Teadusuuringutes ja aruannetes on tuvastatud, et virtuaalreaalsuse (virtual reality, VR), liitreaalsuse (augmented reality, AR) ning kombineeritud reaalsuse (mixed reality, MR) tehnoloogiate üha levinuma kasutamisega kaasnevad tõsised tervise- ja turvariskid.
Kuigi mitmed Ameerika ülikoolid on tänaseks tõstatanud sellega seotud vastutuse teema, toodetakse ja turustatakse jätkuvalt VR/AR/MR-peakomplekte, mida nii täiskasvanud kui lapsed kasutavad nii haridussüsteemis, meditsiinilise ravi osana, sõjalistel eesmärkidel kui ka tööalases koolituses.
Järgnevas on toodud keskkonna StudyFinds kokkuvõte kombineeritud reaalsuse peakomplektide kasutamisega seotud ohtudest.
Kombineeritud reaalsuse peakomplektide (Virtual Reality Headsets) kasutamine on muutumas üha populaarsemaks. Tegemist on seadmetega, mis seovad videotehnoloogia abil digitaalse sisu reaalajas digitaliseeritud reaalmaailmaga, muutes potentsiaalselt meie igapäevaelu tundmatuseni. Stanfordi ülikooli teadlased on neid seadmeid uurides avastanud aga mitmeid murettekitavaid mõjusid, sealhulgas ohtlikke järelmõjusid.
Kombineeritud reaalsus, mida tuntakse ka ruumilise andmetöötluse nime all, on praegu üks enim kõneainet pakkuvatest tarbijatehnoloogiatest. Tegemist on tehnoloogiaga, mis lubab kaasahaaravat kogemust, mis ühendab füüsilise keskkonna ja digitaalsed täiustused, võimaldades kasutajatel suhelda mõlema reaalsusega paralleelselt. Tehnoloogia tugineb suuresti n-ö läbilaskvale videole, mis salvestab välismaailma peakomplekti paigaldatud kaamerate kaudu ja projitseerib selle reaalajas siseekraanile. Antud uuendus võimaldab inimestel suhelda digitaalsete rakendustega, navigeerides samal ajal oma füüsilises keskkonnas.
Stanfordi teadlased sooritasid katsed, et uurida läbilaskva videokomplekti pikemaajalise kasutamise psühholoogilisi ja käitumuslikke mõjusid. Nende uuringute tulemused toovad esile kogemuste kombinatsiooni, mis võib kujundada inimese ja arvuti vahelise suhtluse tulevikku.
“Arvestades, kui kaugele on jõudnud läbilaskva videoga peakomplektid, on aeg pühendada tõsist akadeemilist tähelepanu selle tehnoloogia psühholoogilistele ja käitumuslikele mõjudele,” ütles uuringu autor Jeremy Bailenson, Stanfordi humanitaaria ja teaduste kooli Thomas More Storke’i professor ja Virtual Human Interaction Lab (VHIL) asutajaliige ülikooli teatises. “Meil on vaja mõista, millised on virtuaalset ja reaalset maailma kokku sulatava eluviisi tagajärjed, kus me tugineme iga päev tundide kaupa end ümbritseva maailma nägemiseks läbilaskvale videole.”
Katses osalejad olid hõivatud erinevate tegevustega alates ülikoolilinnakus ringi kõndimisest kuni kohvi ostmiseni. Hoolimata esialgsest põnevusest leidsid peakomplekti kandjad kiiresti puudujääke, sealhulgas visuaalseid moonutusi, sotsiaalse eraldatuse tunnet ja merehaiguse sümptomeid, mis tekitab muret tehnoloogia igapäevase kasutuse praktilisuse osas.
Kombineeritud reaalsuse peakomplektid võivad põhjustada “kõverpeegli” efekti
Uuringus tuvastati üksikasjalikult, kuidas läbilaskev video võib muuta inimese taju, piirates perifeerset nägemist ja tekitades “kõverpeegli” efekti, mis moonutab reaalsust. Kasutajatel esines raskusi isegi lihtsate ülesannete täitmisega, sh näiteks patsu löömine või söömine, kuna tehnoloogia piirangud põhjustasid katsealusel valearvestusi kauguse ja objekti suuruse osas.
“Kuigi maailm, mida te vaatate, on reaalne, on sellele kindlasti omane videomängu sarnane “teistsugusus”,” märkis uuringu kaasautor James Brown, Stanfordi sümboolsete süsteemide programmi magistrant.
Need visuaalsed ebatäpsused koos viivitusega videosignaalis mitte üksnes ei raskendanud kasutajate suhtlemist keskkonnaga, vaid tekitasid ka nähtuse, mida teadlased nimetasid “sotsiaalseks puudumiseks”. Tunne, nagu vahetus läheduses asuvad inimesed oleks vaid kujutised ekraanil, rõhutab kõrvaklappide laialdase kasutuselevõtu võimalikke sotsiaalseid tagajärgi.
Lisaks tõid teadlased esile simulaatorihaiguse riski, mille sümptomid sarnanevad merehaiguse puhul liikumisega kaasnevate sümptomitega, ning mis võib täiendava faktorina takistada tehnoloogia pikemaajalist kasutamist.
“Olin üllatunud, sest kõik 11 uuringus osalenut on kõrvaklappide kasutajatena kogenud, kuid isegi suhteliselt lühikestel peakomplekti kasutusperioodidel kippusime end ebamugavalt tundma,” selgitab Bailenson.
Uurimuse tulemusi arvestades soovitavad Stanfordi teadlased kombineeritud reaalsuse kasutajatel läheneda tehnoloogiale ettevaatlikult. Bailenson soovitab virtuaalreaalsuse seadeldisi kasutada mõõdukalt, pauside ja lühemate seanssidega, et leevendada peakomplektiga seotud kahjulikke mõjusid.
Uuring on avaldatud ajakirjas Technology, Mind, and Behavior.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD: