Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Lawrence Wilkerson on Ühendriikide erukolonel, endise välisministri Colin Powelli staabiülem ning rahvusvaheliste suhete ja geopoliitika õppejõud. Veetnuna palju aastaid Washingtoni võimukoridoride kõige kõrgemates instantsides omab kolonel Wilkerson sisevaadet maailma geopoliitika kujundamise telgitagustesse. Olles oma karjääri vältel julgenud avaldada südametunnistusest lähtuvalt võimukriitilisi seisukohti, pakub Wilkerson läbinägelikku hinnangut maailmas aset leidvatele võtmetähtsusega sündmustele ja strateegilistele trendidele.
Järgnev on kokkuvõte Lähis-Ida geopoliitikat peensusteni tundva USA erukoloneli vahetult pärast 1. oktoobril toimunud Iraani raketiväe kättemaksurünnakut Iisraelile antud intervjuu peamistest punktidest. Erukolonel Wilkersoni hinnangul on Iisrael jõudnud punktini, kus kõikide naabrite vastane sõda toob peagi kaasa Washingtoni rünnaku Iraanile, mille tagajärjed on katastroofilised nii USA-le kui kogu maailmale.
SAATEJUHT NIMA ALKROSHID: Kolonel Wilkerson… mis on Teie hinnang sellele, mis Iraani ja Iisraeli vahel on praegu aset leidmas?
KOLONEL WILKERSON: Ma olen hetkel olukorras, kus üritan ka ise infokillukestest suurt pilti kokku panna. Kuulan Al Jazeera kanalit ning olen kursis ka Pentagonis aset leidnud briifingutega. Hetkeseisuga tundub, et raketirünnak pandi toime mitte üksnes Iraani, vaid ka Hezbollahi ning võimalik, et ka huthide poolt. Löök, mis äsja aset leidis, oli massiivsem kui kõik raketirünnakud, mis Iisraeli suunas on aset leidnud viimase aasta jooksul kokku panduna. Olen ülimalt murelik, kui mõtlen, kuidas Iisrael omakorda sellele vastab…
Löök, mis äsja aset leidis, oli massiivsem kui kõik raketirünnakud, mis Iisraeli suunas on aset leidnud viimase aasta jooksul kokku panduna.
Kolonel Wilkerson
Netanyahu unistuseks on alati olnud tirida ka Ühendriigid sellesse sõtta, mis üksnes kinnitab minu veendumust, et Iisraelist on tänaseks saanud kõige suurem veskikivi Ühendriikide kaelas – ilmselt veel suurem kui Ukraina, kui me mõtleme sellele, kui katastroofiline on olnud Ühendriikide tingimusteta toetus Iisraelile, võttes arvesse USA staatuse ja moraalse positsiooni kaotust kogu maailma silmis.
Kõik märgid viitavad sellele, et Iisrael on võimetu oma vigadest õppima. Nad tungivad taas Liibanoni, korrates sedasi fiaskot, millega nad on varem hakkama saanud juba kolmel korral – 1972., 1982. ning 2006. aastal. Jutt “piiratud sõjalisest operatsioonist Liibanonis” on mõistagi jaburus, kui me võtame arvesse väekontingendi suurust, mis on invasioonijõududesse kaasatud – 41 000 sõdurit, 340 rasket lahingutanki, suurtüki- ja reaktiivsuurtükivägi, kogu 7. soomusbrigaad. See on märkimisväärselt suur jõud, kuid see ei ole ometi küllaldane, et hakata Hezbollahi vastu, mis jooksutaks Iisraeli armee verest tühjaks, mis omakorda kütaks neid veel rohkem üles.
Nüüdseks on selge ka see, et Iisraelil on juba täiesti ükskõik, mida Ameerika Ühendriigid nende tegevusest arvavad – nad saavad niikuinii, mida tahavad ja teevad, mida tahavad. On selge, et Iisraeli juhtkonna suurimaks sooviks on pikemat aega olnud rünnata Iraani. Kuid see on miskit, mida neil on võimatu teha ilma USA toetuseta. Minu suurimaks hirmuks on see, et selle toetuse nad Washingtonist ka saavad… Kõik märgid viitavad kahjuks peagi vallanduvale suurele sõjale.
On selge, et Iisraeli juhtkonna suurimaks sooviks on pikemat aega olnud rünnata Iraani. Kuid see on miskit, mida neil on võimatu teha ilma USA toetuseta. Minu suurimaks hirmuks on see, et selle toetuse nad Washingtonist ka saavad… Kõik märgid viitavad kahjuks peagi vallanduvale suurele sõjale.
Kolonel Wilkerson
NIMA ALKROSHID: Mul on tunne, et see, mida Iisrael on nüüd teinud, on täiesti hullumeelne.
KOLONEL WILKERSON: Olen sunnitud sellega nõustuma. 65 aasta jooksul, kus mul on olnud mingisugune mõistmine maailma asjadest, ei ole ma kordagi kogenud USA riigitüüri juures olevat sellist komplekti destruktiivseid kretiine, kes seal hetkel möllavad. Biden, Blinken, Sullivan… Kogu see punt. Ainus, kellel on olnud praeguses administratsioonis mingisugustki kainemõistuslikkust, on kaitseminister Lloyd Austin, kuid tema on korduvalt Iisraeli juhtkonna poolt pikalt saadetud.
Mis teeb mind eriti murelikuks, on see, et ma kuulsin äsja väiteid, nagu oleks Iisrael esmakordselt üritanud sooritada rünnakut venelaste mereväebaasi vastu Süürias Ţarţūses. Kuulsin ka äsja väiteid, et venelased lasid käiku oma S-300 õhutõrjesüsteemid, ning ei ole välistatud, et osad Iisraeli hävitajad lasti alla.
Olukord on plahvatusohtlik ka selle pärast, et USA okupeerib endiselt Süüria territooriumi ning see on üldteada, et seda tehakse mitte eesmärgiga rünnata ISIS-e terrorivõrgustikku, vaid selleks, et kontrollida Süüria naftavarusid, mis kanaliseeritakse Iisraeli. Ja kogu see hullus leiab aset samal ajal, kui hukkunud kuhjuvad kõikjal – Gazas, Liibanonis, Süürias…
Olukord on plahvatusohtlik ka selle pärast, et USA okupeerib endiselt Süüria territooriumi ning see on üldteada, et seda tehakse mitte eesmärgiga rünnata ISIS-e terrorivõrgustikku, vaid selleks, et kontrollida Süüria naftavarusid, mis kanaliseeritakse Iisraeli.
Kolonel Wilkerson
Me peame mõistma, et kõik see, mida Iisrael on tänaseks korda saatnud, on osutunud võimalikuks üksnes tänu Washingtoni aktiivsele toetusele. Kõik rünnakud, mida Iisrael on oma naabrite vastu korda saatnud, on sooritatud relvade abil, mille meie oleme Iisraelile kas kinkinud või siis müünud raha vastu, mille me ise Iisraelile oleme andnud.
Liibanonis on olukord tänaseks juba talumatuks muutunud. Sisuliselt on Iisrael saanud oma tahtmise, kuna Liibanon on funktsioneeriva riigina juba hävitatud. Meie süülisus selles on aga sedavõrd ilmne, et Ameerika Relvajõudude veteranide komitee on esitanud nõudmise võtta USA ametisolev välisminister vastutusele sõjakuritegudele kaasa aitamise eest. See on ka loogiline, kuna Blinken on oma ametisoleku ajal pannud toime tegusid, mis on selgesti käsitletavad sõjakuritegudena.
NIMA ALKROSHID: Ma lugesin äsja New York Times’i reporteri reportaaži, milles see väitis, et viibides Tel Avivis oli ta isiklikult tunnistajaks plahvatustele, mis leidsid aset Iisraeli luureteenistuse Mossadi peakorteri ning kurikuulsa elektroonilise ja küberluure 8200. keskuse juures.
KOLONEL WILKERSON: Ma olen üsna kindel, et nende sihtmärkide ründamisel sai Iraan abi Hezbollahi käest, mis on ise ka üritanud neid varemalt korduvalt rakettidega rünnata.
NIMA ALKROSHID: Vaadates raketirünnaku järgselt suuremat pilti sellest, mis võib edasi juhtuda, on minu suurimaks mureks perspektiiv, et sellesse sõtta kisutakse kaasa kõige suuremad militaarvõimud maailmas.
KOLONEL WILKERSON: Jah ma mõistan. Kuid selleks, et perspektiivi paremini aduda, on meil esmalt vaja tunnetada militaarstrateegilisi realiteete. Iisraelil puudub võimekus ainuüksi oma enda õhujõududega Iraani tulemuslikult rünnata. Nad võivad seda ometi üritada, kuna Iisraelil on õhutankerite abil võimalik teostada rünnakuid kuni 1800 meremiili (s.o 3300 km ) kaugusel.
Iraani õhujõud seevastu on hetkel üsna piiratud võimekusega, kuna venelased pole neile kaasaegseid hävitajaid senini müünud ning Iraani taktikaline lennuvägi koosneb moraalselt vananenud lennukitest. Küll aga on venelased Iraanile väidetavasti juba tarninud S-400 tüüpi ülikaugmaa õhutõrjesüsteeme, millega oleks võimalik tulistada alla nii Iisraeli hävituslennukeid kui õhutankereid. Lisaks sellele on selliste pommitusmissioonide puhul tõenäoline, et iga operatsioon kätkeks endas vähemasti 20% kaotusi. Kõige suurem oht seisnebki selles, et Iisrael ründab Iraani vaatamata oma taktikalise lennuväe piiratusele ning kisub seejärel endaga kaasa USA, mis vastab Netanyahu nõudmisele pommituskampaaniaga liituda. Selline oleks kõige tõenäolisem stsenaarium, millest vallanduks suurem sõda.
Iisraeli juhtkond sisendaks Washingtonile, et nad saaksid omapäi hakkama Süüria, Hezbollahi ja Hamasiga, ent suurima vaenlase ehk Iraani vastane rünnak jäetaks peamiselt USA ülesandeks. Ning seejärel oleksimegi suures sõjas.
Oluline on mõista, et Iraanil on suur strateegiline sügavus, mis võimaldab lööke vastu võtta. Me räägime hiiglasuurest riigist, milles on 90 miljonit elanikku. Ainus viis, kuidas mastaapne sõda Iraani vastu oleks Ühendriikidele jaoks vähemasti teoreetiliselt teostatav, oleks juhul, kui Washington seaks sisse kohustusliku sõjaväeteenistuse, et saata ameeriklased Iisraeli eest surema. Sellele järgnevalt vallanduks Ühendriikides endas aga kaos, kuna noored pageksid massiliselt Mehhikosse ja Kanadasse, et arvele võtmisest pääseda.
Ainus viis, kuidas mastaapne sõda Iraani vastu oleks Ühendriikidele jaoks vähemasti teoreetiliselt teostatav, oleks juhul, kui Washington seaks sisse kohustusliku sõjaväeteenistuse, et saata ameeriklased Iisraeli eest surema. Sellele järgnevalt vallanduks Ühendriikides endas aga kaos, kuna noored pageksid massiliselt Mehhikosse ja Kanadasse, et arvele võtmisest pääseda.
Kolonel Wilkerson
NIMA ALKROSHID: Kõige selle taustal on oluline pidada silmas konteksti, mis Iraani raketirünnakutele eelnes. Iisrael on aastaid süstemaatiliselt mõrvanud Iraani valitsuse liikmeid, viies Iraani võimud punktini, kus neil ei ole jäänud midagi muud üle, kui mingit viisi vastata. Tasub meeles pidada, et enne hiljuti aset leidnud atentaati Hassan Nasrallahile tapeti Iisraeli poolt veel palju teisi Iraani ning selle liitlaste juhte.
KOLONEL WILKERSON: See on tõsi. Kui Trumpi administratsioon tappis droonirünnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe juhi Soleimani, keeras Iisrael omalt poolt vinti peale ning jätkas atentaate veelgi innukamalt.
Ismail Haniyeh, Fakhrizadeh, Nasrallah… neid nimesid on nii palju, et ma ei suuda neid meeles pidada. Kuid võttes arvesse, millises koguses ja millise külmusega on Iisrael Lähis-Ida riikide juhte tänaseks mõrvanud, tekib paratamatult küsimus: millal jõuab kätte aeg, kui Iisrael hakkab mõrvama USA ja Euroopa riigitegelasi, kes neile meelepärased ei ole? Äsja aset leidnud Iisraeli eriteenistuste poolt korraldatud plahvatavate piiperite rünnak Hezbollahi liikmete vastu (Märkus: mille käigus tapeti ka arvukalt kõrvalseisvaid tsiviliste – sealhulgas lapsi ja naisi) on märgiks, et nüüdsest on siis aktsepteeritav mõrvata massiliselt ebameeldivate riikide juhtkondasid?
Lisaks kõigele muule ei anna Iisraeli korraldatud terrorirünnakud oma vastaste juhtkonna vastu soovitud efekti, sest reeglina asendab tapetud juhi noorem, vihasem ja motiveeritum mees.
Sõltumata sellest, kelle poolel sa oled, oli kõigile teada, et Nasrallah oli väga vaoshoitud juht, kes asetas palju rõhku sellele, et Hezbollahi poolt korraldatud rünnakud ei oleks suunatud kunagi tsiviilelanike vastu. Tema tapmine võib tuua Hezbollahi etteotsa juhi, kes ei ole enam nii mõistlik. Ning röögatu oli mõistagi ka viis, kuidas Iisrael Nasrallahi tappis… heites 80 tonnist pommi, mis pühkisid minema terve linnaosa.
Ent see kõik saab olema tulutu, kuna isegi kui Iisraeli invasiooniväe 41 000-le sõdurile lisatakse veel 12 000-meheline strateegiline reserv, ei piisa sellest ometi, et vallutada Liibanoni lõunaosa – eriti kui pidada silmas veel olukorda Gazas, Jordani jõe idakaldal ning ärgem unustagem ka Jordaaniat, mis on samuti Iisraeli sihikul.
See kõik juhatab meid omakorda küsimuseni: mida Netanyahu oma arust üritab saavutada? Vallutada Iraani? Mis on tema motivatsioon? Kas ta teab, et tal on mingi haigus, mis on talle vaid piiratud aja andnud, ning tema eesmärk on läbi sõjaolukorra meeleheitlikult vangist pääseda? See, mida Netnyahu on teinud, on pöörane ning see mees on ilmselgelt hull… kuid mis peamine, kõik see, mida Iisrael on viimasel ajal korda saatnud, on olnud võimalik üksnes tänu USA aktiivsele toetusele.
Millega see kõik lõppeb? Minu arusaamist mööda loodi Iisrael pärast teist maailmasõda riigina, kus juudid saaksid üle maailma tulla turvalisse paika, ilma, et nad peaksid kartma uut genotsiidi. Ning tänaseks oleme jõudnud punkti, kus Iisraeli juhtkond – Netanyahu, Yoav Galant ja kõik teised – on loonud genotsiidi Iisraelis endas.
Minu arusaamist mööda loodi Iisrael pärast teist maailmasõda riigina, kus juudid saaksid üle maailma tulla turvalisse paika, ilma, et nad peaksid kartma uut genotsiidi. Ning tänaseks oleme jõudnud punkti, kus Iisraeli juhtkond – Netanyahu, Yoav Galant ja kõik teised – on loonud genotsiidi Iisraelis endas.
Kolonel Wilkerson
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Prashantrajsingh/Shutterstock.com