Peamised tähelepanekud:
- soomlased ei püüa naabritega sammu pidada, ei jäta tähelepanuta looduse tähtsust ega murra omavahelist usaldust;
- 2022. aasta Tokyo uuringus, mis hõlmas 62 riiki, leiti 227 seost looduse ja heaolu vahel;
- “kadunud rahakoti” eksperimendis tagastasid soomlased 11 rahakotti 12-st.
Viis aastat järjest, aastatel 2018–2022, on ÜRO küsitlus näidanud, et soomlastel on maailma kõrgeim üldine rahulolu eluga.
ÜRO viib regulaarselt läbi maailma õnneuuringut, milles eri maade kodanikel palutakse hinnata oma õnnelikkuse taset. Maailma rahvaste poolt antud vastuste põhjal luuakse pingerida riikidest nende kodanike poolt kogetud õnne ja rahulolu taseme alusel.
Uurimus tõstatab omakorda küsimuse: mis on üldse õnnelikule riigile omane?
Kes oskaks sellele küsimusele veel paremini vastata kui filosoof ja psühholoogiateadlane riigist, mille kodanikud asetuvad vaatamata pikkadele talvekülmadele ja polaarööle järjekindlalt maailma kõrgeimatele õnnepositsioonidele?
Frank Martela, Ph.D. on võtnud oma ülesandeks uurida õnnelik olemise põhitõdesid, pidades antud teemal loenguid Soomes Aalto Ülikoolis. Martela ja ta kolleegid tutvustavad omadusi, mis tõenäoliselt loovad soomlastes heaolutunnet. Hiljutistes uuringutes tuvastatud leiud viitavad aga sellele, et soomlaste õnn võib seisneda selles, mida nad ei tee:
Soomlased ei muretse naabritega sammu pidamise pärast. Neil ei ole kombeks oma rikkust avalikult eksponeerida ja isegi Soome jõukaimad inimesed näevad välja nagu kõik teisedki.
- Soomlased ei muretse naabritega sammu pidamise pärast. Neil ei ole kombeks oma rikkust avalikult eksponeerida ja isegi Soome jõukaimad inimesed näevad välja nagu kõik teisedki. Tundub, et soomlased on aru saanud, mida paljud psühholoogiauuringud nüüd näitavad: naabritega sammu pidamise mõtteviisi aspektid on ebatervislikud.
- Soomlased ei jäta tähelepanuta looduses viibimise tähtsust. Isegi lihtne toataimede pidamine, mis toob õue siseruumidesse, tõstab elukvaliteeti. 5. augustil 2022 ajakirjas Science Advances avaldatud uuring kinnitab, et looduses aja veetmisest on veelgi rohkem kasu, kui varem arvati. Alexandros Gasparatos, Ph.D., Tokyo ülikooli jätkusuutlikkuse teaduse dotsent ja uuringu kaasautor, selgitab, et meeleolu, suhtumine, käitumine ja väärtused võivad pärast loodusega suhtlemist koheselt või lühikese aja jooksul muutuda ning et loodusega suhtlemine stimuleerib tunnet, et ootused ja vajadused on rahuldatud, ning toetab vaimseid väärtuseid. Tokyo uuringus leiti ka, et kokkupuuted loodusega soodustavad tähenduslike suhete kujunemist teiste inimestega.
- Soomlased ei murra kogukonna usaldusringi. Nad kipuvad üksteist usaldama ja ausust väärtustama. “Kadunud rahakoti” eksperiment 2022. aastal testis kodanike ausust, lastes 192 rahakotil 16 linnas üle maailma “maha kukkuda”. Helsingis tagastati omanikule 11 rahakotti 12-st. Inimesed saavad kogukonna usaldust tõsta, küsides endalt: “Kuidas ma saan oma kogukonna jaoks olemas olla, et rohkem usaldust luua? Kuidas ma saan toetada põhimõtteid, mis põhinevad sellel usaldusel?” Usaldust loob ka lihtsate viisakuste jälgimine, nagu võõrastele uste avamine või rongis istekohast loobumine.
Viis aastat järjest, aastatel 2018–2022, on ÜRO küsitlus näidanud, et soomlastel on maailma kõrgeim üldine rahulolu eluga. Õnneks kehtivad leiud kogu maailmas, mitte ainult Soomes.
Meeleolu, suhtumine, käitumine ja väärtused võivad pärast loodusega suhtlemist koheselt või lühikese aja jooksul muutuda ning loodusega suhtlemine stimuleerib tunnet, et ootused ja vajadused on rahuldatud, ning toetab vaimseid väärtuseid.
Viited
Huynh, Lam Thi Mai; Gasparatos, Alexandros; Jingumae, Shibuya-ku; Su, Jie; Lam, Rodolfo Dam; Grant, Ezekiel I.; Fukushi, Kensuke; (August 5, 2022). ”Linking the nonmaterial dimensions of human-nature relations and human well-being through cultural ecosystem services” Science Advances Volume 8 | Issue 31.
Most Honest Cities: “Lost Wallet” Test. A study by Readers Digest reporters. (Jan. 25, 2023).
The Nordic Exceptionalism: What Explains Why the Nordic Countries Are Constantly Among the Happiest in the World. Frank Martela, et al.
Why I love the sea – and what does it have to do with a meaningful life? Frank Martela.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!