Nick Giambruno
AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus
25 külmikut… Täpselt nii suur oleks elektriinseneri taustaga kongresmen Thomas Massie sõnul täiendav elektritarbimine iga majapidamise kohta, kui keskmine ameeriklane kasutaks elektrisõidukit. USA president Joe Bideni plaani järgi peaks seevastu aastaks 2030 olema 50% USA-s müüdavatest autodest elektrisõidukid. Samas tõde on see, et ei praegune ega mis tahes tulevane elektrivõrk ei suudaks enamikes piirkondades ligilähedaseltki varustada kodusid, kus undab 25 külmikut.
25 külmikut… Täpselt nii suur oleks elektriinseneri taustaga kongresmen Thomas Massie sõnul täiendav elektritarbimine iga majapidamise kohta, kui keskmine ameeriklane kasutaks elektrisõidukit.
Nick Giambruno
Massie väitel on kogu sõidukitepargi elektrifitseerimise idee ohtlik fantaasia, mis põhineb poliitilisel kinnisideel, millel pole kuigipalju kokkupuutepunkte reaalse inseneriteadusega. Vaatamata sellele kuulutavad valitsused, meedia, akadeemilised ringkonnad, suurkorporatsioonid ja kuulsused üle maailma peatset “üleminekut” elektrisõidukitele, nagu oleks see taevaselt ette määratud paratamatus.
Sedasi üritavad võimud petta välja teie nõusolekut peaaegu kujuteldamatute mõõtmetega kelmuseks. Järgnevalt on toodud kolm põhjust, miks elektrisõidukite pealesurumise taga näib olevat midagi kurjakuulutavat.
Kuid enne selleni jõudmist on meil vaja veel üks asi endale selgeks teha. Me kõik oleme kuulnud pidevalt kasutatavat mõistet “fossiilkütused”. Kui keskmine inimene kuuleb seda sõna, liigub tema mõte räpasele tehnoloogiale 1800. aastatest. Paljud usuvad tõsimeeli, et nad põletavad oma autode tankimiseks surnud dinosauruseid. Samuti arvavad eksitatud, et “fossiilkütused” hävitavad planeedi kümne aasta jooksul, ning et nii või teisiti on tegemist kütusega, mis lõppeb peagi otsa – seda hoolimata asjaolust, et vee järel on nafta meie planeedi teine kõige rikkalikumalt esinev vedelik.
Samuti arvavad eksitatud, et “fossiilkütused” hävitavad planeedi kümne aasta jooksul, ning et nii või teisiti on tegemist kütusega, mis lõppeb peagi otsa – seda hoolimata asjaolust, et vee järel on nafta meie planeedi teine kõige rikkalikumalt esinev vedelik.
Nick Giambruno
Ükski neist naeruväärsetest ideedest ei vasta tõele, kuid paljud inimesed usuvad neid sisendusi tõsimeeli ning propagandaterminite nagu “fossiilkütused” kasutamine mängib selles suurt rolli. Orwellil oli tõepoolest õigus, kui ta ütles, et keele solkimine võimaldab solkida ajapikku ka inimeste mõtlemisvõime.
Soovitan teil segaduse vältimiseks asendada termin “fossiilkütused” oma sõnavaras “süsivesinikega” – mis on antud kontekstis märksa kohasem ja täpsem sõna. Süsivesinik on aga lihtsalt üks molekul, mis koosneb süsiniku- ja vesinikuaatomitest. Need molekulid on paljude erinevate ainete, sealhulgas energiaallikate, nagu kivisüsi, nafta ja gaas, ehituskivideks. Nimetatud energiaallikad omakorda on aastakümneid olnud maailmamajanduse selgrooks, pakkudes energiat tööstusele, transpordile ja kodudele.
Järgnevalt tuleme aga kolme põhjuse juurde, miks elektrisõidukitega seonduv on parimal juhul hiiglaslike mõõtmetega pettus ja halvemal juhul midagi märksa pahaendelisemat.
Põhjus #1: elektrisõidukid ei ole rohelised
Elektrisõidukite propageerimise keskseks eelduseks on, et need sõidukid aitavad säästa planeeti süsinikust, kuna nad kasutavad süsivesiniku asemel elektrit. On hämmastav, et sedavõrd vähestele tuleb pähe küsida, mis imeaine see on, mis toodab elektrisõidukite laadimiseks kasutatavat elektrit.
Süsivesinikud toodavad tänase päeva seisuga üle 60% USA-s kasutatavast elektrist. See tähendab, et suure tõenäosusega on elektrisõidukit laadiva elektri taga seesama “paha” nafta, kivisüsi või gaas.
Aastakümneid kestnud propaganda abil on maltuslik hüsteeria loonud paljude inimeste mõtetes perversse arusaama, et süsinik on ohtlik aine, mille kogust tuleb planeedi päästmiseks vähendada.
Nick Giambruno
Oluline on rõhutada, et süsinik on meie planeedil kogu eluks vajalik element. See on substants, mida (elavad) inimesed välja hingavad ja mida ka taimed ellujäämiseks vajavad.
Aastakümneid kestnud propaganda abil on maltuslik hüsteeria loonud paljude inimeste mõtetes perversse arusaama, et süsinik on ohtlik aine, mille kogust tuleb planeedi päästmiseks vähendada.
Mängime selle eksliku mõttega alustuseks kaasa ja oletame hetkeks, et süsinik ongi halb. Isegi kui süsinik peakski olema miskitpidi halb (mida ta ei ole vähimalgi määral), ei vähenda elektrisõidukite kasutamine tegelikult süsinikdioksiidi heitkoguseid; see üksnes paigutab neid ümber.
Isegi kui süsinik peakski olema miskitpidi halb (mida ta ei ole vähimalgi määral), ei vähenda elektrisõidukite kasutamine tegelikult süsinikdioksiidi heitkoguseid; see üksnes paigutab neid ümber.
Nick Giambruno
Lisaks nõuab elektrisõidukite valmistamiseks tohutul hulgal vajalike eksootiliste materjalide, sh liitiumi ja koobalti, kaevandamine ja töötlemine kaugetes piirkondades kolossaalset energiakulu, mida saavad pakkuda ainult süsivesinikud, ning ettevõtted kaevandavad neid elemente tingimustes, mida ei saa pidada kaugeltki keskkonnasõbralikuks.
Analüütikute hinnangul on iga elektrisõiduki jaoks vaja umbes ühe kilo jagu haruldasi muldmetalle. Nende haruldaste elementide ekstraheerimine ja töötlemine tekitab aga tohutul hulgal mürgiseid jäätmeid. Seepärast tehakse seda peamiselt Hiinas – riigis, mis ei hooli eriti keskkonnaprobleemidest.
Kõige lühemalt öeldes on arusaam, nagu oleks elektrisõidukid rohelised, naeruväärne. See on pelgalt propaganda kattevarjuks, mida valitsused vajavad ettekäändeks astronoomilises koguses maksumaksjate raha elektriautode tootmise subsideerimisse ümberkantimise õigustamiseks.
Analüütikute hinnangul on iga elektrisõiduki jaoks vaja umbes ühe kilo jagu haruldasi muldmetalle. Nende haruldaste elementide ekstraheerimine ja töötlemine tekitab aga tohutul hulgal mürgiseid jäätmeid.
Nick Giambruno
Põhjus #2: elektrisõidukid ei suuda ilma valitsuse toetuseta konkureerida
Paljude aastate jooksul on valitsused elektrisõidukeid tugevalt subsideerinud erisuguste allahindluste, müügimaksuvabastuste, laenude, toetuste, maksukrediitide ja muude vahendite kaudu.
Väljaande Wall Street Journal andmetel subsideerivad USA maksumaksjad elektrisõidukeid lähiaastatel vähemalt 393 miljardi dollariga – see summa on suurem kui Hongkongi sisemajanduse kogutoodang. Astronoomilise summa perspektiivi asetamiseks kujutlege, et teenite 1 dollari igas sekundis, tehes seda 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas 365 päeva aastas, see tähendab umbes 31 miljonit dollarit aastas. Sedasi kuluks teil 393 miljardi dollari teenimiseks ligikaudu 12 677 aastat.
Ning eelpool mainitus ei ole arvestatud minevikus juba jagatud tohutut doteeringut ning valitsuse toetust. Lisaks kehtestavad valitsused bensiinimootoriga sõidukitele üha enam koormavaid eeskirju ja makse. Seda kõike selleks, et elektrisõidukid tunduksid sisepõlemismootoriga autodega võrreldes atraktiivsemad.
Elektrisõidukite turg on hiiglaslik miraaž, mida üksnes valitsuste ulatuslik sekkumine kunstlikult üleval hoiab. See tõstatab küsimuse, miks püüavad valitsused teha kõik endast oleneva, et suruda läbi ühemõtteliselt majanduslikult absurdset pettust?
Nick Giambruno
Ning isegi sedavõrd ulatusliku valitsuse toetuse najal suudavad elektrisõidukid bensiinimootoriga sõidukitega vaevu konkureerida. Tarbijauuringute ettevõtte J.D. Power andmetel maksab keskmine elektrisõiduk endiselt vähemalt 21% rohkem kui keskmine bensiinimootoriga sõiduk. Pole raske taibata, kuidas elektrisõidukite turg ilma valitsuse toetuseta kokku variseks, kuna need sõidukid ei oleks lihtsalt absoluutsele enamusele inimestest taskukohased.
Teisisõnu, elektrisõidukite turg on hiiglaslik miraaž, mida üksnes valitsuste ulatuslik sekkumine kunstlikult üleval hoiab. See tõstatab küsimuse, miks püüavad valitsused teha kõik endast oleneva, et suruda läbi ühemõtteliselt majanduslikult absurdset pettust? Kuigi selle taga on kahtlemata ka korrumpeerunud vargad või lihtsalt väärinformeeritud inimesed, võib selle kõige taga olla ka midagi sootuks kurjakuulutavamat.
Põhjus #3: elektrisõidukid on seotud püüdega saavutada teie üle kontrolli
Elektrisõidukid on sisuliselt luuramismasinad. Need on sõiduvahendid, mis koguvad teie kohta kujuteldamatul hulgal andmeid, millele valitsustel on väga lihtne ligi pääseda. Analüütikute hinnangul tekitavad elektriautod igas tunnis umbes 25 gigabaidi jagu andmeid.
Elektrisõidukid on sisuliselt luuramismasinad. Need on sõiduvahendid, mis koguvad teie kohta kujuteldamatul hulgal andmeid, millele valitsustel on väga lihtne ligi pääseda. Analüütikute hinnangul tekitavad elektriautod igas tunnis umbes 25 gigabaidi jagu andmeid.
Nick Giambruno
Pole vaja kuigi palju kujutlusvõimet, et näha, kuidas valitsused saaksid elektrisõidukeid integreerida suuremasse kõrgtehnoloogilisse juhtimisvõrku. Mõelgem sellele korraks.
Viimane asi, mida ükski valitsus soovib, on kogeda mõnda sarnast intsidenti nagu Kanada veokijuhtide mäss valitsuse vaktsiinimandaatide vastu. Kui Kanada veoautod oleks olnud elektrisõidukid, oleks valitsus olnud võimeline vastupanu oma diktaadile pelga nupuvajutusega kustutama.
Asi on selles, et need, kes ühiskonnas nööre tõmbavad, ei soovi, et keskmisel inimesel oleks tõeline liikumisvabadus või juurdepääs mõnele sõltumatule energiaallikale. Nad tahavad teist teada kõike, hoides teid samas absoluutses sõltuvuses. Võimurid mõtlevad inimestest umbes samamoodi nagu suurtalupidaja mõtleb oma karjast.
Isikliku liikumisvabaduse hävitamine ongi seega ultimatiivseks põhjuseks, miks valitsused on otsustanud sisepõlemismootoriga masinad likvideerida ning inimesed elektriautodesse karjatada.
Isikliku liikumisvabaduse hävitamine ongi seega ultimatiivseks põhjuseks, miks valitsused on otsustanud sisepõlemismootoriga masinad likvideerida ning inimesed elektriautodesse karjatada.
Nick Giambruno
Järeldus
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et elektrisõidukid ei ole rohelised ega konkurentsivõimelised, ent moodustavad suure tõenäosusega olulise kihi hetkel rajatavast ning peatselt inimeste üle heidetavast kontrollvõrgustikust.
Elektrisõidukite tõttu terendavast kontrollvõrgust pääsemine on teoreetiliselt mõistagi lihtne: selleks ei tarvitseks teha enamat, kui kaotada kõik valitsuse toetused ning lasta elektrisõidukitel täiesti vabal turul omal jõul sisepõlemismootoriga autode vastu konkureerida. Ent seda saab vaevu juhtuma ning tõenäoliselt jätkub inimeste elektriautodesse surumise kampaania üha rangemate meetmete abil.
Kui elektrisõidukid kujutaksid endast pelgalt planeedi päästmise vooruslikkust reklaamida soovivate jõukate liberaalide valitsuste subsideeritud staatusesümboleid, oleks olukord juba piisavalt halb. Ent paraku on tõenäoline, et surve elektrisõidukitele üleminekuks kujutab endast midagi märksa pahaendelisemat.
Koos süsivesinike kasutamise ja liha söömise järkjärgulise kaotamise, 15-minutiliste linnade, süsinikukrediitide, keskpanga digivaluutade, digitaalsete isikutunnistuste, vaktsiinipasside, ESG sotsiaalse krediidi süsteemi ja sõjaga põllumajandustootjate vastu on elektrisõidukid suure tõenäosusega nn “suure lähtestamise” lahutamatuks osaks.
Nick Giambruno
Koos süsivesinike kasutamise ja liha söömise järkjärgulise kaotamise, 15-minutiliste linnade, süsinikukrediitide, keskpanga digivaluutade, digitaalsete isikutunnistuste, vaktsiinipasside, ESG sotsiaalse krediidi süsteemi ja sõjaga põllumajandustootjate vastu on elektrisõidukid suure tõenäosusega nn “suure lähtestamise” lahutamatuks osaks. Selline näeb välja düstoopiline tulevik, mida ülemaailmne eliit on inimkonna jaoks ette kujutanud.
Tegelikkuses on nn “suur lähtestamine” feodalismi tänapäevane kõrgtehnoloogiline vorm. Paraku pole enamikul inimkonnast endiselt aimugi, milline tulevik neid ootamas on…
Adrian Bachmanni kommentaar:
Düstoopiline tulevik on vabaduse ideaali unustanud inimkonda tõepoolest üha ilmsemalt ees ootamas. Iseküsimus, kas inimkond ootab seda tulevikku samaväärse innukusega kui selle arhitektid, kes on tänaseks monopoliseerinud võimupositsioonid kõikide Lääneriikide ühiskondlikes institutsioonides viisil, mis muudab vastupanu kui mitte võimatuks ega ultimatiivselt isegi mitte ettemääratult ebaõnnestunuks, siis kahtlematult nii ebaõnnestunuks kui võimatuks juhul kui inimesed ei ole valmis tooma isiklikke ohvreid düstoopilisele visioonile vastu hakkamiseks.
Jumalakompleksis võimurite haiglasele visioonile totaalkontrollitud ühiskonnast vastu hakkamiseks polegi tegelikkuses vaja enamat kui hakata rääkima tõtt kõikidel olulistel teemadel ning mitte taluda valesid, mille läbipaistvus on tänaseks võrreldav üksnes neid propageerivate isikute nahaalsusega.
adrian bachmann
Jumalakompleksis võimurite haiglasele visioonile totaalkontrollitud ühiskonnast vastu hakkamiseks polegi tegelikkuses vaja enamat kui hakata rääkima tõtt kõikidel olulistel teemadel ning mitte taluda valesid, mille läbipaistvus on tänaseks võrreldav üksnes neid propageerivate isikute nahaalsusega. Nahaalsusega, mis lättub üksnes täielikust (ja loodetavasti ekslikust) veendumusest oma karistamatusest. Kui kõik inimesed võtaksid vastu otsuse asuda rääkima tõtt ning lõpetada valede, sealhulgas rohepöörde valede, passiivse tunnistamise, ei peaks ei nemad ise ega nende lapsed minetama oma personaalsust ja vabadust ei tänases ega homses päevas.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: