma energia statistilise ülevaate andmetele.

Statistilised andmed räägivad meile ühemõttelisest trendist – Lääneriikide osakaal maailmamajandust jooksutavast energiatarbimisest on viimase poolesaja aasta jooksul kiiresti kokku kuivanud.

Gail Tverberg

Me kõik teame, et kui üht erakonda toetab peaaegu 70% valijatest, on see tõenäoliselt juhtivaks erakonnaks. Analoogne nähtus esineb ka energiatarbimise puhul. Iga majandusvaldkond tarbib paratamatult energiat, mis on vajalik nii kaupade tootmiseks kui ka nende turgudele transportimiseks. Oluline on meeles pidada, et energeetika rajab lõppastmes vundamendi kõrge majandusliku lisavääruse tekitamiseks ja selle kaudu ka kõrgelt tasustatud töökohtade loomiseks.

Kui maailma energiavarustus kasvab, võimaldab see omakorda maailmamajanduse kasvu. Mis eriti oluline – kasvav energiavarustus on vajalik selleks, et majandussüsteemi jooksutavaid võlgu oleks võimalik koos intressiga tagasi maksta. Üldiselt on sedasi, et mida kiiremini maailma energiavarustus kasvab, seda kõrgem võib olla intressimäär.

Mis eriti oluline – kasvav energiavarustus on vajalik selleks, et majandussüsteemi jooksutavaid võlgu oleks võimalik koos intressiga tagasi maksta.

Gail Tverberg

Niipea kui energiavarustus enam ei kasva, on riigi majandus sunnitud minema üle teenusmajandusele. Kahaneva tööstustoodanguga majandus on sunnitud importima peaaegu kogu oma vajamineva tööstuskauba – geostrateegiliselt tähendab see aga seda, et riik on sunnitud importima välisriikidest ka oma relvastuse. Sellist majandust iseloomustab kasvav võlakoormus ja üha keerukam bürokraatlik struktuur. Paraku kaasneb antud protsessiga ka tulude vähenemine. Kui energiavarustuse kasv läheb üle energiavarustuse kahanemiseks, ei ole võlamullide lõhkemine enam kaugel.  

Kahaneva tööstustoodanguga majandus on sunnitud importima peaaegu kogu oma vajamineva tööstuskauba – geostrateegiliselt tähendab see aga seda, et riik on sunnitud importima välisriikidest ka oma relvastuse.

Gail Tverberg

Teenusmajandusele üleminekul jäävad arengud teadustöös tahaplaanile. Visual Capitalisti diagramm analüüsib 2021. aastal väljastatud patente, võttes arvesse patenditaotlustes loetletud isikute päritoluriike. Visual Capitalisti andmete põhjal on Hiina tänaseks ületanud Ameerika Ühendriigid patentide registreerimises enam kui kahekordselt.  Hiina on tänaseks saanud maailmas ka paljude puhta energia tehnoloogiate peamiseks tootjaks, kuna Aasia hiidriigil on selleks olemas nii ressursid kui ka tehnoloogia.

Kui energiavarustuse kasv läheb üle energiavarustuse kahanemiseks, ei ole võlamullide lõhkemine enam kaugel.  

Gail Tverberg

Teenusmajandusena on USA majandus täna spetsialiseerunud üha enam tervishoiule, kusjuures kulutused tervisehoiu-sektorile moodustavad nüüd juba 18,3% Ühendriikide SKT-st. Ometi on USA tervishoiusüsteem vaatamata kolossaalsetele kulutustele masendav. Oodatav eluiga on Ühendriikides väiksem kui teistes arenenud riikides. Hiljuti päevakorras olnud koroonavaktsiinid, mida USA tervishoiuasutused tugevalt pooldasid, toimisid palju kehvemini, kui seda loodeti. 2022. aasta veebruaris avaldas New York Times kõneka artikli „USA-s on koroonasuremus palju suurem kui teistes jõukates riikides.“

USA andmed näitavad, et üliriigi energiatarbimine kasvas aastatel 1949–1973 väga kiiresti. Energiatarbimise nii kiire kasv on kadestusväärne. See andis II maailmasõja järgsel epohhil Ameerika Ühendriikide hegemooniale tuult tiibadesse.

USA andmed näitavad, et üliriigi energiatarbimine kasvas aastatel 1949–1973 väga kiiresti. Energiatarbimise nii kiire kasv on kadestusväärne. See andis II maailmasõja järgsel epohhil Ameerika Ühendriikide hegemooniale tuult tiibadesse.

Gail Tverberg

Joonis 4. USA energiatarbimine ajavahemikul 1949–2022 Energiateabe Administratsiooni (EIA – Energy Information Administration) andmete põhjal koos eksponentsiaalse kasvu näitajatega autori poolt valitud perioodide kohta.

Tekstis toodud 4. jooniselt nähtub, kui kiiresti kasvas USA energiatarbimine alates 1949. aastast. Ajavahemikul 1949–1973 kasvas energiatarbimine Ühendriikides keskmiselt 3,5% aastas. Sedavõrd kiiret kasvu võikski eeldada maailma majandusliidrilt. Elatustase saab sellistes oludes kiiresti tõusta, võimaldades inimestel majanduslike probleemideta lapsi saada.

Ajakirjas Oxford University Press hiljuti avaldatud artikkel tõdeb, et USA suurte sõjaväebaaside kiire globaalne levik sai alguse 1950. ja 1960. aastatel eesmärgiga “ohjeldada kommunismi” ja “kaitsta USA globaalseid” huve. Ühendriikide massiline ülemaailmne sõjaväebaaside ehitamine sel perioodil oleks olnud aga võimatu ilma USA energiatarbimise kiire kasvuta.

Aastatel 1960–1969 kolmekordistus Ameerikas ka suuri vahemaid katvate kõrgepinge ülekandeliinide hulk. Antud trend peegeldas elektritootmise kiiret kasvu USA-s, andes ka Ühendriikide “sidusriikidele” mustri, mida jäljendada, mis omakorda ladus vundamendi Ühendriikide ülemaailmse ülemvõimu staatusele II maailmasõja järgsel perioodil.

ARTIKKEL JÄTKUB…

Adrian Bachmanni kommentaar:  

Poliitiline võim tugineb nii lokaalsel, regionaalsel kui globaalsel tasandil ultimatiivselt militaarvõimule. Militaarvõim majanduslik-finantsilisele võimule, majanduslik-finantsiline võim tööstuslikule võimsusele ning tööstuslik võimsus energeetika tootmisele ning tarbimisele. Tverbergi analüüsis visandatud maailmavõimu nihkuvad kontuurid on oma metamorfoosides endiselt pigem oma alguse lõpus, kui lõpu alguses. Kuid vaatamata sellele on tegemist protsessiga, mis kõikide eelduste ja märkide kohaselt on viimastel kümnenditel kiirenemas – eriti ajastul, mil kommunikatsioonid võimaldavad (geo)poliitiliste positsioonide kiiret ümbermängimist diplomaatilis-institutsionaalsel tasandil.

Läänemaailma poliitiline dominants planeedi eri regioonide üle tuginebki tänasel päeval peamiselt möödunud aegade tööstuslik-energeetililsest ülemvõimust atavismina alles jäänud finantsilisele võimule, mis on võimaldanud maailma reservvaluutasid emiteerivatel Lääneriikidel omandada suurem osa maailmas loodud ainelisest rikkusest uute tööstusriikide kiire tõusu kiuste.

Maailmamajanduses genereeritud rikkuse tänini ekstreemselt disproportsionaalne jaotumine (40 aasta jooksul kiiresti deindustrialiseerunud Ameerika ja Euroopa elanikud on nautinud tänini oluliselt kõrgemat elatustaset kui uute, peamiselt Aasia, tööstusriikide kodanikud, kes on aasta-aastalt üha suurema osa Lääneriikide tarbitavate hüviste loojateks) tugineb peamiselt tõsiasjale, et vaid kolmandiku maailma energeetikast tarbiv ning umbes sama suure osa tööstustoodangust andev Läänemaailm emiteerib jätkuvalt üle 90% maailma reserv- ja kaubandusvaluutadest.

Hetk, mil Lääneriigid eesotsas USA-ga minetavad resrvvaluutade emiteerimise monopoli, saab olema hetkeks, mil Lääneriikide kodanike elatustase teeb läbi erakordse languse, kukutades kokku nii riiklikud sotsiaalhoolekande programmid kui ka pensionisüsteemid, mille toimimine sõltub demograafilises defitsiidis olevate arenenud Lääneriikide võimest importida oma valuutade eest kaupu demograafilises balansis või ülejäägis olevatest uutest tööstusriikidest ilma neile samaväärses koguses reaalseid hüviseid vastu pakkumata.

Hetk, mil Lääneriigid eesotsas USA-ga minetavad resrvvaluutade emiteerimise monopoli, saab olema hetkeks, mil Lääneriikide kodanike elatustase teeb läbi erakordse languse, kukutades kokku nii riiklikud sotsiaalhoolekande programmid kui ka pensionisüsteemid, mille toimimine sõltub demograafilises defitsiidis olevate arenenud Lääneriikide võimest importida oma valuutade eest kaupu demograafilises balansis või ülejäägis olevatest uutest tööstusriikidest ilma neile samaväärses koguses reaalseid hüviseid vastu pakkumata.

adrian bachmann

Antud fenomen saab olema pigem protsess kui sündmus, kuid tegemist on protsessiga, mis on inflatsiooni kaudu jõudnud tänaseks erakordse kiirusega nii eurooplaste kui ameeriklasteni.

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:

MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann

KONTO NUMBER: EE271010011832141226

SELGITUS: Annetus

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.