Surematusest on saamas üha enam USA Ränioru infotehnoloogia eliidi uus kinnisidee. Paraku näitab uus teadusuuring, et inimese eluea maksimumpiiriks on 150 eluaastat.
Me lubame meestel, keda me pole kunagi näinud, dikteerida, kuidas me oma elusid elame, mis otsuseid me teeme, milliseid poliitikuid ja eksperte me usume, ilma, et me üritaks aru saada, miks meid sedasi suunatakse.
Meie hiilgavat demokraatlikku düstoopiat juhtivad taustajõud kontrollivad inimesi läbi lakkamatu hirmutamise.
Oleme saanud osaks konstrueeritud globalistlikust eksperimendist, mis koondab nii rikkuse kui võimu raha kasutajatelt selle tekitajatele.
Tões elamine ja tõest loobumine on elu kõige kesksem valik, mis määrab ära nii üksikisiku, rahva kui inimkonna väärtuse… ja saatuse.
Õnn – nagu kõik inimeseülene (armastus, lootus, usk) – on miski, mis saab tulla inimese ellu üksnes kingitusena ning mille võime sünnitada rõõmu on mõõdetud tänulikkuses, millega see vastu võetakse, mõtiskleb Adrian Bachmann.
Hiljuti erinevates riikides läbi viidud uurimuse kohaselt on enamike inimeste jaoks tööülesannete täitmine kõige rõõmutum osa elust. Enamus uurimuses osalenutest eelistasid palgatööle praktiliselt kõiki muid tegevusi (ja tegevusetust), sealhulgas haigena voodis põdemist.