Otseinvesteeringud Saksamaale vähenesid 2023. aastal märkimisväärsed 12 protsenti, olles järjestikku kuuendaks aastaks, mil kapitali paigutused Euroopa suurimasse majandusse on langustrendis.
Audiitorfirma Ernst & Young (E&Y) uuringust selgus, et rahvusvaheliste ettevõtete poolt Saksamaal väljakuulutatud investeerimisprojektide arv langes 2023. aastal vaid 733-le, mis on madalaim näitaja alates 2013. aastast.
Saksamaa majanduslanguse ulatusest annab tunnistust asjaolu, et välisinvestorid hoiduvad igasuguste uute võimaluste võtmisest Liiduvabariigis. Alates 2017. aastast on välisinvesteeringuprojektid Saksamaale vähenenud 35 protsenti.
Euroopa kaugelt suurim majandus jääb Euroopa riikide seas kõige rohkem investeeringuid ligimeelitavate riikide nimekirjas alles kolmandale kohale, olles edastatud nii Prantsusmaa kui Ühendkuningriigi poolt (riigid, mille mõlema siseriiklik kogutoodang on Saksamaast oluliselt väiksem).
E&Y Euroopa atraktiivsuse uuringu kohaselt pidasid rahvusvahelised investorid Londonit jätkuvalt kõige atraktiivsemaks linnaks investeeringute jaoks, samas kui Pariis platseerus edetabelis teisele kohale.
E&Y juhatuse esimees Henrik Ahlers süüdistas languses Saksamaa majanduslikku ja poliitilist maastikku tervikuna: “Saksamaal on kõrge maksukoormus, kõrged tööjõukulud, kallis energia ning kõike halvav bürokraatia. Tulemuseks on see, et investeeringud vähenevad, tarbijate ja ettevõtete meeleolu on masendav ning majandus areneb nõrgemini kui üheski teises tööstusriigis.”
Saksamaal on kõrge maksukoormus, kõrged tööjõukulud, kallis energia ning kõike halvav bürokraatia. Tulemuseks on see, et investeeringud vähenevad, tarbijate ja ettevõtete meeleolu on masendav ning majandus areneb nõrgemini kui üheski teises tööstusriigis.
Ernst & Young juhatuse esimees Henrik Ahlers
Samal ajal kui Saksamaa oli nõrk, kasvas teiste Euroopa riikide otseste välisinvesteeringute osakaal 2023. aastal hüppeliselt. Kõikidest Euroopa riikidest kasvasid 2023. aastal välisinvesteeringud kõige enam (märkus: Ukraina sõjast maksimaalselt distantseeruvalt neutraliteedipoliitikat ajavasse) Ungarisse, suurenedes 2022-23 aastate läbilõikes plahvatuslikud 54 protsenti. Mis kõige hämmastavam, Saksamaal, mille siseriiklik kogutoodang on Ungarist ligi 20 korda suurem, loodi uute investeeringute läbi 2023. aastal vaid 14 261 uut töökohta Ungari 11 349 vastu.
Šveits ja Türgi olid Euroopa riikide seas investeeringute protsentuaalse kasvu poolest vastavalt teisel ja kolmandal kohal, teatades vastavalt 53- ja 17-protsendilisest välisinvesteeringute kasvust.
Kõikidest Euroopa riikidest kasvasid 2023. aastal välisinvesteeringud kõige enam (märkus: Ukraina sõjast maksimaalselt distantseeruvalt neutraliteedipoliitikat ajavasse) Ungarisse, suurenedes 2022-23 aastate läbilõikes plahvatuslikud 54 protsenti.
Euroopa riikidest vähenesid välismaised otseinvesteeringud 2023. aastal kõige rohkem Iirimaal (-46 protsenti), Soomes (-31 protsenti) ja Austrias (-21 protsenti).
Kokku vähenesid välismaised otseinvesteeringud kogu Euroopas 2023. aastal 4 protsendi võrra 5962 projektilt 5694-le. Investeeringute peamised Euroopa-välised päritoluriigid olid Ameerika Ühendriigid (19 protsenti), Hiina (5 protsenti) ja Jaapan (3 protsenti).
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kui vaadata, millistesse riikidesse tulvasid välisinvesteeringud Euroopas 2023. aastal, siis on huvitav, ent kaugeltki mitte üllatav tõdeda, et kolme kõige enam välisinvesteeringuid endasse meelitanud riigi ühisnimetajaks on tõsiasi, et tegemist on riikidega, mis on Vene-Ukraina sõja suhtes kas formaalselt või faktiliselt neutraalsel positsioonil, otsustades hoida madalat profiili ning pakkuda sedasi kapitalile võimalust liikuda territooriumile, millest sõda kõige väiksema tõenäosusega üle käib.
Kui soovida võimalikult kiiresti hävitada mis tahes riigi majandus, siis aastatuhandete vältel on selleks ennast parima meetodina tõestanud sõda, millele on eelnenud reeglina kapitali pagemine peatselt majandustegevuseks kõlbmatuks muutuvast riigist.
Välismaise ja siseriikliku kapitali põgenemisele ning seeläbi riigi majanduse kokkuvarisemisele kaasa aitamises on efektiivsuselt teiseks lahenduseks sõjaohu maksimeerimine, ideaalis koos elanikele asetatavate maksude ning riigi võlakoorma kasvatamisega. Sedavõrd meelevigast poliitikat viljeledes tühjeneb mis tahes riik kiiresti kolmest põhikomponendist, millest riigi majandus ja riik kui selline koosnebki – kapitalist, töölistest ja tarbijatest.
Välismaise ja siseriikliku kapitali põgenemisele ning seeläbi riigi majanduse kokkuvarisemisele kaasa aitamises on efektiivsuselt teiseks lahenduseks sõjaohu maksimeerimine, ideaalis koos elanikele asetatavate maksude ning riigi võlakoorma kasvatamisega. Sedavõrd meelevigast poliitikat viljeledes tühjeneb mis tahes riik kiiresti kolmest põhikomponendist, millest riigi majandus ja riik kui selline koosnebki – kapitalist, töölistest ja tarbijatest.
Adrian Bachmann
Kirjeldatud kurssi võib ajalooliselt täheldada üsna harva, kuna vastavat poliitikat saab ellu viia vaid kaader, mis ei ole kas vaimselt terve või mis tegutseb suitsidaalse programmi elluviimises väljastpoolt tulevate käskude alusel, mis pärinevad käsuandjatelt, kes ei hooli likvideerimisele kuuluvate riikide ja rahvaste saatusest.
Paraku on enamus Euroopa riike tänaseks valdavalt äsja kirjeldatud positsioonis, viies ellu poliitikat, mida USA endine aserahandusminister Paul Craig Roberts on nimetanud “iseenese surmaotsusele alla kirjutamise aktiks”. Tragöödia, mille tunnistajaks me parasjagu oleme, kujutab sedasi endast Vana-Kreeka draama eelviimast vaatust, kus hävingu eel mängitakse läbi sõgeduse faas. Häving ei anna ennast ilmselt enam kaua oodata, ent katarsiseni on veel aega.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus