Venemaa suuruselt teises tankitehases Omsktransmash puhkes 12. septembril suur tulekahju, mis on hetkel likvideeritud, ent mis võib mõjutada lähitulevikus Venemaa võimekust asendada Ukrainas kaotatud soomustehnikat.
Esimesed üksikasjad intsidendi kohta hakkasid sotsiaalmeedias levima umbes kell 13.00 kohaliku aja järgi. Arvatakse, et tulekahju sai alguse ühes tehase hoones, kuigi seni ei ole teatatud ohvritest ega vigastatutest.
Omski kuberner Vitali Hotsenko kinnitas, et intsident leidis tõepoolest aset, sõnades järgnevat: „Omsktransmashi tehases puhkes tulekahju. Ühe töökoja katus süttis remonditööde käigus. Spetsialistid on hetkel kohapeal ja täpsemad üksikasjad on selgitamisel.“
Omsktransmash on Venemaa kaitsetööstuse võtmemängija, mis toodab tanke ja raskeid leegiheitesüsteeme, sealhulgas tanke T-80BVM ja termobaarilisi leegiheitjaid „Solntsepjok“, mida kasutatakse ka Ukrainas.
Venemaa hädaolukordade ministeeriumi lokaalse haru kohaselt teatati tulekahjust esimest korda kell 12.55. Päästemeeskonnad saabusid kiiresti sündmuskohale ja asusid tööle tulekahju kustutamiseks. Kuigi tulekahju tundus olevat ulatuslik, väitsid tehase ametnikud, et vahejuhtum ei ole tootmist mõjutanud.
„Alltöövõtja poolt katusel tehtavate remonditööde ajal tekkis katusematerjalis lokaalne tulekahju. Õnneks ei mõjutanud tulekahju tootmisprotsessi ja keegi ei saanud vigastada,“ teatas Omsktransmashi pressiesindaja.
Ka Omski kuberner Hotsenko kinnitas, et intsidendis inimohvreid ei olnud.
Omsktransmash on rahvusvaheliste sanktsioonide objektiks, olles arvatud nii USA kui Jaapani poolt sanktsioneeritud ettevõtete nimistusse seoses sõjaga Ukrainas.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ukraina sõja puhkemise järgselt on nii Venemaal kui Läänes leidnud sõjatehastes aset rohkem intsidente kui statistiliselt võiks eeldada, mis jätab avatuks küsimuse, kas tegemist on suurenenud tootmisintensiivsusest tulenevate ohutusnõuete eiramise või hoopiski teadliku sabotaaži resultaadiga.
Omski tankitehas oli üks neljast NSV Liidu tankitootmiskeskusest. NSV Liidus toodeti tanke Nizhni-Tagilis, Omskis, Leningradis ning Harkovis. Nendest tehastest on tänaseks Venemaal tootmise säilitanud Uralvagonzavod Nizhni-Tagilis ning Omsktransmash Omskis (Kirovi nimeline tankitehas Peterburis lõpetas tegevuse juba 1990ndatel), samas kui Harkovi tankitehase võime tegevust jätkata on ebaselge pärast käesoleva aasta suvel toimunud Iskander rakettide rünnakut, mis väidetavasti hävitasid mitmed tootmiskompleksid ja seiskasid Ukraina hingitseva tankitootmise (rünnaku puhul on kummastav mitte selle aset leidmise fakt, vaid asjaolu, miks Vene relvajõud varem tehast ei hävitanud, kuigi see oli tehniliselt võimalik juba sõja esimestest päevadest alates).
Juhul kui Omski tankitehas peaks olema saanud siiski põlengus kannatada, on tõenäoline, et väheneb TOS tüüpi reaktiivleegiheitjate ning T-80 tüüpi tankide tarne ning remondivõimekus, mis vähendab teatud määral Vene üksuste võimekust Ukrainas, ent mitte kriitiliselt, kuna Vene peamine tankitootmisklaster asub Nizhni-Tagilis Uralvagonzavodi tehases.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: