Uute uuringute järgi võivad vaglaburgerid juba lähemas tulevikus aidata maailma toita. Võika välimusega mardikate vastsed – tuntud ka kui jahuussid – võiksid väidetavasti toimida liha alternatiivina näljahäda leevendamiseks kogu maailmas. Vastsete kasvatamise protsessi eeliseks on see, et see kasutab traditsioonilise põllumajandusega võrreldes vaid murdosa maast ja veest ning omab seega väiksemat süsinikujalajälge, mis sobib ideaalselt “rohepöörde” programmi.
Suhkruga segatuna maitsevad mardikad umbes nagu päris liha, võimaldades neid kasutada alternatiivina vorstile või kanafileele.
Mardikatoidu reaalsuseks muutmiseks kavandab Prantsuse biotehnoloogiaettevõte Ynsect ülemaailmset putukafarmide võrgustikku, sealhulgas kasvualasid ja “tapamaju”. Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comte’i piirkonnas Dole’is on selleks otstarbeks juba rajatud katsetehas.
Erinevalt loomakasvatusest, kus kasvuala on tavaliselt eraldi, toimub kogu mardikate tootmine ühe katuse all.
“Meil on täielik kontroll tootmisahela üle. See tagab meile kvaliteedi, turvalisuse ja ohutuse,” ütles SWNS-i avalduse kohaselt Ynsecti peadirektor Benjamin Armenjon.
Robotkäed ja automatiseeritud konveierilindid transpordivad igas suunas punaste kandikute virnu. Kandikud on täidetud miljardite Tenebrio molitori mardikate vastsetega. Kuivatatud mardikad sisaldavad üle 50 protsendi valku ning rohkesti kiudaineid ja rasvu.
Putukaid saab muuta valgupulbriteks, kokteilideks, burgeriteks, teraviljabatoonideks ja isegi toiduõlideks ning seda murdosaga traditsioonilise põllumajanduse keskkonnakuludest. Iga kilogrammi valgu kohta kasutab Ynsect 98 protsenti vähem maad ja eraldab 40 korda vähem süsinikku kui veiseliha tootmine. Samuti kasutab putukatest toitumine 40 korda vähem vett kui sealiha tootmine.
Jahuusse toidetakse nisu töötlemise kõrvalsaadustega. Suhkruga segatuna maitsevad mardikad umbes nagu päris liha, võimaldades neid kasutada alternatiivina vorstile või kanafileele.
Ettevõte katsetab oma Pariisi peakorteris masstootmiseks optimaalseid toidu, temperatuuri ja niiskuse tingimusi.
Ynsecti teadlased analüüsivad ka toiteväärtust ja teiste putukate kasutamise potentsiaali. Suurem tehas on plaanis avada Amiens`is käesoleva aasta lõpus. Uus tehas toodab aastas 200 000 tonni putukapõhiseid toite, mis teeb sellest maailma suurima putukafarmi.
Putukatest toitumine kasutab 40 korda vähem vett kui sealiha tootmine.
Ambitsioonikas projekt toob kulud alla, võimaldades sellel konkureerida soja- ja köögiviljaburgerite pakkujatega.
Prognooside kohaselt jõuab inimpopulatsioon 2050. aastaks peaaegu 10 miljardini. Liha koosneb põhiliselt valgust, rasvast ja veest ning nõudlus ressursimahukate loomsete toodete järele kasvab. Toiduga kindlustamata piirkonnad vajavad aga hädasti rohkem võimalusi.
Teadlased usuvad, et kliimamuutustel on toitumisele tulevikus märkimisväärne mõju. Putukate söömine on muutunud trendikaks teemaks loomsete valkude kasvava kulukuse ja sellega seotud keskkonnaprobleemide tõttu.
Jahuussid kiideti Euroopa Liidus inimtoiduna heaks 2021. aastal.
Lehmade, sigade ja lammaste tarbimine nõuab suurtes kogustes toitu, vett ja maad. Mardikad seevastu on söödavad, toitvad ja palju jätkusuutlikumad. Paljudes riikides tekitab nende mugimine inimestes vastikust. Mõned tootjad müüvad keedetud jahuusse krõmpsuvate, soolaste suupistetena, kuid tarbijate seas ei ole ussid veel kulinaarseks menukiks osutunud.
Ynsect valmistab keemilisi väetisi taimedele, lemmikloomatoitu ning sigade ja kanade farmisööta. Jahuussid kiideti Euroopa Liidus inimtoiduna heaks 2021. aastal. Ettevõte loodab, et turg kasvab lähiaastatel kiiresti.
Ettevõtte sõnul loodab see 2030. aastaks avada 15 sarnast tehast, sealhulgas maailma suurima putukafarmi Prantsusmaal Amiens`is. Detsembris kuulutas Ühendkuningriik välja 19 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga konkursi, et leida madala süsinikuheitega viise toidu tootmiseks. Putukad võivad olla suur osa lahendusest.
“Putukavalgu tootmine lihtsalt kasvab koos selle aktsepteerimise ja söömise levikuga – turg kasvab ja areneb,” ütles Olivia Champion Entec Nutritionist, putukatepõhise loomasööda tootmise ettevõttest Ühendkuningriigis.
Mõned tootjad müüvad keedetud jahuusse krõmpsuvate, soolaste suupistetena, kuid tarbijate seas ei ole ussid veel kulinaarseks menukiks osutunud.
Edu sõltub suuresti sellest, millises vormis inimesed putukapõhist toitu tarbivad, lisab Champion.
Burger, milles on putukavalku, on tarbijatele tõenäoliselt vastuvõetavam, kui näiteks praetud jahuussid. Ynsect usub, et piisava harimise abil kultuurilised hoiakud aja jooksul muutuvad. Armenjon näeb putukaid osana “alternatiivse liha ökosüsteemist”, kus osad inimesed söövad tulevikus laboris sünteesitud liha ja teised jäävad taimsete alternatiivide juurde. Siiski loodab ta, et mõned valivad putukapõhised toidud.
“On veganeid, fleksitaarlasi, taimetoitlasi, lihasõpru – see on hea, me ei taha inimesi muuta,” ütles Armenjon SWNS-ile.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Seotud lood:
