Loe või kuula ka artikli 1. osa ja 2. osa
Audio leiate artikli lõpust
Enam kui miljardit kristlast ühendava roomakatoliku kiriku endine kõrgeim esindaja Ameerika Ühendriikides, eksnuntsius ning peapiiskop Carlo Maria Vigano annab ülevaate Ukrainas viimastel aastakümnetel toimunud sündmustest, mis keerab valitseva sõjanarratiivi pea peale.
Ukraina rahvas, olenemata nende etnilisest kuuluvusest, on enese teadmata viimasteks ohvriteks riikideülese totalitaarse süsteemi küüsis, mis surus alles hiljuti COVID-i hüsteeria kaudu põlvili terve maailma riigid ja nende majandused.
Neonatslikud ja äärmuslikud liikumised Ukrainas
Riik, mis nõuab rahvusvaheliselt kogukonnalt humanitaarabi, et kaitsta oma elanikke Venemaa agressiooni eest, peaks kollektiivses ettekujutuses paistma silma demokraatlike põhimõtete austamise ja seadusandluse poolest, mis keelab äärmuslike ideoloogiate tegevuse ja propaganda levitamise.
Sõjaliste ja poolsõjaliste aktsioonidega tegelevad neonatslikud liikumised tegutsevad Ukrainas vabalt, sageli avalike institutsioonide ametlikul toetusel. Nende hulka kuuluvad järgmised: Stepan Bandera Ukraina natsionalistide organisatsioon (OUN), mis on natsi-, antisemiitliku ja rassistliku maatriksiga liikumine, juba aktiivne Tšetšeenias ja osa Paremsektorist, paremäärmuslike liikumiste ühendusest, mis moodustati Euromaidani riigipöörde ajal aastatel 2013/2014; Ukraina mässuliste armee (UPA); UNA/UNSO, paremäärmusliku erakonna Ukraina Rahvusassamblee poolsõjaline tiib; Kortšinski vennaskond, mis pakkus ISIS-e liikmetele Kiievis kaitset (siin); Misanthropic Vision (MD), 19 riigis levinud neonatside võrgustik, mis õhutab avalikult terrorismi, ekstremismi ja vihkamist kristlaste, moslemite, juutide, kommunistide, homoseksuaalide, ameeriklaste ja värviliste inimeste vastu (siin).
Tuleks meeles pidada, et valitsus on neid äärmusorganisatsioone selgelt toetanud nii presidendivalve saatmisega nende esindajate matustele kui ka toetades Aasovi pataljoni, poolsõjaväelist organisatsiooni, mis uue nimega Aasovi erioperatsioonide rügement kuulub ametlikult Ukraina armee koosseisu ja on organiseeritud rahvuskaardi osaks. Aasovi rügementi rahastab Ukraina juudi oligarh Igor Kolomoisky, endine Dnepropetrovski kuberner, keda peetakse ka Odessa veresauna eest vastutavaks peetavate Pravõi Sektori natsionalistlike relvarühmituste rahastajaks. Me räägime samast Kolomoiskyst, keda mainitakse Pandora paberites kui president Zelenski sponsorit. Pataljonil on suhted mitme paremäärmusliku organisatsiooniga Euroopas ja USAs.
Sõjaliste ja poolsõjaliste aktsioonidega tegelevad neonatslikud liikumised tegutsevad Ukrainas vabalt, sageli avalike institutsioonide ametlikul toetusel. Nende hulka kuuluvad järgmised: Stepan Bandera Ukraina natsionalistide organisatsioon (OUN), mis on natsi-, antisemiitliku ja rassistliku maatriksiga liikumine.
Amnesty International kutsus pärast 8. septembril 2014 toimunud kohtumist peasekretär Salil Shetty ja peaminister Arseni Jatsenjuki vahel Ukraina valitsust lõpetama Kiievi relvajõududega koos tegutsevate vabatahtlike pataljonide kuritarvitused ja sõjakuriteod. Ukraina valitsus on algatanud asja kohta ametliku juurdluse, teatades, et Aasovi pataljoni ohvitsere ega sõdureid ei paista uurimise all olevat.
2015. aasta märtsis teatas Ukraina siseminister Arsen Avakov, et Aasovi pataljon on üks esimesi üksusi, mida USA armee üksused väljaõppemissiooni „Kartmatu kaardivägi“ raames välja õpetavad. USA väljaõpe katkestati 12. juunil 2015, kui USA Esindajatekoda võttis vastu muudatuse, mis keelas pataljonile neonatsliku mineviku tõttu igasuguse abi, sh relvade ja väljaõppe, andmise. Seejärel tühistati muudatus CIA survel (siin ja siin) ning Aasovi pataljoni sõdureid koolitati Ameerika Ühendriikides (siin ja siin): „Oleme neid mehi koolitanud juba kaheksa aastat. Nad on tõesti head võitlejad. See on koht, kus agentuuri programmil võib olla tõsine mõju.“
2016. aastal avaldati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raportis, et Aasovi pataljon vastutab vangide massilise tapmise, laipade massihaudadesse peitmise ning füüsiliste ja psühholoogiliste piinamistehnikate süstemaatilise kasutamise eest. Vaid veidi aega varem nimetas siseminister Arsen Avakov oblasti piirkonna politseiülemaks pataljoni ülema asetäitja Vadim Troyani.
Need on “kangelased”, kes võitlevad ühes Ukraina armeega Vene sõdurite vastu. Ja need Aasovi pataljoni kangelased, selle asemel, et kaitsta oma lapsi, julgevad teha oma lihast tapaliha, kaasates poisse ja tüdrukuid (siin ja siin), rikkudes sellega ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli (siin), mis puudutab alaealiste kaasamist relvakonfliktides: ad hoc õiguslik instrument, mis sätestab, et alla 18-aastast last ei tohi riigi relvajõud ega relvastatud rühmitused vägivaldselt värvata ega vaenutegevuses otseselt kasutada.
2016. aastal avaldati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raportis, et Aasovi pataljon vastutab vangide massilise tapmise, laipade massihaudadesse peitmise ning füüsiliste ja psühholoogiliste piinamistehnikate süstemaatilise kasutamise eest.
Paratamatult on EL-i, sealhulgas Draghi Itaalia poolt antifašistlike parteide toel pakutavad surmavad relvad määratud nende laste vastu kasutatavateks.
Ukraina sõda “Uue maailmakorra” (NWO) plaanides
Venemaa ringhäälingutele kehtestatud tsensuuri eesmärk on selgelt takistada ametliku narratiivi ümberlükkamist faktidega. Kuid kui Lääne meedia näitab pilte videomängust War Thunder (siin), kaadreid filmist Star Wars (siin), plahvatusi Hiinas (siin), videoid sõjaväeparaadidest (siin), kaadreid Afganistanist (siin), Rooma metrood (siin) või pilte mobiilsetest krematooriumidest (siin), nimetades neid tõelisteks ja hiljutisteks Ukraina sõja stseenideks, jäetakse reaalsus tähelepanuta, sest juba on otsustatud provotseerida konflikti massihävitusrelvana, mis seadustab uusi vabaduste piiranguid Lääneriikides vastavalt Maailma Majandusfoorumi Suure lähtestamise ja ÜRO Agenda 2030 plaanidele.
On ilmne, et lisaks probleemidele, mida diplomaatia suudab lahendada, on Ukraina rahvas samasuguse üleilmse riigipöörde ohver, mida viivad läbi riikideülesed jõud, mille eesmärgiks ei ole saavutada rahu rahvaste vahel, vaid kehtestada Uue maailmakorra türannia. Vaid paar päeva tagasi ütles Ukraina parlamendiliige Kira Rudik Kalašnikovi käes hoides Fox Newsile: “Me teame, et me ei võitle ainult Ukraina, vaid ka Uue maailmakorra eest.”
Inimõiguste rikkumised Ukrainas ja Putini poolt korduvalt hukkamõistetud neonatside relvarühmituste kuriteod ei leidnud poliitilist lahendust, sest neid kavandas ja õhutas globalistlik eliit Euroopa Liidu, NATO ja Ameerika süvariigi koostöös, Vene-vastase tooniga, mille eesmärk on muuta vältimatuks sõda, mille eesmärk omakorda on eelkõige Euroopas läbi viia sunniviisiline energianormide kehtestamine (siin)[3], reisipiirangud, paberraha asendamine elektroonilise rahaga (siin ja siin) ja digi-ID kasutuselevõtt (siin ja siin). Me ei räägi teoreetilistest projektidest. Need on otsused, mis tehakse konkreetselt nii Euroopa tasandil kui ka üksikutes riikides.
Austus seaduste ja standardite vastu
NATO, USA ja Euroopa Liidu sekkumine Ukrainasse ei näi olevat legitiimne. Ukraina ei ole NATO liige ja sellisena ei peaks ta saama kasu sellise üksuse abist, mille eesmärk on oma liikmesriike kaitsta. Sama võib öelda ka Euroopa Liidu kohta, kes alles paar päeva tagasi kutsus Zelenski endaga ühinema. Vahepeal on Ukraina saanud USA-lt alates 2014. aastast 2,5 miljardit dollarit ja ainuüksi 2021. aastal veel 400 miljonit dollarit (siin) pluss muid vahendeid kokku 4,6 miljardi dollari eest (siin). Putin on omalt poolt andnud Ukrainale 15 miljardit dollarit laenu, et päästa Ukraina pankrotist. Euroopa Liit on saatnud 17 miljonit dollarit, lisaks erinevatelt riikidelt saadetud rahastused. Kuid sellest abist on Ukraina elanikkonnale kasu olnud vaid minimaalselt.
Ukraina rahvas on samasuguse üleilmse riigipöörde ohver, mida viivad läbi riikideülesed jõud, mille eesmärgiks ei ole saavutada rahu rahvaste vahel, vaid kehtestada Uue maailmakorra türannia.
Lisaks rikub Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Liidu nimel Ukraina sõtta sekkudes Lissaboni lepingu artikleid 9, 11 ja 12. Euroopa Liidu pädevus selles valdkonnas kuulub Euroopa Ülemkogule ja kõrgele esindajale. See ei kuulu mingil juhul komisjoni presidendile. Millises rollis eeldab president von der Leyen end käituvat nii, nagu oleks ta Euroopa Liidu juht, anastades rolli, mis talle ei kuulu? Miks keegi ei sekku, arvestades ohtu, millega Euroopa kodanikud Venemaa kättemaksu võimaluse tõttu silmitsi seisavad?
Veelgi enam, paljudel juhtudel ei näe praegu Ukrainale toetust ja relvi saatvate riikide põhiseadused ette võimalust konflikti astuda. Näiteks Itaalia põhiseaduse artikkel 11 ütleb: “Itaalia keeldub sõjast kui teiste rahvaste vabaduse ründamise vahendist ja rahvusvaheliste vastuolude lahendamise vahendist.” Relvade ja sõdurite saatmine riigile, mis ei kuulu ei NATO-sse ega Euroopa Liitu, kujutab endast de facto sõjakuulutamist sellega sõdivale riigile (antud juhul Venemaale) ja peaks seetõttu nõudma sõja kuulutamise eelnevat kaalumist, nagu on ette nähtud Itaalia põhiseaduse artiklis 78: “[Parlamendi] kojad arutavad sõjaseisukorda ja annavad valitsusele vajalikud volitused.” Ei paista, et tänaseni oleks kutsutud kodasid end selles osas väljendama või et Itaalia president oleks sekkunud ja nõudnud põhiseaduse sätte täitmist. Peaminister Draghi, kelle nimetas globalistlik liit Itaalia hävitamiseks ja selle lõplikuks orjastamiseks riikideüleste võimude alla, on üks paljudest riikide valitsusjuhtidest, kes peab kodanike tahet tüütuks takistuseks Maailma Majandusfoorumi agenda elluviimisel. Pärast kaks aastat kestnud süstemaatilist põhiõiguste ja põhiseaduse rikkumist on raske uskuda, et ta soovib seada Itaalia rahva huvid tema võimule toojate huvidest ettepoole. Vastupidi: mida hukatuslikumad on tema valitsuse poolt vastu võetud sanktsioonide tagajärjed, seda hinnatumaks võib ta end pidada nende poolt, kes on talle võimu andnud. Psühhopandeemilise hädaolukorraga toime pandud riigipööre jätkub täna uute kahetsusväärsete otsustega, mille on ratifitseerinud ilma selgroota parlament.
Eesmärk on muuta vältimatuks sõda, mille eesmärk omakorda on eelkõige Euroopas läbi viia sunniviisiline energianormide kehtestamine, reisipiirangud, paberraha asendamine elektroonilise rahaga ja digi-ID kasutuselevõtt.
See on ka Itaalia karistusseadustiku artikli 288 rikkumine, kui lubatakse Itaalia kodanikel – ja isegi valitsuse enamuse liikmetel ja poliitilistel liidritel – vastata Ukraina suursaadiku pöördumisele võõrleegioni kuulumiseks: „Igaüht, kes ilma valitsuse loata värbab või relvastab [Itaalia] territooriumil kodanikke [armeeteenistusse] võõra riigi kasuks, karistatakse 4-15-aastase vangistusega.“ Ükski kohtunik pole vähemalt esialgu sekkunud, et selle kuriteo eest vastutavaid isikuid karistada.
Veel üks rikkumine leidub seadust 40/2004 rikkudes korraldatud Itaalia paaride tellitud ja surrogaatemaduse teel saadud laste toimetamises Ukrainast Itaaliasse (ja arvatavasti ka teistesse riikidesse), ilma et süüdlasi ega nende kaassüüdlasi selle kuriteo eest karistataks.
Miks keegi ei sekku, arvestades ohtu, millega Euroopa kodanikud Venemaa kättemaksu võimaluse tõttu silmitsi seisavad?
Samuti tuleb meeles pidada, et valitsuse liikmete või poliitiliste liidrite väljaütlemised Venemaa Föderatsiooni ja selle presidendi kohta, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid ja korduvad Venemaa kodanike, ettevõtete, artistide ja spordimeeskondade meelevaldse diskrimineerimise juhtumid ainuüksi venelasteks olemise tõttu ei ole mitte ainult provokatsioonid, mida tuleks vältida, et võimaldada Ukraina kriisi rahulikku ja rahumeelset lahendamist, vaid seavad ka Itaalia kodanike julgeoleku väga tõsisesse ohtu (samuti teiste riikide kodanike turvalisuse, kes võtavad Venemaa suhtes sarnase hoiaku). Sellise tormaka äkilisuse põhjus on arusaamatu, välja arvatud juhul, kui on tahtlik soov vallandada vastaspoole reaktsioone.
Vene-Ukraina konflikt on väga ohtlik lõks, mis on seatud nii Ukraina, Venemaa kui kõikide Euroopa rahvaste vastu.
Ukraina on kogenud timukate viimane ohver
Vene-Ukraina kriis ei puhkenud ootamatult 2022 veebruaris. Seda on ette valmistatud ja õhutatud pikka aega, alustades kindlasti 2014. aasta valgest riigipöördest, mida Ameerika süvariik Vene-vastases võtmes soovis. Seda näitab muude vaieldamatute faktide hulgas ka CIA väljaõpe Aasovi pataljonile “venelaste tapmiseks” (siin), kus CIA sundis Kongressi tühistama 2015. aastal tehtud pataljonile abi andmise keelustamist. Joe ja Hunter Bideni sekkumised on olnud samas suunas. Seega on tõendeid pikaajalise ettekavatsemise kohta, mis on kooskõlas NATO järeleandmatu laienemisega ida suunas. Euromaidani värvilise revolutsiooni, aga ka Maailma Majandusfoorumi ja George Sorose väljaõpetatud homine novi`dest koosneva NATO-meelse valitsuse loomise eesmärk oli luua tingimused Ukraina allutamiseks NATO blokile, eemaldades selle Vene Föderatsiooni mõjuväljast. Sel eesmärgil on Ungari filantroopide valitsusväliste organisatsioonide õõnestustegevus, mida toetab meediapropaganda, vaikinud neonatside paramilitaarsete organisatsioonide kuritegudest, mida rahastavad samad inimesed, kes sponsoreerivad Zelenskit.
Aga kui peavoolumeedia poolt Lääneriikides läbiviidud ajupesul on õnnestunud edasi anda täiesti moonutatud reaalsusnarratiivi, siis seda ei saa öelda Ukraina kohta, kus elanikkond on hästi teadlik nii võimul oleva poliitilise klassi korruptsioonist kui ka Ukraina rahva tegelikest probleemidest kaugel seismisest. Meie Läänes usume, et “oligarhid” on ainult Venemaal, samas kui reaalsus on see, et nad on kohal ennekõike kogu varem Nõukogude Liidu moodustanud rahvaste galaktikas, kus nad saavad koguda rikkust ja võimu lihtsalt endid välismaiste filantroopide ja rahvusvaheliste korporatsioonide käsutusse andes. Pole tähtis, kui postsovetliku oligarhia offshore-kontod on nende riikide kodanike vaesuse, tervishoiusüsteemi mahajäämuse, bürokraatia liigse võimu, avalike teenuste peaaegu täieliku puudumise, strateegiliste ettevõtete väliskontrolli ning suveräänsuse ja rahvusliku identiteedi järkjärgulise kaotamise peamiseks põhjuseks: oluline on “raha teenida” ja jäädvustada end surematusse koos poliitiliste isiksuste, pankurite, relvakaupmeeste ja rahva näljutajatega. Ja siis tulla moekatesse kuurortitesse Versilias või Amalfi rannikul oma jahtide ja plaatinakaartidega uhkeldama Odessa kelneri või Kiievi koristajanna ees, kes saadavad oma tühise palga oma sugulastele koju. Need kipasid kandvad Ukraina miljardärid on need, kes müüvad Ukraina korrumpeerunud ja korrumpeerivale Läänele, kaubeldes oma heaolu kaasmaalaste orjastamise vastu maailma vallutavate liigkasuvõtjatega, kes kasutavad kõikjal samu halastamatuid ja ebamoraalseid süsteeme. Varem kärpisid nad Ateena ja Thessaloniki töötajate palku; täna on nad lihtsalt laiendanud oma silmapiiri tervele Euroopale, kus elanikkond vaatab endiselt uskmatult pealt, kui esmalt kehtestatakse tervise- ja seejärel keskkonnadiktatuur.
Vene-Ukraina konflikt on väga ohtlik lõks, mis on seatud nii Ukraina, Venemaa kui kõikide Euroopa rahvaste vastu.
Teisest küljest, kuidas oleksid nad ilma sõja ettekäändeta suutnud õigustada gaasi ja kütuste hüppelist hinnatõusu, mis sunnib tagant vaesunud masside kontrolli all hoidmiseks kõrgemalt peale surutud “ökoloogilise” ülemineku protsessi? Kuidas oleks nad saanud panna Läänemaailma rahvaid alla neelama Uue maailmakorra türannia kehtestamist, kui pandeemia farss oli lahti hargnemas ja toonud päevavalgele farmaatsiatööstuse toime pandud inimsusevastased kuriteod?
Ja kuigi EL ja valitsusjuhid süüdistavad eelseisvas katastroofis Venemaad, demonstreerib Lääne eliit, et nad püüavad isegi põllumajandust hävitada, et rakendada Holodomori õudusi globaalses mastaabis (siin). Teisest küljest teoretiseeritakse paljudes riikides, sealhulgas Itaalias, veeteede erastamise üle – ja vesi on võõrandamatu avalik hüve – rahvusvaheliste ettevõtete huvides ning eesmärgiga kontrollida ja piirata põllumajandustegevust. NATO-meelne Kiievi valitsus ei käitunud palju teisiti: kaheksa aastat jäeti Krimm ilma Dnepri jõe veeta, et takistada põldude niisutamist ja rahvast näljutada. Täna saame Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja teraviljatarnete massiivse vähendamise valguses mõista Bill Gatesi tohutuid investeeringuid põllumajandusse (siin), järgides sama halastamatut tulu teenimise loogikat, mida kogesime juba vaktsiinikampaaniaga.
Ukraina rahvas, olenemata etnilisest kuuluvusest, on kõigest viimased tahtmatud pantvangid riikideüleses totalitaarses režiimis, mis surus COVID-i pettuse kaudu põlvili kogu maailma riikide majandused pärast seda, kui oli avalikult teoretiseerinud vajaduse üle vähendada maailma elanikkonda ja muuta ellujääjad kroonilisteks haigeteks, kes on parandamatult kahjustanud oma immuunsüsteemi.
Vene-Ukraina kriis ei puhkenud ootamatult 2022 veebruaris. Seda on ette valmistatud ja õhutatud pikka aega, alustades kindlasti 2014. aasta valgest riigipöördest, mida Ameerika süvariik Vene-vastases võtmes soovis.
Ukraina rahvas peaks tõsiselt mõtlema NATO või EL-i sekkuma kutsumise üle, eeldusel, et seda teeb tõesti Ukraina rahvas, mitte nende korrumpeerunud valitsejad, keda aitavad kõrgemate juhtide palgal olevad rassistlikud palgasõdurid ja neonatslikud rühmitused. Sest kuigi neile lubatakse sissetungijast vabanemist – kellega nad jagavad ühist usu- ja kultuuripärandit, olles kunagi olnud osa Suur-Venemaast –, valmistatakse tegelikult küüniliselt ette nende lõplikku tühistamist, nende orjastamist Suurele lähtestamisele, mis näeb ette kõike, välja arvatud nende identiteedi, suveräänsuse ja piiride kaitset.
Las Ukraina rahvas vaatab, mis on juhtunud Euroopa Liidu rahvastega: õitsengu ja turvalisuse miraaži lammutab euro ja Brüsseli lobide jäetud rusude üle mõtisklemine. Riigid, millesse tungivad ebaseaduslikud immigrandid, kes toidavad kuritegevust ja prostitutsiooni; poliitiliselt korrektsete ideoloogiate poolt hävitatud sotsiaalsed struktuurid; hoolimatu majandus- ja fiskaalpoliitika tõttu teadlikult pankrotti viidud; töö- ja sotsiaalkindlustuskaitse tühistamise tõttu vaesusesse juhitud; perekonna hävitamise ning uute põlvkondade moraalse ja intellektuaalse korruptsiooni tõttu tulevikust ilma jäetud.
Täna saame Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja teraviljatarnete massiivse vähendamise valguses mõista Bill Gatesi tohutuid investeeringuid põllumajandusse, järgides sama halastamatut tulu teenimise loogikat, mida kogesime juba vaktsiinikampaaniaga.
Kunagi jõukad ja iseseisvad riigid, mis erinesid oma etniliste, keeleliste, kultuuriliste ja religioossete eripärade poolest, on nüüdseks muutunud vormituks inimeste massiks, kellel puuduvad ideaalid, lootus, usk, isegi jõud nende kuritegude ja kuritarvituste vastu reageerida, kes neid valitsevad. Hulk ärikliente, pandeemiafarsiga kehtestatud üksikasjaliku kontrolli süsteemi orjad, isegi pettuse tõendite korral. Individuaalse identiteedita inimeste mass, mis on märgistatud QR-koodidega nagu loomad intensiivfarmis, nagu tohutu kaubanduskeskuse tooted. Kui see on olnud kõigi – eranditult kõigi! – end Euroopa Liidu kolossaalse kelmuse kätte usaldanud rahvaste rahvuslikust suveräänsusest lahtiütlemise tulemus, miks peaks siis Ukrainaga teisiti minema?
Kas see on see, mida teie isad tahtsid, mida nad lootsid, mida nad soovisid, kui nad koos Vladimir Suurega Dnepri kaldal ristimist vastu võtsid?
Kipasid kandvad Ukraina miljardärid on need, kes müüvad Ukraina korrumpeerunud ja korrumpeerivale Läänele, kaubeldes oma heaolu kaasmaalaste orjastamise vastu maailma vallutavate liigkasuvõtjatega, kes kasutavad kõikjal samu halastamatuid ja ebamoraalseid süsteeme. Varem kärpisid nad Ateena ja Thessaloniki töötajate palku; täna on nad lihtsalt laiendanud oma silmapiiri tervele Euroopale, kus elanikkond vaatab endiselt uskmatult pealt, kui esmalt kehtestatakse tervise- ja seejärel keskkonnadiktatuur.
Kui on mõni positiivne aspekt, mida igaüks meist selles kriisis ära võib tunda, siis asjaolu, et see on paljastanud globalistliku türannia õuduse, selle halastamatu küünilisuse, võime hävitada ja põrmustada kõike, mida see puudutab. Mitte ukrainlased ei peaks astuma Euroopa Liitu või NATO-sse, vaid pigem peaksid teised rahvad lõpuks leidma uhkust ja julgust neist lahkuda, raputada maha see jälestusväärne ike ja taasavastama oma iseseisvuse, suveräänsuse, identiteedi ja usu. Taasavastama oma enda hinged.
Selguse mõttes: Uus maailmakord ei ole vältimatu saatus ning seda saab ümber pöörata ja tühistada, kuid üksnes juhul, kui maailma rahvad mõistavad, et neid on petnud ja tüssanud selgelt tuvastatavate kurjategijate oligarhia, kes ühel päeval peavad vastutama nende sanktsioonide ja rahablokkide eest, mida nad täna karistamatult kohaldavad kõigile, kes nende ees põlve ei painuta.
Pöördumine Kolmandaks Roomaks
Ka Venemaa jaoks on see konflikt lõks. Seda seetõttu, et see võib täita Ameerika süvariigi unistuse tõrjuda Venemaa oma kaubandus- ja kultuurisuhetes lõplikult Euroopa kontekstist välja, surudes ta Hiina käte vahele, võib-olla lootuses, et Pekingi diktatuur suudab veenda venelasi aktsepteerima sotsiaalse krediidi süsteemi ja muid Suure lähtestamise aspekte, mida Venemaa on seni suutnud vähemalt osaliselt vältida.
See on lõks mitte seepärast, et Venemaa eksib soovides Ukrainat “denatsifitseerida” äärmusrühmitustest ja tagada venekeelsetele ukrainlastele kaitse, vaid seepärast, et just need põhjused – teoreetiliselt paikapidavad – on loodud spetsiaalselt selle provotseerimiseks ja õhutamiseks, et Venemaa tungiks Ukrainasse, kutsudes esile NATO reaktsiooni, mida süvariik ja globalistlik eliit on juba mõnda aega ette valmistanud. Casus belli kavandasid konflikti tegelikud süüdlased teadlikult, teades, et see saab Putinilt just täpselt sellise vastuse. Ja Putinist sõltub, olenemata sellest, kas tal on õigus, mitte langeda lõksu, vaid hoopis lauad ümber pöörata, pakkudes Ukrainale auväärse rahu tingimusi ilma konflikti jätkamata. Tõepoolest, mida rohkem Putin usub, et tal on õigus, seda rohkem on tal vaja mitte alluda provokatsioonidele, demonstreerida oma rahva suurust ja armastust oma rahva vastu.
Las Ukraina rahvas vaatab, mis on juhtunud Euroopa Liidu rahvastega. Kunagi jõukad ja iseseisvad riigid, mis erinesid oma etniliste, keeleliste, kultuuriliste ja religioossete eripärade poolest, on nüüdseks muutunud vormituks inimeste massiks, kellel puuduvad ideaalid, lootus, usk, isegi jõud nende kuritegude ja kuritarvituste vastu reageerida, kes neid valitsevad.
Lubage mul korrata prohvet Jesaja sõnu: Dissolve colligationes impietatis, solve fasciculos deprimentes, dimitte eos qui confracti sunt liberos, et omne onus dirumpe; frage esurienti panem tuum, et egenos vagosque induc in domum tuam; cum videris nudum, operi eum, et carnem tuam ne despexeris. Tunc erumpet quasi mane luumen tuum; et sanitas tua citius orietur, et anteibit faciem tuam justitia tua, et gloria Domini colliget te.
Päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke jutad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked. Murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutumad, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest. Siis ilmub su valgus otsegu koit ja su paranemine edeneb jõudsasti! Sinu õigus käib su ees, Jehoova auhiilgus järgneb sulle! (Js 58:6-8, tõlge Soome Piibliselts 1991 alusel).
Maailmakriis, millega valmistatakse ette traditsioonilise ühiskonna lagunemist, on haaranud ka katoliku kiriku, mille hierarhiat hoiavad pantvangis usust taganejad, kes on võimu õukondlased.[4] Oli aeg, mil paavstid ja prelaadid astusid kuningatele vastu, muretsemata inimliku austuse pärast, sest nad teadsid, et räägivad kuningate Kuninga Jeesuse Kristuse häälega. Caesarite ja paavstide Rooma on praegu hüljatud ja vaikne, nagu ka Konstantinoopoli teine Rooma on sajandeid vaikinud. Ehk on Jumalik hool määranud, et Moskva, kolmas Rooma, võtab täna maailma silmis κατέχον (2Te 2:6-7), eshatoloogilise takistuse rolli antikristuse suhtes. Kui Nõukogude Liit levitas kommunismi vigu isegi kiriku sees pealesurumiseni, võib Venemaal ja Ukrainal olla tänapäeval pöördeline roll kristliku tsivilisatsiooni taastamisel, aidates kaasa maailmale rahuperioodi toomisele, millest alates ka kirik tõuseb uuesti üles puhtana ja uuendatuna oma teenijates.
Uus maailmakord ei ole vältimatu saatus ning seda saab ümber pöörata ja tühistada, kuid üksnes juhul, kui maailma rahvad mõistavad, et neid on petnud ja tüssanud selgelt tuvastatavate kurjategijate oligarhia, kes ühel päeval peavad vastutama nende sanktsioonide ja rahablokkide eest, mida nad täna karistamatult kohaldavad kõigile, kes nende ees põlve ei painuta.
Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid ei peaks Venemaad marginaliseerima, vaid moodustama temaga liidu mitte ainult kaubanduse taastamiseks kõigi heaolu nimel, vaid pidades silmas kristliku tsivilisatsiooni ülesehitamist, mis üksi suudab maailma päästa globalistlikust tehnotervise transhumaansest koletisest.
Viimased kaalutlused
On murettekitav, et maailma rahvaste saatused on eliidi kätes, kes ei vastuta oma otsuste eest kellegi ees, kes ei tunnusta ühtegi autoriteeti endast kõrgemal ja kes ei kõhkle oma huvide järgimiseks seada oma teenistuses olevate poliitikute ja peavoolumeedia kaasabil ohtu julgeolekut, majandust ja miljardite inimeste elusid. Faktide võltsimine, reaalsuse grotesksed rikkumised ja partisanlikkus, millega uudiseid levitatakse, seisavad kõrvuti eriarvamuste tsensuuriga ning viivad etnilise tagakiusamiseni Venemaa kodanike vastu, keda diskrimineeritakse just nendes riikides, mis väidavad end olevat demokraatlikud ja põhiõigusi austavad.
Venemaa jaoks on see konflikt lõks. Seda seetõttu, et see võib täita Ameerika süvariigi unistuse tõrjuda Venemaa oma kaubandus- ja kultuurisuhetes lõplikult Euroopa kontekstist välja, surudes ta Hiina käte vahele, võib-olla lootuses, et Pekingi diktatuur suudab veenda venelasi aktsepteerima sotsiaalse krediidi süsteemi ja muid Suure lähtestamise aspekte, mida Venemaa on seni suutnud vähemalt osaliselt vältida.
Loodan siiralt, et minu üleskutse luua antiglobalistlik liit, mis ühendab maailma rahvaid vastuseisuks Uue maailmakorra türannia vastu, võtavad vastu need, kelle südameasjaks on ühine hüve, rahvastevaheline rahu, üksmeel kõigi rahvaste seas, vabadus kõigile kodanikele ja uute põlvkondade tulevik. Ja veel enne seda aidaku minu sõnad – koos paljude intellektuaalselt ausate inimeste omadega – tuua päevavalgele nende inimeste kaasosaluse ja korruptsiooni, kes kasutavad oma kuritegude õigustamiseks valesid ja pettusi, isegi nendel hetkedel, mil valitseb suur kartus sõja ees Ukrainas.
Tugevad kuulaku meid, et mitte ebaõigluses nõrgaks jääda. Võimsad kuulaku meid, kui nad tahavad, et nende võim ei oleks hävitamine, vaid rahvaste toetamine ja rahu kaitse korras ja töös (Pius XII, Raadiosõnum riigipeadele ja maailma rahvastele otseses sõjaohus, 24. august 1939).
Venemaal ja Ukrainal võib olla tänapäeval pöördeline roll kristliku tsivilisatsiooni taastamisel
Juhatagu püha paast kõik kristlased paluma Jumalalt andestust nende pattude eest, kes tema püha seadust tallavad. Viigu patukahetsus ja paastumine Issanda Jumala armule, samal ajal kui kordame prohvet Joeli sõnu: Parce, Domine: parce populo tuo; et ne des hæreditatem tuam in opprobrium, ut dominentur eis nationales. Anna oma rahvale andeks, Issand, ja ära pane oma pärandit rahvastele pilgata (Jl 2:17).
+ Carlo Maria Viganò, peapiiskop,
Endine apostellik nuntsius Ameerika Ühendriikides
6. märts 2022
Paastu esimene pühapäev
Loodan siiralt, et minu üleskutse luua antiglobalistlik liit, mis ühendab maailma rahvaid vastuseisuks Uue maailmakorra türannia vastu, võtavad vastu need, kelle südameasjaks on ühine hüve, rahvastevaheline rahu, üksmeel kõigi rahvaste seas, vabadus kõigile kodanikele ja uute põlvkondade tulevik.
[1] 2011. aastal oli Kolomoisky koos miljardär Vadim Rabinovitšiga üks juutide Euroopa Parlamendi kaasasutajatest. Vrd. https://ejp.eu/. Pange tähele, et Rabinovitš on Ukraina venemeelse erakonna Opositsiooniplatvorm – Elu eest liige, mille juhi Viktor Medvedcuki Zelenski vahistas.
[2] Vene poliitiku ja riigiduuma liikme Viktor Vladislavovitš Zubarevi sõnul on Zelenskil Costa Ricas Dresdner Bankis hoiustatud 1,2 miljardit dollarit ja 34 miljoni dollari eest ostetud villa Miamis (siin). Põhjalikuma pildi saamiseks vaadake Ukraina sõltumatu uuriva ajakirjanduse agentuuri Slidstvo-info uurimist (siin).
[3] Tuleb märkida, et Itaalia ökoloogilise ülemineku minister Roberto Cingolani otsustas mõni päev tagasi müüa Ukrainale osa naftaaktsiatest “konkreetse abina ka energiarindel”, täpselt nagu pandeemia ajal kinkis ta Hiinale miljoneid maske, et need siis varsti pärast seda Pekingilt tagasi osta (siin).
[4] Oma 6. märtsi numbris on Famiglia Cristiana ajakirjas pealkiri, mis kommenteerib Sant’Egidio kogukonna asutaja Andrea Riccardi artiklit: “Peatame sõja ja loome uue maailmakorra” (siin).