Põhja-Ameerika regionaalsed pangad on viimastel aastatel sõlminud üha enam tehinguid nafta-, maagaasi- ja söetööstusele krediidi väljastamiseks, samas kui Euroopa laenuandjad on kas vähendanud fossiilsete kütuste rahastamist või lubanud vähendada oma finantseerimist nafta ja gaasi sektoris.
Fossiilsete kütuste sektori rahastamistehingute jätkuva muutuse tulemusena ei konkureeri Põhja-Ameerika pangad enam sisuliselt Euroopa laenuandjatega nafta ja gaasi rahastamisel.
USA regionaalsed pangad nagu Texas Capital Bank, Truist Securities Inc, FHN Financial, Cadence Bank, BOK Financial Corp ja Canadian Western Bank on alates 2022. aastast suurendanud kõige rohkem oma laenutehingute arvu fossiilkütuste sektoris, võrreldes perioodiga 2016-2021, näitasid Bloombergi uudisteagentuuri kogutud andmed.
Samal ajal on pankadest kõige enam vähendanud laenutehinguid nafta- ja gaasifirmadele Prantsusmaa BNP Paribas, Natixis ja Societe Generale, Hispaania BBVA ning Hollandi ING Groep.
Põhja-Ameerika piirkondlikud pangad on väidetavasti „aktiivsed ja näljased“ uute tehingute järele fossiilkütuste sektoris, lausus Bloombergile BOK Financiali energeetikapanganduse asepresident ja juht Marisol Salazar.
Samal ajal kui Euroopa suurpangad on üha enam kimpus nafta- ja gaasiprojektide rahastamist üha karmimalt piiravate poliitikatega, on piirkondlikud USA pangad viimase kahe aasta jooksul oluliselt suurendanud oma laenuandmist nafta- ja gaasifirmadele.
Piirkondlikud USA pangad näevad samuti kasvavat kliendibaasi fossiilkütuste sektoris. See kõik toimub aga ajal, kui Euroopa pangad hindavad ümber oma nafta- ja gaasitööstuse rahastamist. Energiarikkad USA osariigid on omalt poolt käivitanud võimsa kampaania pankade vastu, mis keeravad laenukraane kinni osariikide nafta- ja gaasitööstuse ettevõtetele.
USA osariigid, kus on suur fossiilkütuste tööstus, nagu Texas, Lääne-Virginia, Louisiana, Montana ja Oklahoma, on loonud spetsiaalse “musta nimekirja” fondidest, mida haldab maailma suurim varahaldur BlackRock ja teised suurpangad ja finantsasutused, mis osariikide väitel boikoteerivad nende nafta- ja gaasitööstust.
Adrian Bachmanni kommentaar:
“Tehke minu sõnade, mitte minu tegude järgi” võiks olla maksiim, mille alusel USA keeldub üha enam järgimast Euroopa suitsidaalset energeetikapoliitikat, milles rohefanatism suretab välja kontinendi ettevõtjate konkurentsivõimet maailmaturgudel läbi energeetikafirmade regulatiivse ja finantsboikoti.
On mitte üksnes ebatõenäoline, vaid võimatu, et maailma riigid, millega Euroopa enamikel riikidel on niigi kasvav kaubanduskonto defitsiit, oleks valmis tarbima kordades kallemaid kaupu pelgalt selle pärast, et need on toodetud “roheenergia” jõul. Samuti on absurdne eeldada, et kaitsetollid ülejäänud maailmas rohepöörajatele mittesobivatest energiaallikatest toodetud kaupade vastu suudaks Euroopa kahaneva ostujõu tingimustes säilitada kontinendi ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturgudel.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus