Saksa-Ameerika ajaloolane ja filosoof Hannah Arendt on kirjutanud läbinägelikult Natsi-Saksamaa julgeolekuameti ametniku Adolf Eichmanni kohtuprotsessi ülevaates kurjuse banaalsusest, märkides, et bürokraadina ei tõstnud Eichmann suure tõenäosusega oma kätt kordagi ühegi oma ohvri vastu.
Kõik XX sajandi totalitaarsed režiimid tõusid võimule tormiliste aplauside saatel, mille käigus kodanikud kutsusid võimu avalikult üles vägivaldsele kontrollile, mis seda valitsemisvormi iseloomustab.
Tões elamine ja tõest loobumine on elu kõige kesksem valik, mis määrab ära nii üksikisiku, rahva kui inimkonna väärtuse… ja saatuse.
Järgnevas mõtiskluses arutletakse, kuidas kohustus rääkida alati tõtt on iga hea ühiskonna kõige fundamentaalsemaks alustalaks, millest kinni pidamine ei luba kurjusel võimust võtta ning millele truuks jäämine annab inimesele eneseväärikuse ja osaduse headuses, mida ükski kurjus temalt röövida ei saa.
Ühiskonnas ning eriti noorte seas kulutulena leviv vaimse tervise kriis ei suuda ammendavalt selgitada poliitkorrektse “virgumise” (woke) ideoloogia fenomeni.
“Neljas pööre” on nimetus, mis on omistatud sellistele perioodidele ajaloos, mil kõik negatiivsed arengud kuhjuvad nelja põlvkonna jooksul oma haripunkti.
Meie ajastule on omistatud küll mitmeid pahesid, ent “argade ajastu” võiks anda ehk parima resümeeringu meie epohhile, arvestades käsitamatut hirmu, ärevuse ja abituse taset, mida enamus kaasaegsetest demonstreerivad isegi kõige argisemate ohtudega silmitsi seistes.
Viis aastat järjest, aastatel 2018–2022, on ÜRO küsitlus näidanud, et soomlastel on maailma kõrgeim üldine rahulolu eluga. Millest see tuleneb?