USA energeetikaministeeriumi hiljutine raport pealkirjaga „Kriitiline ülevaade kasvuhoonegaaside heitkoguste mõjust USA kliimale” seab kahtluse alla peamise eelduse, millele on siiani tuginetud kliimauuringuid läbi viies. Nimelt väidetakse viie teadlase poolt Trumpi administratsiooni tellimusel koostatud aruandes, et CO2 negatiivset mõju on ülehinnatud, jättes täielikult tähelepanuta süsihappegaasi kriitilise rolli ökosüsteemi funktsioneerimises.
Raport toob kliimadiskussiooni uue perspektiivi, rõhutades Maa kliimasüsteemi keerukust, mis ulatub kaugemale inimtegevusega kaasnevate heitmete mõjudest.
Aruanne on tekitanud tänaseks ülemaailmselt palju poleemikat. Hamburgi Ülikooli professorist Saksa energeetikaekspert Fritz Vahrenholt on avaldanud arvamust, et raportis toodud järeldused võivad osutuda Euroopa ning Saksamaa jaoks oluliseks „äratuskellaks”, mis kohustab riike oma senist “rohepöörde” kliimapoliitikat ümber mõtestama.
CO2 ei ole tegelikkuses sugugi saasteaine, milleks seda siiani peetud on, vaid on hädavajalik terve planeedi elu ja fotosünteesi toimimiseks.
Vahrenholti sõnul rõhutab aruanne, et CO2 ei ole tegelikkuses sugugi saasteaine, milleks seda siiani peetud on, vaid on hädavajalik terve planeedi elu ja fotosünteesi toimimiseks. Süsihappegaasi võib nimetada „rohelisema Maa” võtmeteguriks ning see on aidanud muuhulgas kaasa suurte populatsioonide jaoks kriitiliselt oluliste põllukultuuride, sh riisi ja nisu, saagikuse 15% suurenemisele. Vahrenholti seisukoht ja raporti autorite järeldused on aga otseses vastuolus laialt levinud arusaamaga, justkui oleks CO2 planeedi ökosüsteemile kahjulik aine.
Teine oluline punkt, mille Vahrenholt USA energeetikaministeeriumi raporti järeldustest esile toob, on asjaolu, et kliimamudelid on seadistatud pikemat aega kunstlikult „liiga kuumaks”. Raportis väidetakse, et rohepöörde poliitika aluseks olevad kliimamudelid keskenduvad CO2-le kui ainsale globaalse soojenemise põhjustajale, jättes tähelepanuta muud olulised looduslikud tegurid. Sealjuures viitab Vahrenholt mõõtmistele, mis näitavad, et märkimisväärne osa hiljutisest soojenemisest on tingitud pilvede hõrenemisest ja päikesekiirguse suurenemisest – tegurid, mida Saksa kliimateadlane on uurinud koos Nobeli preemia laureaadi John Clauseriga.
Lisaks on aruandes võetud kriitika alla laialt levinud narratiiv, mille kohaselt on viimasel ajal sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused, ning jõutud järeldusele, et põuad, orkaanid ega tugevad vihmad ei ole reaalsuses maailmas üldsegi statistiliselt sagenenud.
Lisaks on aruandes võetud kriitika alla laialt levinud narratiiv, mille kohaselt on viimasel ajal sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused, ning jõutud järeldusele, et põuad, orkaanid ega tugevad vihmad ei ole reaalsuses maailmas üldsegi statistiliselt sagenenud. Vahrenholt märgib, et selline järeldus on otseses vastuolus peavoolumeedias sageli esitatavate väidetega ja võib kõigutada praeguse USA kliimapoliitika õiguslikku alust, mis määratleb CO2 ohtliku saasteainena.
Vahrenholti hinnangul võib raport panna aluse USA tööstuslikule taassünnile, kuna odavam energia muutub tulevikus kättesaadavamaks niipea, kui kulukad rohepöörde nõudmised kaotatakse. Samuti on raportil Vahrenholti hinnangul selged tagajärjed ka Euroopa jaoks.
Vahrenholti hinnangul võib raport panna aluse USA tööstuslikule taassünnile.
Saksa teadur prognoosib, et Euroopa Liidu kulukas kliimapoliitika viib Euroopa tööstuse hävitamise ja töökohtade kaotuseni, nimetades Saksamaa otsust loobuda tuumaenergiast ja kaotada järk-järgult sisepõlemismootorid “suureks poliitiliseks veaks”. USA energeetikaministeeriumi raportit näeb Vahrenholt aga katalüsaatorina, mis sunnib Euroopat oma valitud kurssi ümber hindama.
Lõpetuseks kritiseerib Vahrenholt suuremaid meediakanaleid selle eest, et nad ei ole avalikkust USA energeetikaministeeriumi murrangulisest raportist teavitanud, viidates meedia poliitilisele kallutatusele, mis takistab tasakaalustatud teabe edastamist. Ta loodab, et aruande järeldused jõuavad siiski lõpuks avalikkuseni ning inimesed, kes saavad praeguste poliitikate majanduslikke tagajärgi omal nahal tunda, suruvad läbi laiemad poliitilised muutused.
Saksa teadur prognoosib, et Euroopa Liidu kulukas kliimapoliitika viib Euroopa tööstuse hävitamise ja töökohtade kaotuseni, nimetades Saksamaa otsust loobuda tuumaenergiast ja kaotada järk-järgult sisepõlemismootorid “suureks poliitiliseks veaks”.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Politiseerunud ning müüdav teaduslik establishment on kõikjal maailmas valmis publitseerima uuringuid, mille järeldused on kõige tõenäolisemalt kooskõlas majanduslik-poliitiliste huvidega, mis determineerivad lõppastmes rahastuse ning tulusad sinekuurid uuringute läbiviijatele – olgu siis era- või avalikus sektoris. Lähitulevikus saab seega olema omajagu amüsantne näha, kuidas “rohepöörde” programmi mis tahes hinnaga läbi viiv Euroopa poliitilis-majanduslik eliit saab subsideerima uuringuid, mis kirjeldavad planeedi Maa ökoloogilis-klimaatilist seisundit diametraalselt erinevalt Ameerika teadlaste visioonist, mis kirjeldaksid justkui paralleelset reaalsust.
Euroopasse puutuvalt on võtmeküsimuseks see, kui palju kodanike poolt loodud ning riigimasina poolt maksudega röövitud rikkusest on võimalik veel “roheenergia” projekte läbi viivatele grupeeringutele kantida, enne kui kogu projekti aluseks olevad kliimavaled liiga suurele osale elanikkonnast läbinähtavaks muutuvad, muutes sedasi rohepöörde kaudu Euroopa vaesumisest rikastumise liiga riskantseks ettevõtmiseks.
Euroopasse puutuvalt on võtmeküsimuseks see, kui palju kodanike poolt loodud ning riigimasina poolt maksudega röövitud rikkusest on võimalik veel “roheenergia” projekte läbi viivatele grupeeringutele kantida, enne kui kogu projekti aluseks olevad kliimavaled liiga suurele osale elanikkonnast läbinähtavaks muutuvad, muutes sedasi rohepöörde kaudu Euroopa vaesumisest rikastumise liiga riskantseks ettevõtmiseks.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: FooTToo/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: