Paul Craig Roberts
Paul Craig Roberts on Ameerika majandusteadlane, kes on pika karjääri jooksul hoidnud mitmeid mõjukaid positsioone Ameerika Ühendriikide poliitilise, majandusliku ning meediaeliidi absoluutses tipus. Roberts oli 1980-ndatel aastatel Ronald Reagani administratsiooni aserahandusminster ning teda peetakse reaganomics`i nime kandnud USA ülieduka majandusstrateegia üheks peamiseks autoriks. Pärast teenistust Ühendriikide riigiaparaadis töötas Roberts USA mõjuvõimsaima majandusajalehe The Wall Street Journal toimetajana ning Washingtoni globaalset strateegiat kujundava mõttekoja Rahvusvaheliste ja Strateegiliste Uuringute Keskus (CSIS, Centre for Strategic and International Studies) teadurina.
Robertsist on viimastel aastakümnetel saanud Ühendriikide sise- ja välispoliitika üks mõjuvõimsamaid kriitikuid, kes väljendab vana kooli ameeriklase jõulise otsekohesusega seisukohti, mida Washingtoni establishment`ile ei meeldi kuulda. Mehe teadmised globaalmajanduse toimimisest ja geostrateegia teoreetilistest alustaladest ning praktilistest realiteetidest on erakordsed ning tema vabatmehe vaimust kantud talupojamõistusega analüüsid väärivad tähelepanu.
Järgnevas arutelus mõtiskleb USA endine aserahandusminister selle üle, kuidas kohtuvõim on tänaseks sisuliselt peatanud Donald Trumpi “Ameerika uuestisünni” programmi, sundides Trumpi administratsiooni keskenduma üha enam välisriikides tegutsemisele. Robertsi hinnangul määrab III maailmasõja vallandumise või ära jäämise see, kas Trumpi administratsioonil õnnestub veenda USA valitsevat establishment`i loobuma globaalsest impeeriumist piiratuma regionaalse hegemoonia kasuks või mitte. Kui ei, siis näeb Ühendriikide kogenud riigimees ainsa võimalusena Ukrainas vallandatud sõja peatset laienemist.
Ametisse astudes oli Donald Trumpi esialgseks väljakuulutatud programmiks lõpetada koheselt Ameerika Ühendriikide osalemine välissõdades, et vabastada riigi administratiivsed ressursid Ühendriikide taas üles ehitamiseks – idee, mis on saanud tuntuks deviisi “Loome Ameerika taas uueks” all (MAGA, Make America Great Again).
Ent koheselt peale ametisse naasmist on Trump avastanud, et demokraatidest kohtunikud omavad võimu kogu tema programm eos lämmatada, blokeerides presidendi määrusi reformida korrumpeerunud riigiaparaati ning saata koju illegaalsed immigrandid, kellel pole mingisugust seadusest tulenevat õigust Ameerikas viibida.
Koheselt peale ametisse naasmist on Trump avastanud, et demokraatidest kohtunikud omavad võimu kogu tema programm eos lämmatada, blokeerides presidendi määrusi reformida korrumpeerunud riigiaparaati ning saata koju illegaalsed immigrandid.
Paul Craig Roberts
Olukord on anormaalne. Ühendriikide seadused näevad ette, et tsiviilteenistujate üle valitsemise voli kuulub riigi presidendile ja mitte kohtutele. Sellest hoolimata on USA kohtuvõim otsustanud usurpeerida täitevvõimule kuuluvad riigiameti funktsioonid, asetades ennast faktiliselt kõrgemale Ühendriikide presidendi institutsioonist.
Olles võimetu kohtute vastutöötamise tõttu oma siseriiklikku programmi ellu viima, näib Trumpi administratsioon olevat otsustanud pöörata oma tähelepanu üha enam välisriikidele. Antud trendi ilmestas muuhulgas ka Trumpi pressikonverents koos Gazas genotsiidi teostava Benjamin Netanyahu’ga, kelle juuresviibimisel otsustas Trump teada anda, et Ühendriikidel on plaan võtta Gaza tulevikus oma kontrolli alla. Soovides vältida kaamerate ees oma suursponsoriga tülli minekut, näis Iisraeli riigipea vähemalt avalikkuse ees plaaniga leppivat.
Olles võimetu kohtute vastutöötamise tõttu oma siseriiklikku programmi ellu viima, näib Trumpi administratsioon olevat otsustanud pöörata oma tähelepanu üha enam välisriikidele.
Paul Craig Roberts
Tänaseks ongi Trump esitanud maailmale oma nägemuse uuest Lähis-Idast ning see erineb mitmeti seni viljeletud programmist, mis on aastakümneid seisnenud USA relvajõudude kasutamises Iisraeli naaberriikide hävitamiseks. Iraagi, Liibüa ja Süüria purustamist reklaamiti maailma avalikkuse ees kui “terroristidevastast sõda”, ent selle tegelik sisu oli ilmne kõigile. Trumpi visioon näib visandavat aga Lähis-Ida, mille hävitatud riikide varemetele ei rajata mitte niivõrd Suur-Iisraeli, kuivõrd pigem USA neokoloniaalset ülemvõimu, mis saab kontrollima naftarikka regiooni ressursside vooge.
Trumpi poolt välja käidud ülemvõim Lähis-Ida riikide üle erineb brittide ja prantslaste poolt viljeletud klassikalisest koloniaalsest mudelist, kus okupandid riisusid sealsete rahvaste varad ning saatsid need impeeriumi keskusesse. Selle asemel näib Trump pakkuvat nii saudidele kui iraanlastele midagi juunior-partneri staatuse laadset ühises ettevõtmises, mis päästaks neid edaspidi USA ning Iisraeli rünnakutest. Trumpi visioon näeks Gazat kohana, mis oleks regionaalsete tulude jagamise keskuseks, administreerides programmi, mille käivitumine lõpetaks muuhulgas Iisraeli ja araabiamaade vahelised sõjad.
Trumpi visioon näib visandavat aga Lähis-Ida, mille hävitatud riikide varemetele ei rajata mitte niivõrd Suur-Iisraeli, kuivõrd pigem USA neokoloniaalset ülemvõimu, mis saab kontrollima naftarikka regiooni ressursside vooge.
Paul Craig Roberts
Trumpi plaan näib olevat ahvatlev, olles samaväärselt ootamatu kogu maailma avalikkuse jaoks. Mis selle saamislugu tegelikult on, seda võime üksnes oletada, kuid on vägagi võimalik, et Ühendriikide valitsev establishment tegi presidendile selgeks mängureeglid ning lubatava ja lubamatu piirid.
Maailma edasise saatuse seisukohalt on võtmeküsimuseks, kas Trumpi poolt korduvalt vihjatud visioon mitmepooluselisest maailmast, kus Ühendriikidel, Hiinal ja Venemaal on kõigil oma geograafiliselt piiritletud mõjusfäär, on aktsepteeritav Ameerika poliitikat kontrollivale neokonservatiivsele-sionistlikule võimule, või on USA valitsev eliit võimetu loobuma eesmärgist kehtestada oma ülemvõim kogu inimkonna üle?
Hetkel näib tulevik veel ebaselge. On ebatõenäoline, et president Putin rahulduks Ukraina sõja lõpetamisega, leppides kokku vaid seda relvakonflikti puutuvates küsimustes. Samuti on selge, et Putini eesmärgiks on uue suurvõimude vahelise pakti sõlmimine, mis lõpetaks mitte üksnes sõja Ukrainas, vaid kogu Lääne-poolse Venemaa-suunalise vaenutegevuse.
Ning ultimatiivselt on selge ka see, et juhul kui Trumpil ja Putinil ei õnnestu Reagani ja Gorbatšovi poolt lõpetatud, ent neokonservatiivide poolt taas käivitatud külmale sõjale lõppu teha, oleme me kõik õige pea tõmmatud sõjakeerisesse.
Ning ultimatiivselt on selge ka see, et juhul kui Trumpil ja Putinil ei õnnestu Reagani ja Gorbatšovi poolt lõpetatud, ent neokonservatiivide poolt taas käivitatud külmale sõjale lõppu teha, oleme me kõik õige pea tõmmatud sõjakeerisesse.
Paul Craig Roberts
Adrian Bachmanni kommentaar:
President Trumpi algselt välja käidud poliitika, mis tõotas lõpetada aastakümneid kestnud Washingtoni-poolse pingete kruvimise maailma eri regioonides ning pingetest sütitatud sõjad (aga ka massiivse korruptsiooni üha enam erihuvisid ja üha vähem ameerika rahvast teenivas USA riigiametis) näib olevat tänaseks lõppenud enne, kui see jõudis alata.
Samamoodi on üksnes mõne kuuga paljastunud miraažina kava kärpida Ühendriikide võlakoormat ning piirata rahatrükile üles ehitatud USA ülemaailmse sõjamasina lõputut paisumist. Sestap näeme õige pea Trumpi teise presidentuuri esimesel aastal uusi rekordeid nii USA võlakoormas, kaubanduspuudujäägis kui sõjalises eelarves.
Koloriitse poliitilise teatri taustal, millega etendatakse naiivsele ja heausksele Ameerika konservatiivsele valijale tegevust rahu, ausameelsuse ja kainemõistuslikkuse taastamise nimel, on Ühendriikide globaalse ülemvõimu püüdlused dollaritrüki najal jätkumas ka Trumpi presidentuuri ajal täistuuridel ilma mingisuguste sisuliste muutusteta. Lootus, et Trumpi administratsiooni ajal keskendub USA valitsus välisriikides kaose külvamise asemel kodus korra ja heaolu loomisele on paljastunud illusioonina, ent antud fakti tunnistamine sõltub peaasjalikult sellest, kui palju usaldust ja lootust keegi Trumpi isikusse investeeris.
Koloriitse poliitilise teatri taustal, millega etendatakse naiivsele ja heausksele Ameerika konservatiivsele valijale tegevust rahu, ausameelsuse ja kainemõistuslikkuse taastamise nimel, on Ühendriikide globaalse ülemvõimu püüdlused dollaritrüki najal jätkumas ka Trumpi presidentuuri ajal täistuuridel ilma mingisuguste sisuliste muutusteta.
Adrian Bachmann
Hetkel on ebaselge vaid see, kas Trumpi poolt välja käidud lubadused lõpetada antagonistlikud suhted Iraani, Venemaa ja Hiinaga ning keskenduda Ameerika kodumaa, mitte Washingtoni impeeriumi edendamisele olid juba algusest peale pettus või on Trump USA valitsevate võimuvõrgustike poolt tasalülitatud läbi mehhanismide, mis jäävad avalikkuse eest varjatuks. Praktiliste tagajärgede mõttes ei oma antud erisus aga väga suurt tähendust ning Washingtoni programm globaalse ülemvõimu säilitamise nimel päädib nüüdseks paratamatusena kas ülemaailmse sõjaga või USA globaalse võimumehhanismi kokkuvarisemisega läbi finantsilise pankroti või administratiiv-militaarse ressursi ammendumise.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Jonah Elkowitz/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: