Hiina president Xi Jinping ja Venemaa president Vladimir Putin tõotasid oma riikide vahelist kauplemist aastaks 2030 „märgatavalt kasvatada“. Putin on omalt poolt andnud endast palju, et suurendada jüaani üleilmset kasutamist, mille eesmärk on nõrgendada USA dollari võimu maailma finantsturgudel.
„Me seisame Hiina jüaani kasutamise eest arveldustes Venemaa ja Aasia, Aafrika ning Ladina-Ameerika riikide vahel,“ ütles Putin RIA Novosti uudiste vahendusel. „Seda praktikat peaks veel enam toetama.“
Xi ja Putin pidasid kõnelusi, arutades julgeoleku- ja majandusprobleeme, puudutades sealhulgas energiat, ressursse ja infotehnoloogiat. Riigipead allkirjastasid ühisavalduse koostööks kuni aastani 2030. Lisaks kutsus Xi Putinit Hiinasse selle aasta “Vöö ja tee” ülemaailmse tööstuse ja infrastruktuuride arendamise programmi foorumile.
Hiina ja Venemaa on kaua aega tauninud USA dollari ülemäärast võimu, mis annab Washingtonile voli astuda finantspoliitilisi samme, mis on teiste riikide jaoks lubamatud. USA valuuta mõjuvõim rahvusvahelistes suhetes on olnud eriti märgatav alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 13 kuud tagasi.
Dollari ülemvõim on võimaldanud Lääne liitlastel piirata dollaripõhist kaubandust Venemaaga, mis on takistanud esmatarbekaupadel Moskvasse jõudmist, ning takistada ka Vene oligarhide pillavat rahvusvahelist elustiili…
Putin märkis, et kaks kolmandikku kaubandustehingutest Venemaa ja Hiina vahel tehakse juba praegu rublades ja jüaanides, kuigi analüütikute sõnul tuleneb see suuresti Lääne sanktsioonidest. 2022. aasta alguses oli rohkem kui 50% Venemaa eksporditehingutest endiselt USA dollarites. Vastav näitaja langes Venemaa keskpanga sõnul 2022. aasta septembriks 35% juurde.
Putin märkis, et kaks kolmandikku kaubandustehingutest Venemaa ja Hiina vahel tehakse juba praegu rublades ja jüaanides.
Hiina ettevõtted ja ametnikud said samuti dollari teravat torget tunda, kui Washington karmistas finants- ja reisimispiiranguid vastusena Pekingi poliitikale Hong Kongis ja Xinjiangis.
„Mõlemad osapooled on vastu kõigile ühepoolsetele sanktsioonidele, millel puudub ÜRO Julgeolekunõukogu nõusolek,“ ütlesid Hiina ja Vene riigipead ühisavalduses. See peegeldas oma sõnastuses Hiina 12-sammulist rahuplaani Venemaa-Ukraina konflikti lahendamiseks. Hiina poolt välja pakutud rahuplaan taunis Washingtoni „külma sõja mentaliteeti ja ühepoolseid sanktsioone.“
Peking on aastaid üritanud nõrgestada USA dollari mõjuvõimu, lootes seda jüaaniga asendada. Selle jaoks tuldi hiljuti välja uue digitaalse vääringuga. Hiina kontrolli all olev valuuta, piiratud finantsläbipaistvus, statistilised ebakorrapärasused ja poliitilised riskid on aga õõnestanud usku jüaani kui väärtuse säilitamise vahendisse. Laialt kasutatava rahvusvahelise vääringu peamised omadused on likviidsus, jälgitavus ja meelevaldsete piirangute piiratud oht kriisiolukorras. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel moodustas USA dollar 2022. aasta kolmandas kvartalis 60% ametlikest välisvaluutareservidest kogu maailmas. Eurodes oli hoiustatud näiteks 20% riikide reservidest ja jüaanides kõigest 3% reservidest. Morgan Stanley prognoosis 2020. aastal, et jüaani osakaal rahvusvahelistes välisvaluutareservides on 2030. aastaks 5-10%.
Xi ütles Venemaa peaministrile Mikhail Mishustinile, et edastas Putinile kutse osaleda “Vöö ja Tee” investeerimise foorumil. Külastus oleks Putini esimene reis Hiinasse pärast Pekingi Olümpiamängude algust 2022. aasta veebruaris – kolm nädalat enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kaks riigijuhti on aastate jooksul kohtunud juba 40 korda. „Meie suhe on vastu pidanud rahututele aegadele,“ ütles Xi Mishustinile televisiooni eetris.
Äsja avalikustatud majanduslikus teekaardis prioriseerisid Hiina ja Vene pooled järgmiseid koostöö valdkondi: e-kaubanduse ja integreeritud logistikasüsteemide arendamine koos finantskoostöö parandamisega, energia ja tehnoloogilised sidemed, tööstuslik koostöö ja toidujulgeolek.
Riikide juhid tõotasid parandada koostööd regioonide vahel, mis ümbritsevad nende ühist 4300 kilomeetri pikkust piiri. Minevikus valmistas Venemaale muret võimalus, et riigi hõredalt asustatud alad Kaug-Idas võivad sattuda Hiina suure ja majanduslikult väga aktiivse rahvastiku mõju alla. Nad tõotasid ka „märgatavalt suurendada kaubandusmahte kahe riigi vahel aastaks 2030.“
Riikidevahelised kaubandustehingud kasvasid 2022. aastal 34,3% võrra ning nende väärtus ulatus rekordilise 1,28 triljoni jüaanini (189,5 miljardit dollarit). Hiina ja Venemaa liidrid on seadnud ühise eesmärgi viia näitaja 2024. aastaks 200 miljardi dollarini.
Venemaa majandus on üha enam Hiinast sõltuvaks muutumas. Venemaa import Hiinast kasvas 20%, kui võrrelda 2023. aasta esimest kaht kuud 2022. aasta esimese kahe kuuga. Hiina impordib Venemaalt odavat naftat, mis on pehmendanud Vene naftatooted hinnapiiri seadmisega keelustanud Lääne sanktsioone.
„Me teeme palju tööd selle nimel, et kaitsta rahvusvahelist toidu- ja energiajulgeolekut ning tööstuslike sidemete ja tarneahelate stabiilsust,“ ütles Xi oma uudistekonverentsil Moskvas.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!