Jõukuse jaotumise ebakõlad on USAs jõudnud ajaloos senitundmatu tasemeni, mis ennustab ette suuri ühiskondlikke vapustusi.
Kui lugejad soovivad veel tõendeid toetamaks väidet, et praegune majandussüsteem on nn “töötavate vaeste” vastu pööratud, siis siin see on. Föderaalreservi uued andmed näitavad, kuidas rahavõlurid süvendasid pandeemia ajal “kvantitatiivse lõdvendamisega” (st. rahatrükiga) varalist lõhet veelgi.
Iial varem pole Föderaalreserv vallandanud ühes kvartalis sedavõrd ulatuslikku rahalist tõuget. Tulemuseks on “K-kujuline taastumine”, mis avaldab ebaproportsionaalset mõju madalapalgalistele teenindava sektori töötajatele ja mitte-valgete leibkondadele, samas kui miljardäride, “saja miljoni” miljonäride ja miljonäride vara kasvas rekordiliselt. Föderaalreservi sekkumine tõi kaasa kasvu väärtpaberituru ja muu vara hindades, kuid jättis V-kujulisest taastumiskõverast osa saamata need, kellel vara ei ole.
Šveitsi pank UBS ja raamatupidamisettevõte PwC avaldasid raporti, mis näitab, et maailma 2189 miljardäri jõukus kasvas 2020 juulis uue rekordilise kõrguseni – 10,2 triljoni dollarini, ületades 2017. aasta lõpu rekordilised 8,9 triljonit dollarit.
Maailma 2189 miljardäri jõukus kasvas 2020 juulis uue rekordilise kõrguseni – 10,2 triljoni dollarini, ületades 2017. aasta lõpu rekordilised 8,9 triljonit dollarit.
Alles siis, kui maailma keskpangad märtsi alguses jõuliselt oma bilanssi laiendama asusid, said rikkad rikkamaks…
Föderaalreservi andmetest nähtub, kuidas Ameerika Ühendriikide 1% rikkaimate vara on väärt 34,2 triljonit dollarit, samas kui vaesemad 50% ehk umbes 165 miljonit inimest valdavad umbes 2,08 triljonit dollarit, mis on vähem kui 2% kogu majapidamiste jõukusest.
Samal ajal, 50 kõige rikkamat inimest Ameerika Ühendriikides on väärt peaaegu 2 triljonit dollarit, mis on Bloombergi Miljardäride Indeksi järgi 2020. aastaga võrreldes kasvanud 339 miljardi dollari võrra. Tesla asutaja Elon Musk on hea näide miljardärist, kelle jõukus sel aastal täpselt aasta varasema ajaga võrreldes oluliselt kasvas, suurenedes 75,6 miljardi dollari võrra 103 miljardi dollarini.
Ameerika Ühendriikide 1% rikkaimate vara on väärt 34,2 triljonit dollarit, samas kui vaesemad 50% ehk umbes 165 miljonit inimest valdavad umbes 2,08 triljonit dollarit, mis on vähem kui 2% kogu majapidamiste jõukusest.
COVID-19 on süvendanud niigi tõsist probleemi seoses ebavõrdsusega Ameerika Ühendriikides. Tõuke andmine, olgu see siis rahandus- või maksupoliitiliste vahenditega, on peamiselt mõju avaldanud ühiskonna rikkamatele. Rikkad saavad rikkamaks ja “töötavad vaesed” jäävad vaesemaks. Kümned miljonid töötavate vaeste majapidamised said 1200 dollarit, samas kui paljud olid endiselt ilma tööta, ammendunud tagavaradega, kindlustundeta toidu osas ja vastamisi kodudest välja tõstmisega.
50% kõikidest aktsiatest ja investeerimisfondidest kuulub umbes 1%-le rikkaimatest, mistõttu nende jõukus ka plahvatuslikult kasvas. 9%-le rikkaimatest kuulub umbes kolmandik aktsiatest, mis tähendab, et jõukuselt esimese 10% hulka kuuluvad ameeriklased omavad umbes 88% aktsiatest.
Föderaalreservi juht Jerome Powell hoiatas, et pandeemia laiendab lõhet jõukuse ja majandusliku mobiilsuse osas veelgi, soovides rohkem “valitsuse abi”, et takistada taastumise soiku vajumist.
“Pikaajaline põhjendamatult aeglane areng võib jätkata olemasoleva majandusliku ebavõrdsuse süvenemist,” ütles Powell.
Süsteem iseenesest on juba vigane. K-kujuline taastumine on sotsialismi ja keskse plaanimajanduse tulemus. Föderaalreservi ja föderaalvalitsuste eesseisev tagasilöök, põhjustatud eliidi rikastumisest läbi ebaõnnestunud pandeemiaaegse poliitika, mis tugines rahaliselt laiaks litsutud “töötavatel vaestel”, võib kaasa tuua veelgi enam sotsiaalseid kõikumisi.