Max Blumenthal, Wyatt Reed
Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus.
Samal ajal kui relvastatud mässajad on vallandanud Iraani linnades vägivallalaine, on Lääne massimeedia otsustanud olukorra olemust ignoreerida, paisates Iraanis aset leidva kajastamisel kriitikavabalt eetrisse USA valitsuse poolt finantseeritud organisatsioonide poolt edastatud jutustuse riigis toimuvast. Iraanis valla päästetud ülestõusu vägivaldse iseloomu vaiba alla pühkimine on lisanud Trumpi administratsioonile moraalset legitiimsust, kaalumaks uusi rünnakuid Iraani islamivabariigi vastu, kirjutab USA uuriv ajakirjanik Max Blumenthal.
Lääne meedia on pigistanud süstemaatiliselt silmad kinni üha kasvava hulga videote ees, mis näitavad ühemõtteliselt, kuidas USA ja Euroopa inimõiguskaitse organisatsioonide Amnesty International ja Human Rights Watch poolt “valdavalt rahumeelseteks” meeleavaldajateks tituleeritud mässajad rakendavad oma poliitilise agenda läbi viimisel terrorit. Nii Iraani riikliku meedia kui ka valitsusvastaste rühmituste endi hiljuti avaldatud videotes on muuhulgas näha relvastamata valvurite avalikku lintšimist “valdavalt rahumeelsete” märatsejate poolt, mošeede, munitsipaalhoonete, turgude ja tuletõrjejaamade süütamisi ning relvastatud jõukude tulevahetusi Iraani linnades.
Nii Iraani riikliku meedia kui ka valitsusvastaste rühmituste endi hiljuti avaldatud videotes on muuhulgas näha relvastamata valvurite avalikku lintšimist “valdavalt rahumeelsete” märatsejate poolt, mošeede, munitsipaalhoonete, turgude ja tuletõrjejaamade süütamisi ning relvastatud jõukude tulevahetusi Iraani linnades.
Max Blumenthal ja Wyatt Reed
Toimuva objektiivse kajastamise asemel on Lääne meedia keskendunud peaaegu eranditult vägivallale, mida omistatakse Iraani valitsusele. Samas tuginetakse Lääne meediaväljaannetes vägivallalaines hukkunute arvu määratledes USA “Riikliku demokraatia arendamise fondi” (National Endowment for Democracy, NED) poolt finantseeritud Iraani diasporaa organisatsioonide edastatud raportitele, mis on kõike muud kui erapooletud. Teadupärast on USA “Riiklik demokraatia arendamise fond” katusorganistsiooniks, mille poolt vahendatud rahade ning väljaõppe abil on korraldatud maailmas hulgaliselt riigipöördeid vastavalt NED-i kontrollivate nn “neokonservatiivide” juhistele.
Ühendriikide “Riiklik demokraatia arendamise fond” on omalt poolt ka avalikult tunnistanud, et toetas 2023. aastal Iraani linnades valla päästetud „Naine, elu, vabadus” loosungi all korraldatud meeleavaldusi, mille käigus valla päästetud vägivallaaktid ei leidnud Lääne meedias ka toona ootuspäraselt mingisugust kajastust.
Ühendriikide “Riiklik demokraatia arendamise fond” on omalt poolt ka avalikult tunnistanud, et toetas 2023. aastal Iraani linnades valla päästetud „Naine, elu, vabadus” loosungi all korraldatud meeleavaldusi, mille käigus valla päästetud vägivallaaktid ei leidnud Lääne meedias ka toona ootuspäraselt mingisugust kajastust.
Max Blumenthal ja Wyatt Reed
Paraku ei ole NED kaugeltki ainsaks USA luureorganisatsioonide käepikenduseks, mille eesmärgiks on kutsuda esile Iraanis mässu ja vägivalla valla puhkemist. Näiteks avaldas Iisraeli luure- ja atentaadiagentuur Mossad oma ametlikul farsikeelsel sotsiaalmeediaplatvormi X kontol sõnumi, milles kutsus iraanlasi üles intensiivistama oma samme režiimivahetuse läbiviimisel, lubades neid kohapeal toetada. „Minge üheskoos tänavatele. Aeg on küps,” ässitas Mossad iraanlasi üles valitsusevastasele ülestõusule. „Me oleme teiega ja seda mitte üksnes kaugelt ja sõnades. Me aitame teid kohapeal.”
Teherani kukutamine terrori abil
Valla päästetud meeleavaldused sütitusid 2026. aasta jaanuari alguses seoses kaupmeeste protestiga Lääne sanktsioonide poolt põhjustatud inflatsioonitõusu vastu. Kõnekas on asjaolu, et Iraani valitsus reageeris turgudel aset leidnud protestidele esmalt mõistvalt, võimaldades meeleavaldusi politseijõudude kaitse all. Esialgsed kaupmeeste protestid hajusid aga niipea kui amorfne mass valitsusvastaseid elemente kasutas sobivat hetke ära vägivaldse ülestõusu korraldamiseks, julgustatuna Iisraeli ja USA valitsuste ning ennast „kroonprintsiks” tituleerinud Reza Pahlavi poolt, kusjuures viimane on nimetanud Iraani valitsuse töötajaid ja riiklikke meediakanaleid rünnakute jaoks „õiguspärasteks sihtmärkideks”.
Minge üheskoos tänavatele. Aeg on küps,” ässitas Mossad iraanlasi üles valitsusevastasele ülestõusule. „Me oleme teiega ja seda mitte üksnes kaugelt ja sõnades. Me aitame teid kohapeal.”
Mitmed kõige intensiivsemad rahutused leidsid aset 9. jaanuaril Mashhadi linnas, kus valitsusvastased jõud süütasid tuletõrjejaamad, jättes tuletõrjujad elusalt põlema, läitsid põlema busse, ründasid linnavalitsuse töötajaid ning rüüstasid metroojaamu, tekitades sedasi Mashhadi kohaliku omavalitsuse andmetel üle 18 miljoni dollari kahju.
Kermanshahist, kus valitsusvastased mässulised tapsid muuhulgas ka 3-aastase Melina Asadi, pärinevad aga videosalvestused, mis jäädvustasid mässuliste rühmi automaatrelvadega politseid tulistamas. Kõnekas on ka asjaolu, et linnades Hamedanist Lorestanini on mässulised ise filminud ennast surnuks peksmas relvastamata turvamehi, kes üritasid takistada märatsejate rüüstamisi. Iraani keskosas asuvas linnas filmiti mässulisi 10. jaanuaril ühistranspordibussi ründamas ja põlema süütamas.
Mitmed kõige intensiivsemad rahutused leidsid aset 9. jaanuaril Mashhadi linnas, kus valitsusvastased jõud süütasid tuletõrjejaamad, jättes tuletõrjujad elusalt põlema, läitsid põlema busse, ründasid linnavalitsuse töötajaid ning rüüstasid metroojaamu.
Max Blumenthal ja Wyatt Reed
Vägivallapööris ei ammendunud aga eelnevas kirjeldatuga. Teheranis ründasid mässuliste jõugud ajaloolist Abazari mošeed ning põletasid maha selle sisemuse. Muuhulgas tekitati mässuliste poolt tulekahjud Sarablehi suurmošees ja Muhammad ibn Musa al-Kadhim pühamus Kuzestanis. Põlema pandi ka suur munitsipaalhoone Karaji südalinnas ning maatasa põletati turg Rashtis. Borujeni linnas süütasid valitsusvastased huligaanid öise rüüstamise käigus tulekahju ajaloolises raamatukogus, kus hoiti arvukalt iidseid tekste.
Ükski valitsusvastaste mässajate poolt toime pandud vägivalla ning rüüste akt ei ole tänini esile kutsunud vähimatki hukkamõistu Lääne meediaväljaannete või valitsuste poolt. Lääneriikide-poolne toetus “valdavalt rahumeelsetele” mässjatele jäi muutumatuks ka pärast seda, kui Iraani välisministeerium näitas Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia suursaadikutele videosalvestisi mässuliste poolt toime pandud üleriigilistest vägivallaaktidest.
Ükski valitsusvastaste mässajate poolt toime pandud vägivalla ning rüüste akt ei ole tänini esile kutsunud vähimatki hukkamõistu Lääne meediaväljaannete või valitsuste poolt. Lääneriikide-poolne toetus “valdavalt rahumeelsetele” mässjatele jäi muutumatuks ka pärast seda, kui Iraani välisministeerium näitas Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia suursaadikutele videosalvestisi mässuliste poolt toime pandud üleriigilistest vägivallaaktidest.
Max Blumenthal ja Wyatt Reed
Avalikkuse ette jõudvat informatsiooni kontrollivad Iraani riigipööret toetavad organisatsioonid
Iraani valitsuse andmetel on rahutuste käigus hukkunud üle 100 politseiniku ja julgeolekuametniku. Kuid kaks Washingtonis asuvat ja USA valitsuse rahastatavat Iraani valitsusvälist organisatsiooni – Abdorrahman Boroumandi Iraani Inimõiguste Keskus (Abdorrahman Boroumand Center for Human Rights in Iran) ja Iraani Inimõiguste Aktivistid (Human Rights Activists in Iran) – on hinnanud valitsuse poolel hukkunute arvu palju madalamaks. Mis peamine, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa meediakanalid toetuvad Iraanis toimuva kajastamisel oma peamiste allikatena just neile organisatsioonidele.
Oluline on märkida, et USA Riiklik Demokraatia Arendamise Fond määratles oma 2024. aasta pressiteates Abdorrahman Boroumandi Iraani Inimõiguste Keskust selgesõnaliselt „Riikliku Demokraatia Arendamise Fondi partnerina”.
Iraani Inimõiguste Aktivistid märkisid oma 2021. aastal tehtud avalduses, et pärast seda, kui Iraani valitsus süüdistas organisatsiooni 2010. aastal sidemetes USA Luure Keskagentuuriga (CIA), „laiendas organisatsioon oma võrgustikku ja otsustas hakata vastu võtma rahalist abi Ameerika Ühendriikides asuvalt valitsusväliselt ja mittetulunduslikult organisatsioonilt Riiklik Demokraatia Arendamise Fond (NED)”.
USA Riiklik Demokraatia Arendamise Fond ehk NED rajati Ronald Reagani administratsiooni aegse Luure Keskagentuuri direktori William Casey poolt eesmärgiga võimaldada Ameerika Ühendriikidel jätkata välisriikide siseasjadesse sekkumist hoolimata laialdaselt levivast umbusust USA luureteenistuste suhtes. Üks NED-i asutajatest, Allen Weinstein, tunnistas avalikult, et „Suurt osa sellest, mida USA Riiklik Demokraatia Arendamise Fond täna maailmas korda saadab, tegi CIA 25 aastat tagasi salaja.”
USA Riiklik Demokraatia Arendamise Fond ehk NED rajati Ronald Reagani administratsiooni aegse Luure Keskagentuuri direktori William Casey poolt eesmärgiga võimaldada Ameerika Ühendriikidel jätkata välisriikide siseasjadesse sekkumist hoolimata laialdaselt levivast umbusust USA luureteenistuste suhtes. Üks NED-i asutajatest, Allen Weinstein, tunnistas avalikult, et „Suurt osa sellest, mida USA Riiklik Demokraatia Arendamise Fond täna maailmas korda saadab, tegi CIA 25 aastat tagasi salaja.”
Max Blumenthal ja Wyatt Reed
Väärib märkimist, et ajaleht Washington Post ja uudistekanal ABC News on tsiteerinud oma Iraani protestide kajastustes ulatuslikult justnimelt Abdorrahman Boroumandi Iraani Inimõiguste Keskust, jättes lisamata, et “sõltumatut” mittetulundusühingut rahastab tegelikult USA valitsuse allüksus. Keskuse juhatusse kuulub teiste seas neokonservatiivne ideoloog Francis Fukuyama, üks Uue Ameerika Sajandi Projekti (Project for a New American Century) alusdokumendi ehk kaasaegse neokonservatismi kõige olulisema manifesti allkirjastajaid.
Veelgi laiemalt on aga Lääne massimeedia levitanud Iraani Inimõiguste Aktivistide nime kandva ühenduse esitatud andmeid. Kümned Ameerika ja Iisraeli peavoolu meediakanalid on viidanud just selle valitsusvälise organisatsiooni hiljutisele hinnangule, et Iraani protestidega on kaasnenud 544 surmajuhtumit. Ka „vari-CIA” rollis tuntud luureanalüüsi firma Stratfor viitas just sellele vabaühendusele oma hiljutises artiklis pealkirjaga „Protestid Iraanis avavad ukse USA ja/või Iisraeli sekkumisele”.
Olukorras, kus Iraani meeleavalduste ohvrite täpset arvu on raske kindlaks teha, on meediaruumis haigutava infotühimiku täitnud mitmesugused veebis tegutsevad “suunamudijad”, kes esinevad programmiliselt ülepaisutatud ja kahtlase päritoluga väidetega. Sedalaadi propagandistide hulka kuulub näiteks tuntud sionist ja Trumpi usaldusisik Laura Loomer, kes kuulutas, et „islamirežiimi jõud on nüüdseks tapnud juba üle 6000 Iraani protestija!”, viidates oma väite põhistamiseks täiesti umbmäärasele „luureringkondadesse kuuluvale allikale”.
Ka digitaalne kasiino Polymarket paisutas surmajuhtumite arvu, väites allikatele viitamata, et „üle 10 000” inimese on tapetud „Iraani vägede poolt, kes kasutasid meeleavaldajate vastu automaatrelvi”, ning väites valelikult, et Iraan on „peaaegu kaotanud kontrolli” kolmes oma viiest suurimast linnast.
Viimastel kuudel on Polymarket saanud kurikuulsaks sellega, et võimaldab siseringi liikmetel sadadesse tuhandetesse dollaritesse ulatuva finantskasu teenimise eesmärgil kuritarvitada salajast teavet eesolevate poliitiliste sündmuste kohta – nagu näiteks hiljutine USA sõjaväe rünnak Caracasele ja Venezuela president Nicolás Maduro röövimine. End „maailma suurimaks turuprognooside pakkujaks” nimetav ettevõte rajati tehisintellekti guru Peter Thieli massiivse investeeringu toel. Olgu mainitud, et tänaseks võib ettevõtte nõunike seast leida ka Ameerika Ühendriikide presidendi poja Donald Trump juuniori nime.
Ilmselgelt ülepaisutatud surmajuhtumite arvu levitamise abil püüavad režiimivahetuse aktivistid ja Trumpi siseringi sõjaõhutajad provotseerida presidenti algatama järjekordset sõjalist rünnakut Teherani vastu.
Ka USA luureanalüütika ettevõte Stratfor esitles Iraani tänavatel valitsevat kaost oma 7. jaanuaril avaldatud hinnangus ahvatleva võimalusena sõja alustamiseks, kirjutades järgnevat: „Kuigi Iraani režiimi kokkuvarisemine on ebatõenäoline, võivad jätkuvad rahutused avada Iisraelile või Ameerika Ühendriikidele ukse Iraani valitsuse edasise destabiliseerimise nimel astutavateks salajasteks või avalikeks sammudeks, kas siis protestide õhutamise või otsese sõjalise tegevuse näol Iraani liidrite vastu.”
Samas nentis Stratfor oma raportis ka asjaolu, et „uued sõjalised rünnakud Iraani vastu teeksid tõenäoliselt lõpu praegusele protestiliikumisele ning tooksid kaasa hoopis ulatuslikuma Iraani natsionalismi ja ühtsuse väljenduse, mille avaldumist on täheldatud pärast USA ja Iisraeli 2025. aastal korraldatud rünnakuid.”
USA luureanalüütika ettevõte Stratfor esitles Iraani tänavatel valitsevat kaost oma 7. jaanuaril avaldatud hinnangus ahvatleva võimalusena sõja alustamiseks, kirjutades järgnevat: „Kuigi Iraani režiimi kokkuvarisemine on ebatõenäoline, võivad jätkuvad rahutused avada Iisraelile või Ameerika Ühendriikidele ukse Iraani valitsuse edasise destabiliseerimise nimel astutavateks salajasteks või avalikeks sammudeks, kas siis protestide õhutamise või otsese sõjalise tegevuse näol Iraani liidrite vastu.”
Max Blumenthal ja Wyatt Reed
Iraan on “võetud sihikule”
Iraani viimasele valitsusvastaste protestide puhangule on saanud ootuspäraselt osaks innukas heakskiit Lääneriikide valitsejate, eeskätt aga Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja USA president Donald Trumpi poolt.
„Kui Iraan tulistab ja tapab vägivaldselt rahumeelseid meeleavaldajaid, nagu seal tavaks on, siis Ameerika Ühendriigid tulevad meeleavaldajatele appi,” teatas Trump. „Meie relvad on laetud ning me oleme valmis tegutsema.”
Kõigest paar päeva hiljem ähvardas Trump Iraani uuesti: „Ärge üldse mõelgegi [meeleavaldajaid] tulistada – sest sellisel juhul hakkame ka meie tulistama.” 12. jaanuaril deklareeris Trump täiendavalt, et igale riigile, kes tabatakse Iraaniga kaubanduslike suhete viljelemiselt, kehtestab USA 25%-ni ulatuva tariifi.
Tänase seisuga kaalubki Trump väidetavalt Iraani ründamist, kusjuures sõja formaadi võimalused varieeruvad kübersõjast õhurünnakuteni. Samal ajal näitab Iraani valitsusvastaste protestide tempo selgeid vaibumise märke ning riigi suurlinnades on taastumas argine elukorraldus.
Mis peamine… rüüste- ja vägivallapuhangu vaibudes täitusid Islamivabariigi linnad Teheranist Mashhadini miljonite iraanlastega, kes väljendasid solidaarsust riigi valitsusega, mõistes sedasi hukka välismaiste agentide poolt mahitatud riigipöörajad. Ent erinevalt tuhandetest valitsusvastastest märatsejatest ei ole miljonite iraanlaste meeleavaldus oma riigi kaitseks Lääne meedias järjekordselt mingisugust kajastust leidnud. Nende miljonite hääl on olematuks vaikitud, nende sõnumi edastamine Lääne publikule keelatud.
Mis peamine… rüüste- ja vägivallapuhangu vaibudes täitusid Islamivabariigi linnad Teheranist Mashhadini miljonite iraanlastega, kes väljendasid solidaarsust riigi valitsusega, mõistes sedasi hukka välismaiste agentide poolt mahitatud riigipöörajad. Ent erinevalt tuhandetest valitsusvastastest märatsejatest ei ole miljonite iraanlaste meeleavaldus oma riigi kaitseks Lääne meedias järjekordselt mingisugust kajastust leidnud. Nende miljonite hääl on olematuks vaikitud, nende sõnumi edastamine Lääne publikule keelatud.
Max Blumenthal ja Wyatt Reed
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühendriikide ning Iisraeli poolt kureeritud järjekordne riigipöörde katse Iraanis on järginud sama mustrit nagu teisedki viimastel kümnenditel aset leidnud ponnistused Lähis-Ida šiiitlikku suurriiki destabiliseerida. Maksimalistliku plaani kohaselt riigivõimu kokku kukutamist taotlev programm piirdub ka seekord kõige tõenäolisemalt Teherani administratiivse, sisejulgeolekualase ning majandusliku kurnamisega, mis saavutatakse järjekordselt Iraani elanikkonna solidaarsuse ning meelekindluse kasvuga, suures pildis hävitamisele mõeldud riiki pigem konsolideerides ning tugevdades.
Ühendriikide ning Iisraeli poolt kureeritud järjekordne riigipöörde katse Iraanis on järginud sama mustrit nagu teisedki viimastel kümnenditel aset leidnud ponnistused Lähis-Ida šiiitlikku suurriiki destabiliseerida.
Adrian Bachmann
Iraan pole Süüria ega Liibüa ning ei kapituleeru Washingtoni ja Tel Avivi poolt toetatud riigipöörajate ees niisama lihtsalt. Kõige tõenäolisem on siiski stsenaarium, et Iraanis Ühendriikide ja Iisraeli poolt õhutatud valitsusvastane mäss ei olegi mõeldud andma vahetut resultaati, omamata toetust absoluutse enamuse Iraani elanikkonna seas, vaid toimima üksnes ettekäändena, millele viidates korraldada islamiriigi vastu järjekordne, eelnevast ulatuslikum rünnak.
Mis puudutab Iraani vastu kasutatavat riigi kokku kukutamise subversiivset programmi, siis see erineb üksnes detailides, mitte põhiolemuses riikide kokku kukutamise ja/või kaaperdamise mudelist, mida Ühendriigid on ülemaailmselt kasutanud juba ligi kolmveerand sajandit. Mudel ise on aga lihtne ning seisneb üldistatult järgnevates faasides…
Kõige tõenäolisem on siiski stsenaarium, et Iraanis Ühendriikide ja Iisraeli poolt õhutatud valitsusvastane mäss ei olegi mõeldud andma vahetut resultaati, omamata toetust absoluutse enamuse Iraani elanikkonna seas, vaid toimima üksnes ettekäändena, millele viidates korraldada islamiriigi vastu järjekordne, eelnevast ulatuslikum rünnak.
Adrian Bachmann
Esmalt muudetakse majandussanktsioonide abil rünnatava riigi elanikkonna sotsiaalmajanduslik olukord võimalikult meeleheitlikuks. Sellest tulenevalt kasvab riigi elanikkonnas järjepidevalt rahulolematus oma viletsate tingimustega, kusjuures osa elanikkonnast süüdistab oma saatuses oma valitsejaid (mis ongi sanktsioonide kehtestamise primaarne eesmärk), osa on aga läbinägelikum ning tunnistab süülistena välisjõude, mis nende riigi meeleheitlikku seisu on surunud. See on kriitiliseks murdehetkeks, mis määrab ära, kas rahvas puruneb või koondub kokku välisvõimu surve all.
Subversiivsed välisagendid (kes sageli on värvatud rünnatava riigi välismaal elava diasporaa seast) on aga juba imbunud ühiskonda ning asuvad koordineerima ning finantseerima rahulolematust populatsioonist kõige käremeelsemaid elemente, lubades neid aidata nende nn “vabadusvõitluses” riigivõimu vastu. Küsimus sellest, kas nn “vabadusvõitlejad” on ise teadlikud endi marioneti staatusest globaalse impeeriumi instrumendina, on oma rolli osas teadmatuses või võtavad selle rolli omaks küüniliselt ning isukalt, varieerub vastavalt konkreetse “vabadusvõitleja” moraalsest ning intellektuaalsest tasemest.
Esmalt muudetakse majandussanktsioonide abil rünnatava riigi elanikkonna sotsiaalmajanduslik olukord võimalikult meeleheitlikuks.
Adrian Bachmann
Massiivse meediaaparaadi poolt maksimaalselt üles võimendatud päästiksündmuste abil (näiteks mõne prominentse aktivisti skandaalne surm) vallandatakse vägivald, lootuses, et rünnatava riigi võimuaparaat kas kapituleerub koheselt (mis on Iraani puhul sisuliselt välistatud) või reageerib jõulisusega, mis vallandab ahelreaktsioonina üha suurema osa rahva viha valitsuse vastu, mille sisejulgeoleku tagamise ressursid ning poliitiline tahe ammenduvad.
Järgneb riigivõimu kollaps ning kodusõda või vähemasti poliitiline kaos, milles ainsaks organiseeritud poliitiliseks jõuks on välismaalt koordineeritud marionetid, kellele tagatakse täiesti meelevaldselt staatus “legitiimse vahevalitsuse juhtidena” ning sellega kaasnev lõputu positiivne kajastus massimeedias.
Järgneb riigivõimu kollaps ning kodusõda või vähemasti poliitiline kaos, milles ainsaks organiseeritud poliitiliseks jõuks on välismaalt koordineeritud marionetid, kellele tagatakse täiesti meelevaldselt staatus “legitiimse vahevalitsuse juhtidena” ning sellega kaasnev lõputu positiivne kajastus massimeedias.
Adrian Bachmann
Kõige hiljutisem ning markantsem näide viimati mainitud karakterist ning tema rollitäitest on massimõrtsukast terroristi Abu Mohammad al-Julani universaalne tunnistamine Süüria legitiimse valitsejana – ning seda ka olukorras, kus mehe alles hiljuti Lääne meedias endas kajastatud veretööd on kadunud unustusse nagu neid ei oleks olnudki.
Maailmas aset leidvate protsesside mõistmiseks ongi oluline mõista, et absoluutne enamus maailma riikides aset leidnud ning tulevikus aset leidvatest riigipööretest on kas tervenisti organiseeritud, jõuliselt mahitatud või vähemasti toetatud ühe ja sama ülemaailmse võrgustiku poolt, millel eksisteerib globaalne haare nii ambitsioonikuse, informeerituse, finantseerituse kui kaadrite poolest.
Maailmas aset leidvate protsesside mõistmiseks ongi oluline mõista, et absoluutne enamus maailma riikides aset leidnud ning tulevikus aset leidvatest riigipööretest on kas tervenisti organiseeritud, jõuliselt mahitatud või vähemasti toetatud ühe ja sama ülemaailmse võrgustiku poolt, millel eksisteerib globaalne haare nii ambitsioonikuse, informeerituse, finantseerituse kui kaadrite poolest.
Adrian Bachmann
Kõige tüüpilisemaks meetodiks, mida primaarselt angloameerika eriteenistuste poolt domineeritud võrgustik kasutab, on riikidesiseste etniliste gruppide või nende puudumisel sotsiaalsete klasside või poliitiliste grupeeringute vahelise viha õhutamine, eesmärgiga ühiskonnad puruks lüüa, neutraliseerides suurte ja tugevate rahvaste ümber vormunud suveräänse võimu keskused. Siit ka põhjus, miks nn “rahvusvaheline kogukond” on alati eriliselt mures millegipärast just nende etniliste ja religioossete vähemuste pärast, kes on osadeks Lääne ülemvõimu mittetunnistavates riikides, olles samas täiesti ükskõikne kõikide nende rahvaste saatuse suhtes, keda ei ole võimalik kasutada instrumendina oma ülemvõimu kehtestamisel. Eriliselt kurb näide viimasest on siinkohal maailma suurimaks riigita rahvaks arvatud kurdid, keda angloameerika võimukeskused on enam kui saja aasta jooksul küüniliselt kasutanud vastavalt vajadusele kas Türgi, Iraani, Süüria või Iraagi vastu, unustades kurdide huvid niipea kui nende olemasolu mingit parasjagu käimasolevat geopoliitilist projekti ei teeni.
Selline on paraku maailmavalitsemise ambitsiooni omava, maailma riike ning rahvaid vastavalt oma huvidele küüniliselt sõdadesse, kodusõdadesse ning revolutsioonidesse paiskava “reeglitepõhist maailmakorda” kehtestavate kaadrite moraalne pale.
Nn “rahvusvaheline kogukond” on alati eriliselt mures millegipärast just nende etniliste ja religioossete vähemuste pärast, kes on osadeks Lääne ülemvõimu mittetunnistavates riikides, olles samas täiesti ükskõikne kõikide nende rahvaste saatuse suhtes, keda ei ole võimalik kasutada instrumendina oma ülemvõimu kehtestamisel.
Adrian Bachmann
Kellel on huvi lugeda ja kuulata täiendavaid artikleid, mis avavad maailmakorra funktsioneerimise aluseid, võib nendega tutvuda käesoleva loo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: