AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Laura Harris
Ühendkuningriigis valitsuse toetusel tegutsev uurimiskeskus kavatseb kasutada „nügimistehnikaid“, et julgustada elanikkonda kaasama oma toitumisse putukapõhiseid toiduaineid ja muid alternatiivseid valke.
Põhja-Inglismaal Leedsi ülikoolis avatud Riiklik Alternatiivsete Valkude Innovatsioonikeskus (National Alternative Protein Innovation Centre, NAPIC), mida rahastab Ühendkuningriigi valitsuse alla kuuluv ning riikliku teaduseelarve vahendeid jagav Teadusuuringute ja Innovatsiooni Keskus (U.K. Research and Innovation, UKRI), uurib „lihaalternatiivide“ edendamiseks märkamatute meetodite kasutamise võimalusi.
Toiduainetööstuse innovatsioonikeskus, mis on kogunud 23 miljonit Briti naela (27,4 miljonit eurot) rahastust ka rahvusvahelistelt korporatsioonidelt ja muudelt ettevõtetelt, kes soovivad putukavalgutööstuses kanda kinnitada, uurib tarbijate käitumist ja suhtumist alternatiivsete valkude, sealhulgas putukapõhiste toitude, taimse liha ja laboris kasvatatud valkude suhtes. NAPIC püüab positsioneerida neid tooteid supermarketites ja katsetada, millised turundustaktikad võiksid veenda inimesi neid proovima.
Toiduainetööstuse innovatsioonikeskus, mis on kogunud 23 miljonit Briti naela (27,4 miljonit eurot) rahastust ka rahvusvahelistelt korporatsioonidelt ja muudelt ettevõtetelt, kes soovivad putukavalgutööstuses kanda kinnitada, uurib tarbijate käitumist ja suhtumist alternatiivsete valkude, sealhulgas putukapõhiste toitude, taimse liha ja laboris kasvatatud valkude suhtes.
„Me teame, et tarbijad ei osta toiduaineid, mis neile ei meeldi või mis on kallimad kui nende tavapärased valikud,“ ütles Louise Dye Sheffieldi Ülikooli jätkusuutliku toidu instituudist (ISF). „Samuti peame olema kindlad, et kõik uued alternatiivsed valgud on ohutud ja tervislikud.“
Rahvatervise valdkonnas on edukalt kasutatud nn nügimistehnikaid, mis julgustavad inimesi tegema konkreetseid valikuid, piiramata nende vabadust (Seotud: ÜK valitsuse teadusnõunikud kahetsevad, et kasutasid koroonapaanika tekitamiseks psühholoogilise sõjapidamise võtteid). Nüüd loodavad teadlased kasutada sarnast taktikat, et edendada üleminekut Ühendkuningriigi supermarketites siiani üle 90 protsendi ostetud valkudest moodustavatelt loomsetelt valkudelt taimsetele.
UKRI biotehnoloogia ja bioteaduste teadusnõukogu aseesimees Guy Poppy selgitas, et kultuuriliste ja psühholoogiliste tõkete mõistmine aitab ÜK võimudel „kujundada strateegiaid“, kuidas „normaliseerida putukavalke ja muuta need laiemale publikule meelepärasemaks“.
UKRI biotehnoloogia ja bioteaduste teadusnõukogu aseesimees Guy Poppy selgitas, et kultuuriliste ja psühholoogiliste tõkete mõistmine aitab ÜK võimudel „kujundada strateegiaid“, kuidas „normaliseerida putukavalke ja muuta need laiemale publikule meelepärasemaks“.
Võimalike “nügimisstrateegiate” hulka kuuluvad näiteks putukapõhiste toitude märgistamise ja turundusstrateegia muutmine, nende toiduainete integreerimine tuttavatesse roogadesse või nende paigutamine populaarsete toodete kõrvale poeriiulitel. Keskus võib katsetada ka väikeste portsjonite pakkumist supermarketites, silmatorkavate pakendite kasutamist või alternatiivsete valkude keskkonnaalaste eeliste propageerimist.
Päevakorras on ka avalikkuse teavituskampaaniad ja haridusprogrammid. Teadlased kasutavad ära tarbijate kasvavat keskkonnateadlikkust, rõhutades putukapõhiste toiduainete ja muude lihaalternatiivide “jätkusuutlikkust”.
Lisaks keskendub NAPIC alternatiivsete valkude eelistele, et seljatada tarbijate mured nende maitse, tekstuuri ja hinna pärast. Näiteks võib kilgivalk sisalduda tuttavates toitudes, sh vähendatud rasva- ja suhkrusisaldusega küpsistes.
Ühendkuningriigi valitsus üritab avalikkust sedasi veenda, et putukaid süües aitavad nad kaasa süsihappegaasi vallandumise vähendamisele. Nimelt on “nügimismeetodite” kasutamine kooskõlas ÜK valitsuse laiema strateegiaga, mille eesmärk on vähendada põllumajandusest tulenevaid süsinikdioksiidi heitkoguseid, edendades alternatiivseid valke.
Ühendkuningriigi valitsus üritab avalikkust sedasi veenda, et putukaid süües aitavad nad kaasa süsihappegaasi vallandumise vähendamisele.
2023. aasta jaanuaris kiitis Euroopa Komisjon heaks toakilgi (Acheta domesticus) kasutamise pulbristatud kujul selliste toiduainete koostisosana nagu pitsad, pastapõhised tooted, pähklid ja õliseemned, suupisted ja kastmed, lihatoidud ja supid, mitmeviljaleivad ja kuklid, kreekerid ja leivapulgad, teraviljapulgad ning kuivad eelsegud pagaritoodete, küpsiste ja töödeldud kartulitoodete, kaunvilja- ja köögiviljapõhiste toitude, vadakupulbri, maisijahupõhiste suupistete, õllesarnaste jookide ja šokolaadikommide valmistamiseks.
Peale selle kiitis Euroopa Liit heaks ka putukapulbri tootmisprotsessi, mis algab kilgi 24-tunnise paastumisperioodiga. Seejärel kilgid külmutatakse, pestakse ja kuumtöödeldakse. Pärast kuumtöötlemist töödeldakse saadud toodet uuesti õlide eemaldamiseks ning lõpuks see pulbristatakse.
Adrian Bachmanni kommentaar:
You can’t make this up… Ehk teisisõnu – see on liiga pöörane selleks, et olla väljamõeldis. Kui keegi oleks Briti sõjajärgsele generatsioonile, kes 50ndatel kurtis koloniaalkaupade defitsiiti, öelnud, et tuleviku Suurbritannias saavad nende lapselapsed toituma töödeldud vaglapulbrist või toakilkidest, siis oleks suure tõenäosusega antud stsenaariumi realistlikuks arvatud üksnes tuumasõjajärgse postapokalüpsise pealesunnitud valikuna.
Kui keegi oleks Briti sõjajärgsele generatsioonile, kes 50ndatel kurtis koloniaalkaupade defitsiiti, öelnud, et tuleviku Suurbritannias saavad nende lapselapsed toituma töödeldud vaglapulbrist või toakilkidest, siis oleks suure tõenäosusega antud stsenaariumi realistlikuks arvatud üksnes tuumasõjajärgse postapokalüpsise pealesunnitud valikuna.
Adrian Bachmann
Loobuda inimorganismile kümnete tuhandete aastate jooksul omaseks saanud naturaalsetest toiduainetest, et vähendada väikese vulkaanipurske võrra atmosfääri paisatavate “kasvuhoonegaaside” hulka, millel on maailma juhtivate füüsikute (tsenseerimata) sõnavõttude kohaselt olematult väike mõju planeedi kliimale, on vaimuhaiguse manifestatsioon. Ent tegemist on vaimuhaigusega, mis on tänaseks saanud Suurbritannia ning üha enam ka teiste Euroopa riikide ametlikuks toiduainetööstuse poliitikaks.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: