USA rahandusminister Scott Bessenti sõnul muutub Hormuzi väin Pärsia-Lahe naftatootjatele transpordikanalina kahe aasta jooksul ebavajalikuks seoses alternatiivsete transiidikoridoride kiire välja ehitamisega, likvideerides sedasi Iraani peamise mõjuhoova nii Washingtoni kui regiooni riikide üle.
Bessent tegi oma märkimisväärse avalduse Põhja-Carolinas Asheville’is toimunud G20 riikide rahandusministrite kohtumisel vestluses Larry Kudlow’ga. Bessent märkis, et “Hormuzi väinast minnakse kahe aasta pärast lihtsalt mööda ning seejärel muutub kogu (varemalt maailma energeetikaturgude sõlmpunktiks olnud) veekogu mõttetuks basseiniks”.
USA rahandusministri poolt välja käidud stsenaariumi teostumine tähendaks erakordselt kiiret ajakava uute torujuhtmete ja muu taristu rajamiseks, mille arendamist on ka märkimisväärselt kiirendatud pärast seda, kui USA kallaletung Iraanile sulges käesoleva aasta märtsis Hormuzi väina laevaliiklusele.
Saudi Araabia reageeris regiooni riikidest kiireimini, suunates Hormuzi väina sulgemise järgselt ligikaudu 7 miljonit barrelit naftat päevas Punase Mere kaldal asuvasse Tanbuti sadamasse, kasutades selleks oma ida-lääne suunalist naftajuhet.
Antud marsruut võimaldas algselt Saudi Araabial Hormuzi väina vältida, ent probleemid naftatarnetes jätkusid peagi seoses (Iraani poolt toetatud) Jeemeni Houthide rünnakutega tankerite vastu Punase mere Bab-el-Mandebi väinas.
“Hormuzi väinast minnakse kahe aasta pärast lihtsalt mööda ning seejärel muutub kogu (varemalt maailma energeetikaturgude sõlmpunktiks olnud) veekogu mõttetuks basseiniks”.
Scott bessent (usa rahandusminister)
Araabia Ühendemiraatidel leidub Hormuzi väina koridorile veelgi otsesem alternatiiv. Nimelt kavatseb Emiraatide riiklik naftaettevõte ADNOC rajada West-East 1 nimelise torujuhtme, mis võimaldab kahekordistada Hormuzi väinast mööda mineva nafta hulka 1,8 miljonilt barrelilt 3,6 miljoni barrelini päevas. Kavade kohaselt peaks Emiraatide uus naftajuhe valmima juba 2027. aastal.
Ka Iraak on kiirkorras otsimas võimalusi oma naftaekspordi mitmekesistamiseks. Kavandamisel on 15 miljardiline naftajuhe Süüria rannikule, mille ehitmiseks on prognoositud neli aastat. Muuhulgas arutavad iraaklased vana Süüria-suunalise torujuhtme taastamise perspektiive ning naftaveo suurendamist Kirkuki–Ceyhani süsteemi kaudu Türki.
Ka Kuveit on avanud läbirääkimised oma naftataristu ühendamiseks Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide süsteemidega, mis tagaks riigi naftale ligipääsu Fujairah’ või Punase mere sadamatele.
Lähis-Ida naftariikide musta kulla tarnete ümbersuunamine Hormuzi väinast eemale on pälvinud tugeva toetuse regiooni naftast tugevasti sõltuvast Jaapanilt, mis on juba lubanud oma rahalist tuge alternatiivsete torujuhtmete rajamiseks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Terviklikuma pildi Lähis-Ida naftarikkustest, nende jätkuvast kontrollist Ameerika Ühendriikide poolt ning regiooni laiematest tulevikuperspektiividest Iraani vastase sõja taustal on võimalik saada käesoleva loo lõpus viidatud lugudest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD:
