BMW juht: Elektriautode maania on ülemaailmselt näitamas raugemise märke

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Pärast aastaid kestnud müüginumbrite kasvu on üha raskem elektriautosid inimestele maha müüa ning jätkuvalt pikk tee elektrisõidukite kasutuselevõtu konaruste tasandamiseni julgustab nii autojuhte kui autotootjaid oma vanadele sisepõlemismootoriga autodele kauemaks truuks jääma.

Euroopas on kadumas helded riiklikud soodustused elektriautode soetamiseks ja ka USA-s vastab toetuse tingimustele üha vähem sõidukeid. Ehkki mitmed uued mudelid ja liisinguvõimalused on äratanud elektriautode entusiastide tähelepanu, takistavad laadimisjaamade infrastruktuur ja sõidukite hind mõned aastad pärast elektrisõidukite revolutsiooni algust ikka veel nende laialdast kasutuselevõttu.

Euroopa suurimal autoturul Saksamaal väheneb elektriautode müük sel aastal 14 protsenti, kuna valitsus loobus detsembris selle valdkonna toetamisest, selgub lobigrupi VDA andmetest. See on esimene turulangus alates 2016. aastast. Ka globaalselt on turuvaatlejad oma elektriautode läbimüügi prognoose üha kärpinud, sest sisepõlemismootoriga sõidukid on palju taskukohasemad – ja seda hoolimata Tesla poolt algatatud hinnasõjast.

Globaalselt on turuvaatlejad oma elektriautode läbimüügi prognoose üha kärpinud, sest sisepõlemismootoriga sõidukid on palju taskukohasemad – ja seda hoolimata Tesla poolt algatatud hinnasõjast.

“Saksamaal ei näe nõudlus elektriautode järele sel aastal kuigi hea välja,” ütles Jan Burgard, autotööstusele strateegiakonsultatsioone pakkuva ettevõtte Berylls Strategy Advisors juht. “Elektriautode turu ülemine ots on peaaegu küllastunud ja 25 000-euroses madalamas segmendis on vähe pakkumisi.”

Saksamaa valitsuskoalitsioon on seadnud omale eesmärgi saavutada 15 miljoni elektrisõiduki kasutuselevõtt 2030. aastaks, vastasel juhul ei täidaks nad oma süsihappegaasi heitkoguste vähendamise eesmärke. 2023. aasta novembri seisuga olid siiski ainult umbes üks miljon ehk 2 protsenti kõigist Saksamaa teedel liiklevatest autodest täielikult elektrilised. Mõnede analüütikute arvates osutub 2030. aasta eesmärgi saavutamine ilma täiendavate toetusteta keeruliseks. “Ma arvan, et tänasest vaatenurgast on ebarealistlik oodata, et 2030. aastaks sõidaks Saksamaa teedel 15 miljonit elektriautot,” sõnas Burgard.

BMW tegevjuht Oliver Zipse on aastaid propageerinud paindlikke tootmisliine sisepõlemis-, hübriid- ja isegi vesinikkütusega autode jaoks. Tema ettevaatlikku strateegiat – mis ühtib tema eelkäija omaga – on rünnatud kui mitte piisavalt agressiivset elektrisõidukitemaailma liidri Tesla troonilt lükkamiseks. Nüüd näib, justkui oleks Zipse tulevikku ette näinud. Kuna elektriautode laialdane levik on aeglustunud ja pistikhübriidid on hoogu kogumas, ei tundu BMW ettevaatlik lähenemine enam nii halb mõte.

Ka Saksamaa transpordiminister Volker Wissing on hakanud poliitikakujundajatele ja tööstuse tippjuhtidele jutlustama “tehnoloogilise avatuse” tähtsusest transiidi heitkoguste vähendamisel. Poliitikakujundajad ja tootjad keskenduvad ainult akutoitel töötavatele sõidukitele, mis jätab Wissingu sõnul Saksamaa tähtsaima tööstusharu kaitseta. Wissing püüdis veebruari alguses toimunud konverentsil sünge meeleoluga tööstusesse optimismi süstida, kiites Saksa autotootjaid ja ülistades nende tehnoloogiat kui “välismaal kõrges hinnas olevat”. Küsimusele, mida valitsus võiks teha Saksamaa elektrisõidukite turu tugevdamiseks, pakkus transpordiminister välja ühe mõtte: “Laadimisjaamade infrastruktuur.”

Saksamaa valitsuskoalitsioon on seadnud omale eesmärgi saavutada 15 miljoni elektrisõiduki kasutuselevõtt 2030. aastaks, vastasel juhul ei täidaks nad oma süsihappegaasi heitkoguste vähendamise eesmärke. 2023. aasta novembri seisuga olid siiski ainult umbes üks miljon ehk 2 protsenti kõigist Saksamaa teedel liiklevatest autodest täielikult elektrilised.

Kuid selles vallas on Berliin maha jäänud ja laadimisprobleem ning küsimus, kes selle eest maksab, on veel mitu aastat pärast elektrisõidukite kasutuselevõtu algust lahendamata. Oktoobris 2022 esitas Wissing ambitsioonika strateegia eesmärgiga investeerida 6,3 miljardit eurot üleriigilisse infrastruktuuri, mis suurendaks Saksamaal laadimisjaamade arvu 2030. aastaks ühe miljonini. Plaan ei ole aga soovitud kiirusel realiseerunud. Eelmise aasta septembri seisuga oli Saksamaal infrastruktuuriameti andmetel vaid umbes 105 000 toimivat avalikku laadimisjaama. Praegust ehitustempot arvestades peaks Saksamaa VDA hinnangul 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks oma hoogu kolmekordistama.

Kuigi poliitikakujundajad ja autotööstuse esindajad nõustuvad, et laadimisvõimalused omavad elektriautode vastu huvi äratamisel võtmetähtsust, ei tahtnud konverentsil keegi öelda, kes peaks sellist infrastruktuuri laiendamist rahastama – või kuidas. Saksamaa suurima panga Deutsche Bank analüütiku märkuse kohaselt on aga elektrihindade tõus veelgi vähendanud nõudlust elektriautode järele.

Kõike eelnevat arvestades on autotootjad juba hakanud panuseid maandama. Volkswageni kaubamärk Audi vähendab oma elektrimasinate mudelivalikut ning Volkswagen ise taganes oma akuüksuse aktsiate müügiplaanist. Kui elektrisõidukite müüginumbrid pikemaajaliselt languses püsivad, võib see õõnestada tööstuse miljarditesse ulatuvaid investeeringuid ja tähendada, et autotootjad ei suuda sammu pidada heitkoguste vähendamist käsitlevate eeskirjadega.

BMW tegevjuhi Zipse jaoks võib seda kõike aga võiduna käsitleda. Eelmisel aastal Saksa majandusväljaandele Handelsblatt antud intervjuus süüdistas ta neid, kes sisepõlemismootorite surma kuulutavad, “hoolimatuses”, arvestades, kui kaugel elektrisõidukitega täidetud liikluse reaalsus veel on. “Kas te arvate, et näiteks Lõuna-Itaalias jõuavad 12 aasta jooksul igasse külla laadimisjaamad?” küsis ta.

BMW tegevjuhi Zipse jaoks võib seda kõike aga võiduna käsitleda. Eelmisel aastal Saksa majandusväljaandele Handelsblatt antud intervjuus süüdistas ta neid, kes sisepõlemismootorite surma kuulutavad, “hoolimatuses”, arvestades, kui kaugel elektrisõidukitega täidetud liikluse reaalsus veel on.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
BMW juhatuse esimehe prognoos on kahaneva rikkuse ja vabaduse ajastu vaimu silmas pidades igati loogiline ja ootuspärane. Elektriautode võrreldamatult lihtsam tootmisprotsess tähendaks muuhulgas paratamatult ligi kahe kolmandiku autotööstuse töölise üleliigseks muutumist järgnevatel aastakümnetel.

Kui lisada antud trendile üha kasvav tootmisprotsesside automatiseeritus ning sisepõlemismootoriga autode tootmise keelustamine, näeme, et Euroopa autokultuuri hävitamine nii autode tarbimise kui tootmise poole pealt sobitub peatükina hästi Euroopa Liidu poolt viljeletavasse Euroopa kultuuri hävitamise suuremasse programmi.

Euroopa autokultuuri hävitamine nii autode tarbimise kui tootmise poole pealt sobitub peatükina hästi Euroopa Liidu poolt viljeletavasse Euroopa kultuuri hävitamise suuremasse programmi.

Adrian Bachmann

Huvitav küsimus siinkohal on mõistagi see, kui suur osa Euroopa inimestest ei ole tänini aru saanud, et nende üle valitsev võim on käivitanud tänaseks täieulatusliku programmi nende pauperiseerimiseks ja orjastamiseks?

Euroopa Liidu poolt ehitatavas tulevikus elav eurooplane ei reisi, ei söö päris toitu, ei tarbi võimude poolt narratiivselt korrektseks sertifitseerimata meediat ning päris kindlasti ei liikle oma autoga, et avastada seda osa maailmast, mida ta soovib parajasti avastada. Inimeste elud (või pigem eksistents) saab tuleviku “vabas Läänemaailmas” olema üha rangemalt normeeritud, reguleeritud, sertifitseeritud, sanktsioneeritud ja ideologiseeritud.

Euroopa Liidu poolt ehitatavas tulevikus elav eurooplane ei reisi, ei söö päris toitu, ei tarbi võimude poolt narratiivselt korrektseks sertifitseerimata meediat ning päris kindlasti ei liikle oma autoga, et avastada seda osa maailmast, mida ta soovib parajasti avastada. Inimeste elud (või pigem eksistents) saab tuleviku “vabas Läänemaailmas” olema üha rangemalt normeeritud, reguleeritud, sertifitseeritud, sanktsioneeritud ja ideologiseeritud.

Adrian Bachmann

Suuremas plaanis klapivad BMW juhi hoiatused Euroopa ikoonilise autotööstuse välja suretamisest ideaalselt ka Läänemaailma üle valitseva eliidi projektiga kaotada keskklass ning teha töölisklass õnnelikuks nende omandi rüüstamise, rekvireerimise või kättesaamatuks maksustamise kaudu.

Sa ei oma mitte midagi ja oled õnnelik… ning päris kindlasti ei olegi orjale kohane omada maksimaalset isiklikku autonoomsust, vabadust ja maailmaavastamist võimaldavat tehnoloogiat, mille nimeks on auto. Auto… mis saab 21. sajandil omandama taas kord mitte paljude vabade inimeste vabadust ja võimalusi laiendava rõõmu, vaid väheste iseennast välja valinute privileegi tähenduse.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!