fbpx
AudioMaailmavõim & GeopoliitikaSuur lugu

Washington soovib režiimivahetuse abil taastada kontrolli Venezuela rikkuste üle

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Alex Krainer

Alex Krainer on Horvaatia päritolu investor, ökonomist, globaalse haardega geoökonoomiliste ja geopoliitiliste trendide analüütik ning mitmete maailmamajandust ja geostrateegiat käsitlevate raamatute autor. Olles töötanud mitmetes Euroopa ja Ühendriikide finantsinstitutsioonides, omab Krainer sisevaadet nii ülemaailmse majandussüsteemi metatrendidesse kui geopoliitilistesse süvahoovustesse, mis mõjutavad sotsiaalmajanduslikke protsesse globaalsel skaalal.

Kui te soovite leida isikud, kes on huvitatud Venezuela valitsuse kukutamisest, siis leiate need eelkõige Wall Streeti ning London City finantskeskustest, kirjutab Alex Krainer oma kokkuvõttes Lõuna-Ameerika naftarikkaimat riiki ähvardavatest ohtudest president Trumpi administratsiooni üha intensiivsemateks muutuvate rünnakute all. Krainer selgitab, kuidas Venezuelas võimule upitatav Machado kujutab endast Ühendriikide võimumasina poolt loodud marionetti, kelle võimule saamine tähendaks riigi ja rahva üleandmist Washingtoni poolt kontrollitud globaalsele kontrollsüsteemile.

Oktoobri keskel andis Venezuela opositsiooniliider ja värske Nobeli rahupreemia laureaat Maria Corina Machado Donald Trump Juniorile intervjuu, pidades südantlõhestava kõne sellest, millised tohutud rikkused ootavad tema Venezuelas võimule saamise korral Ameerika Ühendriikide ettevõtteid: „Unustage Saudi Araabia, meil on rohkem naftat kui saudidel, teile tähendab see aga lõpmatuid võimalusi. Me erastame teie jaoks kogu oma tööstuse. Ameerika ettevõtted – head inimesed – saavad teenima suurt kasumit!” deklareeris (Lääneriikide poolt demokraatia arendamise sangariks ülendatud) Machado Trumpi järeltulijale, kelle jaoks Machado tiraad ei suutnud siiski piisavalt palju elevust tekitada, et varjata silmnähtavat võitlust unne suikumisega.

Unustage Saudi Araabia, meil on rohkem naftat kui saudidel, teile tähendab see aga lõpmatuid võimalusi. Me erastame teie jaoks kogu oma tööstuse. Ameerika ettevõtted – head inimesed – saavad teenima suurt kasumit!

Maria Corina Machado, Venezuela opositsiooniliider

Machado on üritanud Venezuelas võimu haarata tänaseks juba 20 aastat järjest. 2002. aastal osales värske Nobeli rahupreemia laureaat ebaõnnestunud vägivaldse riigipöörde katses tollase presidendi Hugo Chavezi vastu, mis oli nagu tavapäraselt rahastatud ja orkestreeritud Ühendriikide luure keskagentuuri ning selle katteorganisatsiooni National Endowment for Democracy poolt (viimati nimetatu kujutab endast Ameerika välisministeeriumi poolt rahastatud ülemaailmset “demokraatia arendamise” sihtasutust – mille viljaka töö tulemusena on üle maailma korraldatud arvukaid õnnestunud ja ebaõnnestunud riigipöördeid Ühendriikide jaoks ebasobivat poliitikat viljelevate valitsuste vastu). Kuna eesmärk pühendab abinõu, on Machado oma võimule pürgimise käigus otsinud abiÜhendriikide ülemaailmse režiimivahetuse aparaadi poolt pakutud heldest toest.

Kuna eesmärk pühendab abinõu, on Machado oma võimule pürgimise käigus otsinud abiÜhendriikide ülemaailmse režiimivahetuse aparaadi poolt pakutud heldest toest.

Alex Krainer

Venezuela surnuks sanktsioneerimine
Kui Trump kehtestas 2017. aastal Venezuelale ranged sanktsioonid, toetas Machado oma riigi USA-poolset pihtide vahele võtmist entusiastlikult, olles täiesti ükskõikne tõsiaasja suhtes, et Ühendriikide sanktsioonid tapsid kümneid tuhandeid venezuelalasi. Sealjuures väärib mainimist, et Mark Weisbrot ja Jeffrey Sachs tuvastasid oma Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse (CEPR) 2019. aasta raportis, et Washingtoni poolt Venezuela suhtes 2017. aastal kehtestatud sanktsioonid tõid juba oma esimese rakendumise aasta jooksul kaasa rohkem kui 40 000 venezuelalase surma.

Paraku ei andnud toonased sanktsioonid riigipea kukutamise osas soovitud tulemusi ning 2018. aastaks palus Machado Ühendriikidelt veelgi karmimate sanktsioonide rakendamist oma riigi suhtes, väites, et Maduro valitsust on võimalik kõrvaldada üksnes jõuga.

Washingtoni poolt Venezuela suhtes 2017. aastal kehtestatud sanktsioonid tõid juba oma esimese rakendumise aasta jooksul kaasa rohkem kui 40 000 venezuelalase surma.

Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse (CEPR) 2019. aasta raport

2019. aastal kirjutas Machado aga Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule kirja, milles palus nn “kaitsekohustuse doktriinile” viidates (märkus: “kaitsekohustuse doktriin” on Lääneriikide poolt vastavalt vajadusele kasutatav rahvusvahelise õiguse vastane poliitika, mis väidab, et ÜRO agressiooni ja kallaletungi keelav seadustik ei päde, kui Lääneriigid otsustavad, et neil on õigus mingi riigi valitsus vajaduse korral ka sõjaliste vahenditega kukutada, et sealset elanikkonda “kaitsta”) Netanyahul sekkuda Venezuela poliitikasse ja kukutada Maduro, et Machado saaks ometi kord juba uue, “demokraatliku” presidendi ametisse asuda. Ühtlasi saatis ta sarnase kirja ka Argentina presidendile Macrile.

Kõik need aastad on Machado visalt oma püüdlusi jätkanud ning näib, et surve vabastada Venezuela tohutud rikkused… vabandust – see tähendab mõistagi riigi elanikud – vastikust, ebademokraatlikust Maduro režiimist, on taas hoogu kogumas. Trump on tänaseks juba suunanud Ameerika mereväe ihaldusväärsete alade naabrusse ning asunud pommitama Venezuela laevu, tappes rünnakute käigus hulgaliselt inimesi. Teil ei tarvitse muretseda… te võite olla kindlad, et kõik tapetud olid väga, väga halvad inimesed, kuigi nende isikute kohta ei ole meile mingisuguseid andmeid avaldatud. Oktoobri lõpu seisuga olid Ameerika relvajõud tapnud kohtuväliselt kokku 57 “väga halba inimest”. Lähemalt vaadates selgub aga, et Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt Venezuela ja Kolumbia “pahade inimeste” tapmiseks esitatud põhjendustes puudub igasugune loogika.

2019. aastal kirjutas Machado aga Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule kirja, milles palus nn “kaitsekohustuse doktriinile” viidates Netanyahul sekkuda Venezuela poliitikasse ja kukutada Maduro, et Machado saaks ometi kord juba uue, “demokraatliku” presidendi ametisse asuda.

Alex Krainer

Väidetavalt on tegemist uimastikaubitsemises kahtlustatavate isikutega. Kuid isegi kui nad seda oleksid, ei oleks Ameerika sõjaväe kasutamine nende tapmiseks kaugeltki efektiivseim viis peatada uimastite sissevoolu Ameerikasse. Nende rünnakute tegelik eesmärk on olnud avaldada kasvavat survet Maduro valitsusele ning julgustada Venezuela opositsiooni. Washingtoni loogika toimib väljakuulutatust erinevalt – nimelt provotseeriks pisukese õnne korral USA rünnak Venezuelat vastulöögile, mis annaks Ühendriikidele ettekäände Venezuela-vastase sõjalise rünnaku käivitamiseks. Lõpuks toimiks USA Venezuelaga ikka sama mustri alusel, mida oleme näinud Liibüas, Süürias, Iraagis ja paljudes teistes riikides üle maailma.

Mis kasu on režiimivahetustest?
Ultimatiivselt mõistavad kõik, et kavandatava režiimivahetuse tegelik põhjus peitub Venezuela toorainerikkuses. Kuid nagu me oktoobris New York Timesis avaldatud artiklist teada saime, võttis president Maduro ühendust Trumpi administratsiooniga ning pakkus oma riigi ressursse sõjalise konflikti vältimise nimel USA-le. Järgnevas on toodud asjakohane väljavõte artiklist:

“Venezuela ametnikud pakkusid Trumpi administratsioonile mitu kuud kestnud läbirääkimiste käigus kontrollivat osalust Venezuela nafta- ja mineraalide kaevandamises, lootes seeläbi vältida oma riigi konflikti Ameerika Ühendriikidega, väidavad mitmed läbirääkimistega seotud isikud.

Meeleheitlik pakkumine jäi lauale ka siis, kui Trumpi administratsioon nimetas Venezuela presidendi Nicolás Maduro valitsust „narkoterroristlikuks kartelliks”, koondas oma sõjalaevad Kariibi merele ning asus pommitama aluseid, mis Ameerika ametnike sõnul vedasid Venezuelast narkootikume.

Ameerika Ühendriikide kõrge ametniku ja Maduro peamiste nõunike vahel arutatud kokkuleppe kohaselt pakkus Venezuela riigipea, et on valmis avama kõik olemasolevad ja tulevased nafta- ja kullaprojektid Ameerika ettevõtetele, andma ameeriklastele eelisjärjekorras lepingud, suunama Venezuela naftaekspordi Hiinast Ameerika Ühendriikidesse ning lõpetama oma riigi energia- ja kaevanduslepingud Hiina, Iraani ja Vene ettevõtetega.”

Washingtoni loogika toimib väljakuulutatust erinevalt – nimelt provotseeriks pisukese õnne korral USA rünnak Venezuelat vastulöögile, mis annaks Ühendriikidele ettekäände Venezuela-vastase sõjalise rünnaku käivitamiseks. Lõpuks toimiks USA Venezuelaga ikka sama mustri alusel, mida oleme näinud Liibüas, Süürias, Iraagis ja paljudes teistes riikides üle maailma.

Alex Krainer

Trumpi Valge Maja vastus oli aga resoluutne EI, mida on kinnitanud ka üha uute “väga halbade” inimeste tapmised Venezuela laevade pommitamisel.

Kui Maduro pakkus seda, mida Trumpi administratsioon tahtis, ja USA oleks soovitu saanud ilma võitluseta, siis tekib ootuspärane küsimus, miks sisuliselt kapitulatsiooni aktiks olev pakkumine tagasi lükati? Üldiselt on ressursse alati võimalik ju omandada ka kaubanduse kaudu. Ameerika Ühendriikidel oleks igal ajal võimalik väga soodsatel tingimustel tagatud pikaajaliste lepingute üle läbirääkimisi pidada, nii et Venezuela rikkused võiksid voolata piiramatult Ameerika Ühendriikide turgudele isegi ilma Maria Corina Machado abita, mis tagaks Ameerika kontsernidele nende ihaldatud suured kasumid.

Aluspõhjus peitub Lääne finantskartellide janunemises tagatisvarade järele
Kuidas siis mõista olukorda, kus Maduro kujutab endast probleemi ning Machado lahendust? Nagu alati, ei ole geopoliitilise võrrandi võtmeelemendiks ressursid kui vahetu vara, vaid ressursid kui tagatis finantsinstitutsioonidele. Oluline on mõista, et Venezuela üle poliitilise kontrolli haaramisel muutuksid toorainerikka riigi ressursid USA ja teiste Lääneriikide pankade tagatiseks. Nende pankade kliendid – ettevõtted nagu BP, Shell, Exxon Mobil ja isegi Venezuela riik ise – saaksid krediiti, mis oleks tagatud Venezuela nafta, kulla ja muude ressurssidega. Antud mehaanika alusel muutub Venezuela loodusvarade rikkus maagiliselt intressikasumite tootmist võimaldavaks varaks JP Morgani, Goldman Sachsi, Citigroupi ja teiste samalaadsete Lääne suurpankade bilansilehel.

Nagu alati, ei ole geopoliitilise võrrandi võtmeelemendiks ressursid kui vahetu vara, vaid ressursid kui tagatis finantsinstitutsioonidele. Oluline on mõista, et Venezuela üle poliitilise kontrolli haaramisel muutuksid toorainerikka riigi ressursid USA ja teiste Lääneriikide pankade tagatiseks.

Alex Krainer

Koloniaalmaade toorainerikkuste enese kontrolli alla haaramine mitte ilmtingimata vahetult, vaid Lääne finantskontsernide tagatisvarana on juba sajandeid ajendanud imperialismi ja koloniaalsõdu kõikjal maailmas, olgu siis tegemist Venezuela, Liibüa, Süüria, Ukraina, Venemaa, India, Kongo või mõne muu ressursirikka riigiga. Lihtinimeste mõistusel on paratamatult liiga keeruline hoomata, kuidas New Yorgi ja Londoni nurgakabinettides istuvad kallites ülikondades täiesti anonüümsed, ent peened, jõukad härrad võiksid olla inimkonna suurimateks lihunikeks, kuid nendele, kes mõistavad maailma võimusüsteemi toimimist, on see päevselge. Ultimatiivselt on see ka loogiline, kuna maailma kõikides riikides revolutsioonide, riigipöörete ning sõdade korraldamiseks on nemad ainsaks klikiks, kellel on olemas kõik selleks vajaminevad atribuudid – võim, mõjutusvahendid ning motiiv.

Ärimudel, mille nimel tasub tappa…
Stiimuli mõjukuse mõistmiseks võib vaadelda Alberta 175 miljardi barreli tõestatud naftareservide juhtumit. Niipea kui Kanada hiiglaslikud naftareservid 2000. aastate alguses New Yorgis Rockefelleri finantskontsernide kontrolli alla sattusid, tekitas Kanada maapõues olevate rikkuste lisamine pankuritele 9 triljoni dollari väärtuses lisatagatisi, mille pinnalt uut krediidiraha luua. Krediidiraha, millest lõviosa kanaliseeriti hüpoteeklaenude mulli, mis 2007.-2008. aastal mäletatavasti suure pauguga lõhkes.

Koloniaalmaade toorainerikkuste enese kontrolli alla haaramine mitte ilmtingimata vahetult, vaid Lääne finantskontsernide tagatisvarana on juba sajandeid ajendanud imperialismi ja koloniaalsõdu kõikjal maailmas, olgu siis tegemist Venezuela, Liibüa, Süüria, Ukraina, Venemaa, India, Kongo või mõne muu ressursirikka riigiga.

Alex Krainer

Pärast seda, kui ahnusest kummuli kukkunud pangad otsustati valitsuse poolt ära päästa, on pangad teeninud kokku 16 triljoni dollari jagu kasumit – ehk teisisõnu umbes 42 000 dollarit iga Ameerika Ühendriikide kodaniku kohta (märkus: millest pankade päästmise kinni maksnud kodanike põhimass mõistagi midagi endale ei saanud). Selleks, et mõista, kuidas maailma raha ja võimusüsteem töötab, on vaja mõista, et Lääne panganduskartelli poolt genereeritavad tulud panevad täielikult kahvatuma isegi nafta- ning sõjatööstuse kasumid. See on maailma valitsev rahavoog, mille säilitamise ning kasvatamise nimel on selle kontrollijad valmis tapma – kui vaja, siis terveid rahvaid.

Pettusele üles ehitatud võlapõhise rahasüsteemi maagias peitubki põhjus, mis võimaldab globaalsel pangandusoligarhial korraldada tervete rahvaste maha tapmise hinnaga rüüsteretki praktiliselt kõikides maailma riikides. Ning miljonid jätkavad suremist täpselt senikaua, kuni inimesed usuvad endiselt sinisilmselt absurdseid lugulaule demokraatia ja inimõiguste arendamisest ning kurjadest diktaatoritest ja vapratest vabadusvõitlejatest kui maailmas lahti päästetvate sõdade aluspõhjusest.

Selleks, et mõista, kuidas maailma raha ja võimusüsteem töötab, on vaja mõista, et Lääne panganduskartelli poolt genereeritavad tulud panevad täielikult kahvatuma isegi nafta- ning sõjatööstuse kasumid. See on maailma valitsev rahavoog, mille säilitamise ning kasvatamise nimel on selle kontrollijad valmis tapma – kui vaja, siis terveid rahvaid.

Alex Krainer

1938. aastal (kõigest mõni aasta enne USA sekkumist II maailmasõtta) New York Timesile antud intervjuus ütles Henry Ford järgnevat:

„Keegi on kunagi öelnud, et (Ameerika) saatust on juhtinud kuuskümmend perekonda. Seda võib täiendada mõttega, et kui keegi suunaks tähelepanu kahekümne viiele inimesele, kes haldavad selle riigi rahandust, siis tuleksid selgelt esile tegelikud maailmas sõdade algatajad . … Kui need finantsistid saaksid oma tahtmise, oleksime me juba praegu sõjas. Nad tahavad sõda, sest nad teenivad sellise konflikti pealt raha – nad teenivad inimeste kannatustelt, mida sõjad endaga kaasa toovad.”

Keegi on kunagi öelnud, et (Ameerika) saatust on juhtinud kuuskümmend perekonda. Seda võib täiendada mõttega, et kui keegi suunaks tähelepanu kahekümne viiele inimesele, kes haldavad selle riigi rahandust, siis tuleksid selgelt esile tegelikud maailmas sõdade algatajad.

Henry Ford

Nagu me viimase ligi saja aasta jooksul oleme kogenud, pädevad Henry Fordi sõnad täna samaväärselt nagu toona lausutuna.

Ehk teisisõnu… on ilmne, et kolossaalsete, ligi 300 miljardi barrelini ulatuvate naftareservidega Venezuela suudab pakkuda USA panganduskontsernidele märgatavalt suuremat tagatiskapitali kui Alberta naftaliivad. On vägagi võimalik, et nende kätte saamiseks peab ka venezuelalaste riik pommitatama rusudeks ning põliselanike veri saab voolama jõgedena. Ent teadupärast ei ole võimalik omletti valmistada mune purustamata ning vabadus, demokraatia ja inimõigused vajavad edendamist. Rohkemate relvade toel terendab sama saatus ehk tulevikus teistelegi rahvastele ning Iraani, Donbassi ja lõppeks ehk isegi Venemaa rikkused leiavad oma tee suurpankade bilansilehe tagatisvara staatusesse. Demokraatia ei hüüa tulles…

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Igale isikule, kes mõistab rahvusvahelise võimusüsteemi olemust, on hetkega mõistetav Lääne massimeedia ning mõttekodade poolt märterliku kangelase staatusesse tõstetud Maria Corina Machado funktsioon väljastpoolt kontrollitud režiimikukutajana. Ehk teisisõnu isikuna, kelle tööülesandeks on oma riigi üle andmine teda võimule aitava välismaise finantsilise ja poliitilise võimukartelli meelevalda. See on ettevõtmine, mida premeeritakse heldelt asevalitseja staatuse, maksuparadiiside numbrikontodele laekuvate miljonite, tunnustavate tiitlite (oma riigi vastu sõjalist kallaletungi propageerivat Machadot pärjati oma tänuväärse töö eest Nobeli rahupreemiaga) ning lakkamatu massimeedia positiivse kajastusega.

Igale isikule, kes mõistab rahvusvahelise võimusüsteemi olemust, on hetkega mõistetav Lääne massimeedia ning mõttekodade poolt märterliku kangelase staatusesse tõstetud Maria Corina Machado funktsioon väljastpoolt kontrollitud režiimikukutajana. Ehk teisisõnu isikuna, kelle tööülesandeks on oma riigi üle andmine teda võimule aitava välismaise finantsilise ja poliitilise võimukartelli meelevalda.

Adrian Bachmann

Siinkohal ongi oluline märkida, et kui Lääne massimeedia kõikide väljaannete veergudel kerkib samaaegselt esile keegi varemalt suuresti tundmatu persoon, keda hakatakse käsitlema selle riigi moraalse või juriidiliselt legitiimse juhina, võib olla täiesti kindel, et tegemist on koordineeritud psühholoogilise operatsiooniga, mille eesmärgiks on valmistada ette väljastpoolt korraldatud või vähemasti tugevalt toetatud riigipöörde aktsepteerimist spontaanse ning moraalset heakskiitu vääriva poliitilise arenguna. Ehk teisisõnu – mida ühetaolisem on kõikides väljaannetes teatud riigis aset leidva käsitlus, seda ilmsem on kogu protsessi koordineeritus süsteemse infooperatsioonina masside meelsuse vormimiseks.

Sellest, kuidas Lääne massimeedia “vaba ajakirjanduse” illusiooni luuakse ning kuidas toimub soovitud narratiivide sisendamine masside psüühikasse, võib lugeda lähemalt Makroskoobis avaldatud kaheosalisest uurimusest, mis on viidatud käesoleva loo lõpus.

Oluline on meeles pidada, et meediakontsernid on võimelised kujundama kas pühaku või kurjuse kehastuse mistahes “sihikul oleva” riigi riigipeast või poliitilisest persoonist, kusjuures võimalik on ühe ja sama isiku kuvandi täielik muutmine ühest teiseks võrdlemisi lühikese aja vältel.

See, millisel määral Lääne massimeedias Maria Machadost kuvatud portree kui altruistlikust vabadusvõitlejast on usutav, on ehk kõige paremini mõistetav, vaadates Lähis-Ida ühe kurikuulsama terroristi Abu Mohammad al Julani kuvandi muutumist massimõrtsukast respekteeritavaks riigipeaks kõigest mõne aastaga – seda niipea, kui mees täitis temale pandund tellimuse ebasoovitud Bashar Al-Assadi valitsuse kukutamiseks.

See, millisel määral Lääne massimeedias Maria Machadost kuvatud portree kui altruistlikust vabadusvõitlejast on usutav, on ehk kõige paremini mõistetav, vaadates Lähis-Ida ühe kurikuulsama terroristi Abu Mohammad al Julani kuvandi muutumist massimõrtsukast respekteeritavaks riigipeaks kõigest mõne aastaga.

Adrian Bachmann

Sedasi on Venezuela asetatud USA poolt koordineeritud riigipöörde sihtmärgina kahvlisse. Kui Venezuela valitsus ei tee mitte midagi, on Ühendriikidele antud vabad käed riigipöörajate võimule aitamiseks, mis on ülesanne, mis on muutunud aasta-aastalt USA sanktsioonide all vaesuva populatsiooniga riigis üha lihtsamaks.

Kui Venezuela valitsus peaks riigipöörajad armutult maha suruma, süüdistaks Washington seevastu Caracast inimsusvastastes kuritegudes, sõltumata sellest, kui ulatuslikud kasutatud repressiivmeetmed tegelikkuses olid, mis annaks vajamineva moraalse viigilehe riigi sõjaliseks ründamiseks.

Oluline on meeles pidada, et Washingtoni jaoks ei ole globaalsel malelaual oluline mitte see, kui palju inimesi tapetakse, vaid see, kes tapab ning keda tapetakse. Sedasi võib ainuüksi tosinkonna riigipööraja vangistamine mõnes Venezuela-laadses – s.o Washingtoni jaoks ebasobiva võimuga riigis – olla ettekäändeks sõjaliseks rünnakuks vastava riigi vastu, samas kui 70 000 tsiviilisiku tapmine Gazas ei kutsu Ühendriikide poolt esile isegi diplomaatilist protestinooti Iisraeli suunas. Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale…

Washingtoni jaoks ei ole globaalsel malelaual oluline mitte see, kui palju inimesi tapetakse, vaid see, kes tapab ning keda tapetakse. Sedasi võib ainuüksi tosinkonna riigipööraja vangistamine mõnes Venezuela-laadses – s.o Washingtoni jaoks ebasobiva võimuga riigis – olla ettekäändeks sõjaliseks rünnakuks vastava riigi vastu, samas kui 70 000 tsiviilisiku tapmine Gazas ei kutsu Ühendriikide poolt esile isegi diplomaatilist protestinooti Iisraeli suunas. Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale…

Adrian Bachmann

Võttes arvesse aastaid sanktsioonide all vaesunud Venezuela elanikkonna muserdavat seisu ning riigi ajaloolise sotsiaalmajandusliku eliidi valmisolekut anda iseenese positsioonide taastamise nimel Venezuela uuesti Ühendriikide poliitilise ja majandusliku kontrolli alla, on tõenäoline näha mitte kuigi kauges tulevikus Hugo Chavezi poolt algatatud nn Chavismo liikumise osalist või täielikku lagunemist ning asendumist Washingtoni ülemvõimu käepikenduseks oleva võimuvertikaaliga. Samas ei ole välistatud ka võimalus kodusõjaks, mis võib anda Ühendriikidele sootuks ebasoovitud vastureaktsiooni, kergitades Lõuna-Ameerika rahvaste poliitilise eneseteadvuse tasemele, kus Washingtoni ülemvõim hakkab murenema tervel kontinendil.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

Esipilt: miss.cabul/Shutterstock.com

SEOTUD LOOD:






Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.