Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Evangelyn Rodriguez
Kuigi nutitelefonide levik on meie elu nii mõnelgi moel lihtsustanud, on aparaatide liigne kasutamine toonud kaasa ulatusliku terviseprobleemide laine ning ühiskonnad üle kogu maailma maadlevad inimeste süveneva sõltuvusega sotsiaalmeedia platvormidest ja telefonimängudest.
Ajakirjas Computers in Human Behavior avaldatud metaanalüüsis, mis vaatles 24 riigis noorukite ja noorte täiskasvanutega läbiviidud uuringute tulemusi, leiti, et nutitelefonide problemaatilisel moel kasutamine võib põhjustada häireid kognitiivsetes funktsioonides, halba une kvaliteeti ja depressiooni. Teadlased märkisid, et kuigi üldiselt korreleerub problemaatiline nutitelefonide kasutamine ekraani ees veedetud ajaga, ei pruugi üksnes pikk ekraaniaeg veel kahjulikke mõjusid tekitada. Nutitelefoni kasutamine muutub tõeliselt problemaatiliseks alles siis, kui see hakkab segama igapäevaelu.
Nutitelefonide problemaatilisel moel kasutamine võib põhjustada häireid kognitiivsetes funktsioonides, halba une kvaliteeti ja depressiooni.
Sehar Shoukat California Käitumuslike Neuroteaduste ja Psühholoogia Instituudist märkis ajakirjas EXCLI Journal problemaatilise nutitelefonikasutuse ja -sõltuvuse ohtusid käsitledes, et iga kord kui harjumus, näiteks sotsiaalmeedia kontrollimine või seal aktiivselt kohal olemine, muutub kohustuseks, kujuneb sellest kiiresti sõltuvus. Ning see sõltuvus võib kergesti ohustada inimese heaolu, kahjustades füüsilist ja psühholoogilist tervist.
Shoukati sõnul ei suuda „mobiilisõltlased“ oma telefoni kasutamist reguleerida ja veedavad sellega sageli aega lihtsalt igavuse leevendamiseks. Kui nende telefon on kättesaamatus kohas, tabab neid ärevus või masendus. Kõik see tähendab, et sõltuvus ja suhtumine nutitelefoni kasutamisse koos selle vallandatavate negatiivsete tunnetega võivad suurendada inimese riski haigestuda ärevushäiretesse ja kliinilisse depressiooni.
“Kui mobiiltelefoni kasutamisest kujuneb sõltuvus, siis muutub inimese käitumine stressirohkeks,” sõnas Shoukat, tsiteerides mobiiltelefoni kasutamist ja inimkäitumist puudutavat uuringut.
Sõltuvus ja suhtumine nutitelefoni kasutamisse koos selle vallandatavate negatiivsete tunnetega võivad suurendada inimese riski haigestuda ärevushäiretesse ja kliinilisse depressiooni.
Nutisõltuvuse negatiivne mõju vaimsele tervisele
Mitmetes uuringutes on käsitletud nutitelefoni liigse kasutamise ja sotsiaalmeediasõltuvuse psühholoogilisi mõjusid. Kuigi sotsiaalmeediaplatvormidele nagu Facebook ja X pääseb ligi ka süle- või lauaarvuti abil, paistab siiski, et kõige enam sisenetakse neisse nutitelefonirakenduste kaudu. Eriti kehtib see noorte täiskasvanute osas.
Ajakirjas American Journal of Preventive Medicine avaldatud uuringu autorid leidsid, et 19-32-aastased ameeriklased, kes veetsid kõige rohkem või kõige tihedamalt aega sotsiaalmeedias, tundsid end kaks kuni kolm korda suurema tõenäosusega sotsiaalselt isoleerituna kui need, kes veetsid sotsiaalmeedias kõige vähem või harvem aega.
Ühtlasi oli sageli sotsiaalmeediat kontrollinud osalejatel 2,7 korda suurem tõenäosus haigestuda depressiooni kui neil, kes külastasid sotsiaalmeediat harvemini, mis viitab, et liigne sotsiaalmeedia kasutus avaldab kahjulikku mõju vaimsele tervisele.
19-32-aastased ameeriklased, kes veetsid kõige rohkem või kõige tihedamalt aega sotsiaalmeedias, tundsid end kaks kuni kolm korda suurema tõenäosusega sotsiaalselt isoleerituna kui need, kes veetsid sotsiaalmeedias kõige vähem või harvem aega.
Eriti markantne näide sotsiaalmeedia kahjulikkusest vaimsele tervisele on Kanadas läbi viidud uuring, mille autorid küsisid 750 noorelt täiskasvanult, millest nad oleks valmis loobuma selle nimel, et säilitada oma aktiivsust sotsiaalmeedias. Sealjuures tunnistasid ligi pooled uuringus osalenutest, et kontrollivad sotsiaalmeediat rohkem kui üheksa korda päevas, ning enamus veetis oma sõnul iga päev rohkem kui tunni sotsiaalmeedias.
Mitte kuigi üllatuslikult olid sotsiaalmeediasõltlased valmis oma ühenduse säilitamise nimel tegema rohkem kompromisse kui need, kes sotsiaalmeediast eriti ei hoolinud. Ligikaudu 40 protsenti vastanutest tunnistas, et nad oleksid valmis loobuma kofeiinist, alkoholist ja videomängudest, kui see tähendaks, et nad saaksid sotsiaalmeedias jätkuvalt aktiivsed olla. Peaaegu 10 protsenti küsitluses osalenutest oli valmis loobuma ühest aastast oma elust, viis protsenti viiest aastast ning umbes kolm protsenti eelistas pigem kaotada 10 aastat oma elust kui loobuda sotsiaalmeediast.
Peaaegu 10 protsenti küsitluses osalenutest oli valmis loobuma ühest aastast oma elust, viis protsenti viiest aastast ning umbes kolm protsenti eelistas pigem kaotada 10 aastat oma elust kui loobuda sotsiaalmeediast.
Kanada uuringu näitel näeme sotsiaalmeedia üha murettekitavamat rolli paljude noorte elus. Küsimustiku täitnud noorte vastused viitavad üheselt, et sotsiaalmeedia- ning nutitelefonisõltuvus võib olla sama eluohtlik kui muud sõltuvuse vormid.
Nutisõltuvuse negatiivne mõju ajule
Lisaks sellele, et nutitelefonisõltuvus mõjutab negatiivselt vaimset tervist, võib see ohustada ka ajufunktsioone ning füsioloogiat. Nimelt on varasemates uuringutes leitud, et interneti ja nutiseadmete liigne kasutamine võib põhjustada muutusi inimese aju neuraalses ülesehituses ja funktsioonides. Näiteks kaasnevad regulaarselt telefoni puuteekraani kasutamisega muutused käe ja pöidla sensoorse ja motoorse info töötlemisega seotud ajukoore piirkondade närvivõrgustikus.
Interneti ja nutiseadmete liigne kasutamine võib põhjustada muutusi inimese aju neuraalses ülesehituses ja funktsioonides.
Teadusleiud viitavad ka liigse internetikasutuse kahjulikule mõjule laste keskendumisvõimele, kusjuures paljude õpetajate sõnul “kujundavad tänapäeva digitehnoloogiad kergesti kõrvale juhitava tähelepanuga põlvkonna”.
Ajakirjas PNAS avaldatud uuringus käsitlesid teadlased meedia multi-tasking‘u ehk mitme sisendi samaaegselt jälgimise püsivat mõju kognitiivsetele funktsioonidele. Teadlased leidsid, et kuigi inimesed, kes tavapäraselt paljusid sisendeid korraga jälgivad – näiteks reageerivad hüpikteadetele ja navigeerivad erinevatel linkidel – võiks eelduste järgi ülesannete vaheldumisega harjunud olla, sooritasid nad ülesannete vaheldamise teste hoopiski halvemini kui inimesed, kes veedavad internetis vähem aega. Uuringu autorid seostasid kehva ülesannete vaheldamise suutlikkust „suurenenud vastuvõtlikkusega tähelepanu hajumisele keskkonnas leiduvate ebaoluliste stiimulite tõttu“.
Hilisemad ajukuvatehnoloogiaid rakendanud uuringud on antud teooriat omalt poolt täiendavalt kinnitanud. Inimestel, kes meediakeskkonnas rööprähklevad, esineb ajukuvauuringutes suuremat aktiivsust aju parempoolsetes prefrontaalsetes piirkondades, mis tavaliselt aktiveeruvad tähelepanu kõrvalejuhtivate stiimulite mõjul. See omakorda tähendab, et ülemäära palju aega internetis veetvad inimesed vajavad olulisele keskendumiseks ja häirivatele stiimulitele mitte järele andmiseks tugevamaid pingutusi.
Paljude õpetajate sõnul “kujundavad tänapäeva digitehnoloogiad kergesti kõrvale juhitava tähelepanuga põlvkonna”.
Samuti leidsid Jaapani teadlased 5-18- aastaseid lapsi ja noori pikaajaliselt jälgides, et sagedane internetikasutus korreleerub verbaalse intelligentsuse taseme languse ning vähenenud halli- ja valgeaine mahuga mitmes ajupiirkonnas, mis on seotud keeletöötluse, tähelepanu, täidesaatvate funktsioonide, emotsioonide ja tasustamisega. Uuringu ühe autori, dr Ryuta Kawashima sõnul ei paku telefoni või muude seadmete abil internetis suhtlemine ajule näost-näkku suhtlemisega samaväärset stimulatsiooni. Otsene isiklik vestlus soodustab aju terviklikumat aktiivsust, samas kui internetisuhtlus aktiveerib vaid mõned konkreetsed aju osad.
Arvestades, et inimese aju lõpetab arenemise ja küpsemise alles umbes 20ndate eluaastate keskel, on ilma telefoni ja muude vidinateta suhtlusest saadav aktiivsem ajustimulatsioon lisaks vaimsele ja akadeemilisele kasule laste jaoks oluline ka füüsiliselt. Ühtlasi aitab ilma sotsiaalmeediasõltuvuseta elu vähendada noorte ärevuse ja depressiooni riski ning parandada nende üldist heaolu.
Samuti leidsid Jaapani teadlased 5-18- aastaseid lapsi ja noori pikaajaliselt jälgides, et sagedane internetikasutus korreleerub verbaalse intelligentsuse taseme languse ning vähenenud halli- ja valgeaine mahuga mitmes ajupiirkonnas, mis on seotud keeletöötluse, tähelepanu, täidesaatvate funktsioonide, emotsioonide ja tasustamisega.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kes on huvitatud sõltuvust tekitavate nutiseadmete kahjuliku mõju ulatuse terviklikumast mõistmisest, sellel oleks paslik tutvuda ka saksa neuroteadlase Manfred Spitzeri uurimusega antud teemal. Käesoleva loo lõpus on toodud link maailmas ohtralt vastukaja tekitanud teose “Digitaalne dementsus” autori ettekandele nutiseadmete mõjust inimeste vaimsele ning füüsilisele tervisele.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: