“Rohepöörde” läbiviimine nõuab tulevikus kolm korda suuremaid kulutusi energeetikasektorile, millega kaasnevad paratamatult kaks tagajärge: enamiku “jõukate lääneriikide” elanikkonna elatustaseme kõige ulatuslikum langus viimaste sajandite jooksul ning kogu protsessi monetaarsel ja industriaalsel tasemel läbi viivate finants- ja tööstuskontsernide seninägematu rikastumine.
Inflatsioon, intressimäärad ja sõjad muudavad ülemineku “roheenergiale” oodatust märksa keerulisemaks, leiab USA suurpank JP Morgan oma prognoosides.
Ühendriikide peamise varghävitaja tootja Lockheed Martin on hädas defektsetele lennukitele parkimisruumi leidmisega, kuna USA õhujõud keelduvad vigade rohkuse tõttu lennukeid vastu võtmast.
Selleks, et saavutada Lääneriikide valitsuste poolt maailma riikidele peale surutud “netonulli” süsinikdioksiidi eesmärk aastaks 2050, tuleks roheenergiale üleminekuks kulutada hinnanguliselt 215 triljonit dollarit ehk ligi kolm planeedi koguprodukti.
Ülemaailmselt vaesuse leevendamisega tegelev heategevusorganisatsioon Oxfam International leidis Stockholmi Keskkonnainstituudi andmetele tuginevas uuringus, et 77 miljonit jõukat inimest (1% maailma elanikkonnast) on tekitanud ligikaudu sama palju süsinikdioksiidi heitkoguseid kui 5 miljardit (kaks kolmandikku) maailma vaeseimaid inimesi kokku.
Kahes hiljutises küsitluses leitakse, et hoolimata propagandast, mis käitab lakkamatult narratiivi inimtekkelisest globaalsest soojenemisest, kasvab skeptitsism antropogeensete kliimamuutuste suhtes jõuliselt kogu maailmas.