Rayhan Uddin
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja Iisraeli endine kaitseminister Yoav Gallant on hiljuti kuulutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) poolt tagaotsitavaks. Mõlema mehe suhtes on väljastatud vahistamismäärus „näljutamise sõjapidamismeetodina kasutamise, mõrvade, tagakiusamiste ja muude ebainimlike tegude läbi sooritatud inimsusvastaste kuritegude eest“. Järgnevas vaatame, mis on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistuste sisuks.
Oluline on silmas pidada, et kõik 124 Rooma statuudi ehk Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomise aluseks olnud lepingu liiget on tänaseks juriidiliselt kohustatud Netanyahu ja Gallanti võimaluse korral vahistama ning kohtule üle andma. Samas ei ole kohtuprotsessi võimalik alustada tagaselja ning Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul puuduvad endal täitevolitused.
Järgnevalt vaatleme lähemalt Netanyahule ja Gallantile süüks pandud kuritegusid.
Sõjakuritegu: näljutamise kasutamine sõjapidamismeetodina
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kolmest kohtunikust koosnev kohtueelne kolleegium leidis oma avalduses, et on põhjendatud alus uskuda, et Netanyahu ja Gallant „jätsid Gaza tsiviilelanikkonna tahtlikult ja teadlikult ilma nende ellujäämiseks hädavajalike vahenditeta“. Siia hulka kuuluvad toit, vesi, ravimid, meditsiinitarbed, kütus ja elekter.
Netanyahu ja Gallant „jätsid Gaza tsiviilelanikkonna tahtlikult ja teadlikult ilma nende ellujäämiseks hädavajalike vahenditeta“. Siia hulka kuuluvad toit, vesi, ravimid, meditsiinitarbed, kütus ja elekter.
Avalduses märgiti, et Netanyahu ja Gallant takistasid humanitaarorganisatsioonidel abi jagamist, häirides organisatsioonide tegevust, katkestades elektriühenduse ja vähendades kütusevarusid Gaza sektoris. Kohus leidis, et Iisraeli otsused humanitaarabi lubamise või suurendamise kohta olid tingimuslikud ega olnud tehtud Iisraeli rahvusvahelisele humanitaarõigusele vastavate kohustuste täitmiseks. Sageli tehti need otsused vastusena Ameerika Ühendriikide või rahvusvahelise üldsuse taotlustele, kuigi abi piiramiseks puudus igasugune sõjaline vajadus või muud põhjendavad asjaolud.
„Koda võttis arvesse vajalikest vahenditest ilmajäetuse pikaajalist kestust ja Netanyahu avaldust, mis seostas hädavajalike kaupade ja humanitaarabi peatamise sõjaliste eesmärkidega,“ öeldi avalduses.
„[Koda] leidis, et on põhjendatud alust uskuda, et hr Netanyahu ja hr Gallant kannavad kriminaalset vastutust sõjakuriteo eest seoses näljutamise kui sõjapidamismeetodi kasutamisega.“
Inimsusvastane kuritegu: mõrv
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunike sõnul lõi toidu, vee ja muude ellujäämiseks hädavajalike vahendite puudumine tahtlikult sellised „elutingimused, mis olid ette nähtud osa Gaza tsiviilelanikkonna hävitamiseks,“ ning mis tõi kaasa tsiviilisikute surma, „sealhulgas laste surma alatoitumise ja dehüdratsiooni tõttu“.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunike sõnul lõi toidu, vee ja muude ellujäämiseks hädavajalike vahendite puudumine tahtlikult sellised „elutingimused, mis olid ette nähtud osa Gaza tsiviilelanikkonna hävitamiseks,“ ning mis tõi kaasa tsiviilisikute surma, „sealhulgas laste surma alatoitumise ja dehüdratsiooni tõttu“.
Avalduses märgiti, et süüdistaja poolt kuni 20. maini esitatud tõendite põhjal ei saanud kinnitada, et kõik elanikkonna hävitamise inimsusvastase kuriteo elemendid olid täidetud. „Siiski leidis koda, et on põhjendatud alus arvata, et ohvrite suhtes pandi toime inimsusvastane kuritegu mõrv.“
Inimsusvastane kuritegu: tagakiusamine
Meditsiinitarvikute, sh näiteks anesteetikumide ja anesteesiaaparaatide, regiooni toimetamise tahtlik piiramine tähendab, et Netanyahu ja Gallant vastutavad „ebainimlike tegude eest suurte kannatuste põhjustamisega ravi vajavatele isikutele“.
Avalduses on öeldud, et asjaolu, et arstid olid sunnitud teostama amputatsioone ilma anesteetikumideta ja tuimestama patsiente ebaturvaliste vahenditega, viitab „inimsusvastasele kuriteole muude ebainimlike tegudega“.
Kõik need piirangud „jätsid märkimisväärse osa Gaza tsiviilelanikkonnast ilma nende põhiõigustest“, sealhulgas õigusest elule ja tervisele, ning Palestiina elanikkond võeti sihtmärgiks „poliitilistel ja/või rahvuslikel põhjustel“. „Seetõttu leidis kohus, et toime on pandud inimsusvastane kuritegu tagakiusamine,“ öeldi avalduses.
Piirangud „jätsid märkimisväärse osa Gaza tsiviilelanikkonnast ilma nende põhiõigustest“, sealhulgas õigusest elule ja tervisele, ning Palestiina elanikkond võeti sihtmärgiks „poliitilistel ja/või rahvuslikel põhjustel“. „Seetõttu leidis kohus, et toime on pandud inimsusvastane kuritegu tagakiusamine.“
Lisaks leidis kolleegium, et Netanyahu ja Gallant on kriminaalkorras vastutavad „sõjakuriteo eest, milleks on rünnakute tahtlik suunamine Gaza tsiviilelanikkonna vastu“. Viimane otsus põhines prokuratuuri esitatud materjalides kirjeldatud kahel intsidendil, mis kvalifitseerusid tsiviilelanike vastu suunatud rünnakuteks.
Kokkuvõttes öeldi Rahvusvahelise Kohtu avalduses, et kuigi mõlema mehe käsutuses olid „meetmed kuritegude toimepanemise vältimiseks või tõkestamiseks ning võim tagada juhtumite üleandmine pädevatele asutustele,“ ei teinud nad seda.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: SARATSTOCK/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD:
