Iraanis ja Bahreinis aset leidnud rünnakud vee magestamise jaamadele tõstatavad võimaluse Iraani-vastase sõja eskaleerumisest tasemele, mis vallandaks Lähis-Ida regioonis seninägematu humanitaarkatastroofi koos põgenikelainega Euroopa suunal.
7. ja 8. märtsil toime pandud rünnakud Iraani ja Bahreini vee magestamise jaamadele loovad sõja käigus pretsedendi, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed sõja edasise käigu osas.
Iraani välisminister Abbas Araghchi nimetas rünnakut vee magestamisjaamale Iraani Qeshm saarel sotsiaalmeedias „ohtlikuks sammuks, millel on tõsised järelmid,” süüdistades Ameerika Ühendriike pretsedendi loomises. USA Keskväejuhatuse pressiesindaja kapten Tim Hawkins eitas Ühendriikide sõjaväe süülisust aset leidnud rünnakus.
Päev hiljem väitis Bahreini siseministeerium, et Iraani poolt välja lastud droon tekitas Pärsia lahe saareriigis asuvale veepuhastusjaamale materiaalse kahju, süüdistades Iraani võime valimatus tsiviilobjektide ründamises. Bahreini vee- ja elektriamet üritas juhtunu taustal omalt poolt elanikkonda rahustada, väites, et rünnakutel ei olnud riigi veevarustusele mingisugust mõju.
Veepuhastustehaseid kasutatakse terves Lähis-Ida regioonis väga laialdaselt merevee magestamiseks, tagamaks regiooni varustatust joogiveega, aga ka põllumajanduslikeks ja tööstuslikeks otstarveteks.
Lähis-Ida riikide sõltuvus magestatud mereveest on erakordselt suur. Magestusjaamade poolt tagatud joogivee osakaal ulatub 90%-ni Kuveidi, 80%-ni Iisraeli, 70%-ni Saudi Araabia, 86%-ni Omaani ning 42%-ni Araabia Ühendemiraatide poolt tarbitavast joogiveest.
Lähis-Ida riikide sõltuvus magestatud mereveest on erakordselt suur. Magestusjaamade poolt tagatud joogivee osakaal ulatub 90%-ni Kuveidi, 80%-ni Iisraeli, 70%-ni Saudi Araabia, 86%-ni Omaani ning 42%-ni Araabia Ühendemiraatide poolt tarbitavast joogiveest.
Kui rünnakud Pärsia lahe riikide vee magestamise tehastele peaksid laienema, võib olukord väga kiiresti muutuda „suureks humanitaarkatastroofiks Pärsia lahe piirkonna elanikele”, väidab Quincy Instituudi Lähis-Ida programmi teadur Annelle Sheline.
Äsja aset leidnud rünnakute taustal on tähelepanu pälvinud 2008. aastal USA Saudi Araabia saatkonnast läkitatud salajane memo, mis juhtis tähelepanu asjaolule, et 90% Saudi Araabia pealinna Riyadi joogiveest pärineb vaid ühest vee magestamise kompleksist. Kuigi sellest ajast saati on Saudi Araabia võimud teinud jõupingutusi oma veevarustuse mitmekesistamiseks, püsib riigi sõltuvus üksikute vee magestamise komplekside toodangust erakordselt kõrgel tasemel.
Seda silmas pidades on vee magestamisjaamad endiselt piirkonna jaoks hädavajalikud ja kujutavad endast erakordselt haavatavat sõjalist sihtmärki. Sheline nentis, et ta ei oleks üllatunud, kui tulevikus rünnataks veelgi rohkem rajatisi, hoolimata rahvusvahelisest humanitaarõigusest, mis keelab rünnata elanikkonna ellujäämiseks hädavajalikke tsiviilinfrastruktuure, sealhulgas joogiveejaamu.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Iraani käsutuses olevatest vahenditest riiki ründavate jõudude peatamiseks kolm mõjusamat on Hormuzi väina blokaad, kogu Lähis-Ida energeetikakompleksi täielik või väga ulatuslik hävitamine ning regiooni mageveetaristu purustamine. Kolmest meetmest on Iraan tänaseks käiku lasknud üksnes esimese, mis kujutab endast kõige vähem purustusi põhjustavat, kõige lihtsamini tagasipööratavat ning kõige väiksema tõenäosusega analoogseid Iraani-vastaseid rünnakuid esile kutsuvat sammu.
Iraani käsutuses olevatest vahenditest riiki ründavate jõudude peatamiseks kolm mõjusamat on Hormuzi väina blokaad, kogu Lähis-Ida energeetikakompleksi täielik või väga ulatuslik hävitamine ning regiooni mageveetaristu purustamine.
Adrian Bachmann
Juhul kui Iraani ballistiliste rakettide võimekus peaks peaks olema säilinud piisavalt mõjusal tasemel (ning see on keskse militaarstrateegilise tähtsusega küsimus, millele me hetkel vastust ei tea), on riigi võimuses kutsuda esile tervet Lähis-Ida regiooni hõlmav humanitaarne, sotsiaalmajanduslik ning infrastruktuurne katastroof.
Nn “viimsepäeva” stsenaariumi realiseerumine, kus USA ja Iisraeli poolt hävitatud taristuga Iraan teostaks Lähis-Ida energeetikakompleksi purustamise, tähistaks globaalse nafta, naftakeemia saaduste, veeldatud maagaasi ning (maailma väetiste ning metallurgiatööstuse seisukohalt võtmetähtsusega) väävliühendite tarne kollapsi, mis juhataks sisse ülemaailmse majandusdepressiooni ning võimalik, et ka näljahädad.
Mis puudutab Iraani joogiveega varustatust, siis siinkohal on islamivabariigil Iisraeli ning araabiamaadega võrrelduna võrreldamatu eelis, kuna erinevalt juudiriigist ning USA klientrežiimideks olevatest Pärisa lahe riikidest ulatub Iraani sõltuvus vee magendamise jaamadest mitte 70-90%-ni, vaid üksnes 3%-ni kogu riigis tarbitavast joogiveest. Väga lühidalt kokkuvõetuna: Iraan elaks oma vee magendamise jaamade hävitamise ilma eriliste raskusteta üle, samas kui teistele Pärsia lahe riikidele tähendaks vee magendamise komplekside hävitamine potentsiaalselt nii riigi kui ühiskondliku korra kokkuvarisemist.
Erinevalt juudiriigist ning USA klientrežiimideks olevatest Pärisa lahe riikidest ulatub Iraani sõltuvus vee magendamise jaamadest mitte 70-90%-ni, vaid üksnes 3%-ni kogu riigis tarbitavast joogiveest.
Adrian Bachmann
Sõja tõenäolisel eskaleerumisel võib antud fakt omada keskset kaalu, kas ja kui, siis millises ulatuses on tänini Ühendriikide vasallidena funktsioneerinud araabiamaad valmis USA ja Iisraeli poolt käivitatud Iraani hävitamise projektiga kaasa minema. Pole välistatud, et käimasolev sõda sütitab Lähis-Idas sündmuste kaskaadi, mis päädib mitte regiooni jäägitu allutatusega Washingtoni ja Tel Avivi ülemvõimule, nagu plaanitud, vaid hoopiski araabiamaades vallanduva rohujuuretasandil mässuga USA klientrežiimideks olevate valitsuste vastu, tuues kaasa kogu regiooni väljumise enam kui sajandi väldanud angloameerika ülemvõimu alt.
Kallaletung Iraanile omab sedasi potentsiaali kukutada kokku nii Ida kui Lääne tööstusriikide majanduslik heaolu ja sotsiaalne stabiilsus. Antud stsenaariumi realiseerumine jätaks ainsaks puhvriks Ühendriikide globaalseks paariaks muutumise ning selle hegemoonia säilimise vahele tänini veel paljude maailma riikide – ning praktiliselt kõikide Läänemaailma riikide – eesotsas oleva poliitilise eliidi.
Sõja tõenäolisel eskaleerumisel võib antud fakt omada keskset kaalu, kas ja kui, siis millises ulatuses on tänini Ühendriikide vasallidena funktsioneerinud araabiamaad valmis USA ja Iisraeli poolt käivitatud Iraani hävitamise projektiga kaasa minema.
Adrian Bachmann
See on eliit, kes on tänaseks aastakümneid funktsioneerinud üksnes “Washingtoni konsensuse” kehtestajatena oma kodumaades ning kelle jäägitu moraalitus ja kahepalgelisus avaneb nii kodumaise kui rahvusvahelise publiku ees iga korraga, kui tuleb täita käsku õigustada järgmist Ühendriikide poolt korraldatud blokaadi, interventsiooni, sõda, riigipööret, kodusõda, pommituskampaaniat või muud agressiooniakti, mille tulemusena on Teise maailmasõja järgselt tapetud maailmas hinnanguliselt 40 miljonit inimest.
Juhul kui aastakümneid lokaalsete asehalduritena Ühendriikide ülemvõimu esindanud poliitiline eliit peaks maailma riikide eesotsast Iraani sõja tagajärjena kaduma, läheks Donald Trump ajalukku presidendina, kelle ambitsioon muuta USA globaalne ülemvõim kontrollimatu agressiooni abil igikestvaks kukkus kolossaalselt läbi. Kukkus läbi ning andis resultaadiks maailma rahvaste üheaegse ning pöördumatu distantseerumise Ühendriikidest, mille poliitika külvata ise puutumatuks jäädes kaost ning sõdu üle terve planeedi muutus oma lõppfaasis liiga läbinähtavaks, et seda oleks olnud võimalik Washingtoni poolt ära ostetud ja ära hirmutatud comprador-eliitide poolt enam maailma rahvastele maha müüa.
Juhul kui aastakümneid lokaalsete asehalduritena Ühendriikide ülemvõimu esindanud poliitiline eliit peaks maailma riikide eesotsast Iraani sõja tagajärjena kaduma, läheks Donald Trump ajalukku presidendina, kelle ambitsioon muuta USA globaalne ülemvõim kontrollimatu agressiooni abil igikestvaks kukkus kolossaalselt läbi.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: akramalrasny/Shutterstock.com