Avalikes aruteludes, eeskätt aga akadeemilises maailmas, meedias ja poliitikas pühitsetakse läänemaailmas enam mitte neid, kes on ilmutanud vaprust ja vastupidavust, vaid neid, kes suudavad end kõige veenvamal viisil – olgu siis õigustatult või sootuks väljamõeldult – ohvrirolli etendada.
Miks läheb enamus massist hirmu, kuulumisinstinkti või omakasu primitiivsete ja amoraalsete impulsside ajendil kaasa nii rohepöörde, sõjapropaganda, politseiriigi, isikuvabaduste hävitamise kui kõikide teiste ilmsesti kurjade agendadega?
Valik, kellena elada, seisab meie ees ning tegelikkuses on iga inimese võime valedele üles ehitatud süsteemi muuta oluliselt suurem, kui meile sisendatakse.
Kas liiga suure ühiskondliku mugandumise ja neurootilisuse vahel eksisteerib mingisugune põhjus-tagajärg seos?
Doug Casey pakub meetmeid, mille abil isiklikku vabadust hindavad isikud saavad sõgeda massi seast eralduda.
Kuidas mittekonformistil on võimalik ka hulluks läinud ühiskonnas maailma paremaks teha?
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on teatanud plaanist luua süsteem, mille kaudu on kodanikel võimalik informeerida valitsust “radikaliseerunud” sõpradest ja sugulastest.
Tehnoloogiaettevõte Canon paigaldas oma Hiina kontorisse tehisintellekti abil toimivad kaamerad, mis lubavad tööpostile vaid naeratavaid töötajaid.