Euroopa autotootjad on hädas, kuna nõudlus elektriautode järele on kiiresti langemas, ent Euroopa Liidu sunnimeetmed asetavad sellest hoolimata autofirmadele kohustuse sisepõlemismootoritega bensiini- ja diiselautode tootmisest loobuda.
Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA – Association des Constructeurs Européens d’Automobiles) hiljuti avaldatud andmetest nähtub, et elektriautode registreerimised langesid Euroopas augusti seisuga aasta läbilõikes 44%, samas kui kõikide uute autode müük kukkus Euroopas aastaga 18% võrra.
Kui 2023. aasta augustis registreeriti Euroopas 165 204 uut elektrisõidukit, siis 2024. aasta augustiks oli uute elektriautode registreerimine langenud dramaatiliselt, vaid 92 627 ühikuni. Elektriautode müüginumbrite järsk langus peegeldus ka elektriautode osakaalu languses kõikidest uutest sõidukitest 21% pealt 14,4%ni.
Euroopa autotootjad on asetatud Euroopa Liidu sunniaparaadi poolt võimatusse olukorda, kuna tehastele ette kirjutatud euronormatiivid näevad ette toodetavate sõidukite heitgaaside koguse üha drastilisemat vähendamist, samas kui nõudlus elektriautode järele on kokku kuivamas.
Euroopa autotootjad on asetatud Euroopa Liidu sunniaparaadi poolt võimatusse olukorda, kuna tehastele ette kirjutatud euronormatiivid näevad ette toodetavate sõidukite heitgaaside koguse üha drastilisemat vähendamist, samas kui nõudlus elektriautode järele on kokku kuivamas.
Elektriautode läbimüügi langus oli eriti drastiline Euroopa kaugelt suurimal turul Saksamaal, milles akutoitel kulgevate liikurite läbimüük kukkus kivina 69% võrra, samas kui suuruselt teisel, Prantsusmaa turul, langes elektriautode müük 33%.
Meeleheitel autotootjad avaldasid hiljuti pressiteate, milles paluvad eurobürokraate leevendada 2025. aastaks kehtestatud veelgi rangemaid süsinikdioksiidi normatiive sõiduautode ja kaubikute tarbeks. Kommenteerides EL-i vähenevat elektriautode müüki, ütles Euroopa Autotootjate Liit, et Euroopa autotootjad annavad endast parima, et täita Brüsseli poolt kehtestatud normatiive, ent seatud eesmärgid on võimatud, kuna kogu autopargi elektrifitseerimiseks vajaminevat infrastruktuuri pole lihtsalt paigas.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Hullumeelsuse üks kõige lihtsam definitsioon määratleb mõistuse haigust meeleseisundina, mida iseloomustab keeld tunnistada reaalsust ning tajuda adekvaatselt objektiivseid tõsiasju. Olgu need tõsiasjad siis füüsikalised, majanduslikud, sotsioloogilised, bioloogilised või tehnoloogilised. Vaimuhaiguse klassikalise definitsiooni kohaselt võib Euroopa Liidu kinnisideed kaotada ära sisepõlemismootoriga autod pidada esmapilgul kindlasti sõgeduse ilminguks.
Kuid kui vaadelda sundi võõrutada inimesed maksimaalset isiklikku autonoomiat tagavatest autodest ja suunata nad tsentraalse elektrivõrgu armust (märksa lühemaid) vahemaid läbivatesse elektrisõidukitesse, lähtudes taotlusest kitsendada üha enam inimeste isiklikku vabadust, muutub sisepõlemismootoritega autode ära kaotamise programm täiesti mõistetavaks, olgugi et mitte vähem väljakannatamatuks. Siinkohal võib täielikult ignoreerida keskkonnasäästlikkuse argumenti kui autopargi elektrifitseerimise aluspõhjust, kuna tänaseks on ühemõtteliselt selge, et elektriautode kumulatiivne ökoloogiline jalajälg on oluliselt keskkonda kahjustavam kui sisepõlemismootoriga autodel.
Kui vaadelda sundi võõrutada inimesed maksimaalset isiklikku autonoomiat tagavatest autodest ja suunata nad tsentraalse elektrivõrgu armust (märksa lühemaid) vahemaid läbivatesse elektrisõidukitesse, lähtudes taotlusest kitsendada üha enam inimeste isiklikku vabadust, muutub sisepõlemismootoritega autode ära kaotamise programm täiesti mõistetavaks, olgugi et mitte vähem väljakannatamatuks.
Adrian Bachmann
Euroopa Liidu muundumine riikidevahelist majanduskoostööd ning heanaaberlikke suhteid edendavast koostööfoorumist riikide, ettevõtete, kogukondade ja üksikisikute elamis- ja tegevusvabadust ahistavaks masinaks on aastate jooksul üha kiirenenud.
Reguleerida, normeerida, monitoorida ja sanktsioneerida – sedasi võiks tõetruult kõlada Euroopa Liidu tänane moto, mis on kohane bürokraatlikule repressiivaparaadile, mille funktsiooniks ei ole midagi luua, vaid lisaväärtust loovate subjektide tegevust reguleerida, vajaduse korral tegevuse – antud juhul autode tootmise – lakkamiseni.
Autosõpradel jääb seega üle vaid loota, et kolmandasse sajandisse jõudnud sisepõlemismootori eluiga osutub pikemaks kui sellele hingekella lööval eurobürokraatial, mille kainemõistuslikkusesse üha vähematel eurooplastel usku on.
Autosõpradel jääb seega üle vaid loota, et kolmandasse sajandisse jõudnud sisepõlemismootori eluiga osutub pikemaks kui sellele hingekella lööval eurobürokraatial, mille kainemõistuslikkusesse üha vähematel eurooplastel usku on.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
