AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
James Howard Kunstler
James Howard Kunstler on juudi päritolu Ameerika kirjanik, ühiskonnakriitik ja futuroloog. Mehe lõikavalt otsekohesed ülestähendused sotsiaalkultuurilistel teemadel on aastakümneid pannud tema lugejaskonda naerma ning nutma – tihti samal ajal –, tehes Kunstlerist ühe kaasahaaravama krooniku Ameerika ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku trajektoori kaardistamisel 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses. Kunstleri põhiteesiks on, et kaasaegne ülitsentraliseeritud ning hüper-spetsialiseerunud ühiskond on jõudmas kollapsini nii infrastruktuurilises, tehnoloogilises kui moraalses dimensioonis. Lahendusena näeb Kunstler naasmist väiksemate kogukondade ning suurema isikliku ja kogukondliku autonoomia juurde.
Järgnevas arvamusloos kannab Kunstler süü Euroopa hävingu eest tervenisti selle mõistuse kaotanud võimueliidi moraalsele kontole.
„Sekulariseerunud, ateismile kalduv ja oma juured unustanud Euroopa on kõigile selgeks teinud, et ta EI kaitse oma kodanike isikuvabadusi.“
Jim Shea
Keir Starmer väitis hiljuti, et Ühendkuningriik soovib saata oma maa- ja õhuväed Ukrainasse, astumaks „tahtjate koalitsiooni“ (NATO) eesrinnas Venemaa vastu. Kõlab natuke sedamoodi, nagu korraldaks Briti peaminister oma residentsis istungeid, kanaliseerides möödunud aegadel tegutsenud kolleegide vaime, kes algatasid hukule määratud karujahte Euraasia suurde ja salapärasesse idaossa.
Kuid miks on Euroopa valmis sedavõrd innukalt sõtta tormama? Ehk on eurooplased tänaseks pärast kaheksakümmend aastat ülejäänud maailma jaoks turismi-teemapargi rolli täitmist unustanud, mida sõda endast üldse kujutab. New York Times teatas äsja, et Ursula von der Leyeni sõnul kindlustab Euroopa Liit Ukrainat majandusliku ja sõjalise abiga, eesmärgiga muuta riik „terasest okasseaks, mis oleks potentsiaalsete sissetungijate jaoks seedimatu“. See väide eeldab, et kuulaja võtaks omaks täiesti idiootse idee, nagu püüaks Venemaa reaalselt Lääne-Euroopasse tungida. Pangem siinkohal Von der Leyeni sõnu lugedes tähele, kui sarnase malli järgi tegutsevad Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriikide Demokraatlik Partei – mõlemad kannatavad vaimse patoloogia all, kus nad projitseerivad iseenda vaenulikke fantaasiaid oma vastastele.
Kuid miks on Euroopa valmis sedavõrd innukalt sõtta tormama? Ehk on eurooplased tänaseks pärast kaheksakümmend aastat ülejäänud maailma jaoks turismi-teemapargi rolli täitmist unustanud, mida sõda endast üldse kujutab.
James Howard Kunstler
Täpselt nagu USA Demokraatlik Partei, nõnda on ka Euroopa vajumas nüüdseks unustusehõlma. Saksamaa ja Prantsusmaa valitsevatele erakondadele puhub tänaseks eluvaimu sisse vaid mõte oma kodanike represseerimisest tsensuuri rakendamise, türannia kehtestamise ja Euroopa kultuuri lammutava võõramaise invasiooni toetamise teel. Euroopa majandusvõlurid on seevastu sajandite eest suurt võimu nautinud kontinenti globaalsel skaalal pärapõrgusse viimas – düstoopiasse, kus mahasurutud ja pauperiseeritud massid söövad putukaid. Prognoosin julgelt, et vihased rahvahulgad pühivad Starmeri, von der Leyeni ja Friedrich Merzi taolised isikud juba enne järgmisi jõule minema.
Samal ajal on Euroopa end ise maailma silmis naerualuseks teinud: Euroopa võimuses ei ole Ukraina või Venemaaga midagi reaalset ette võtta. Briti armees on 74 296 tegevväelast, mis on võrreldav Alžeeriaga. Ühendkuningriigi Põhjamere naftatoodang on alates 2000. aastast vähenenud umbes 73 protsenti. Saksamaa toodab ligikaudu 23 000 barrelit naftat päevas, mis on piisav, et rahuldada kaks protsenti tema oma kodumaisest nõudlusest. Ja täpselt aasta tagasi teatas kantsler Olaf Scholz: „Euroopa ega NATO riigid ei saada oma maavägesid ega sõdureid Ukraina pinnale.“ Kes siin keda ninapidi veab?
Saksamaa ja Prantsusmaa valitsevatele erakondadele puhub tänaseks eluvaimu sisse vaid mõte oma kodanike represseerimisest tsensuuri rakendamise, türannia kehtestamise ja Euroopa kultuuri lammutava võõramaise invasiooni toetamise teel. Euroopa majandusvõlurid on seevastu sajandite eest suurt võimu nautinud kontinenti globaalsel skaalal pärapõrgusse viimas – düstoopiasse, kus mahasurutud ja pauperiseeritud massid söövad putukaid.
James Howard Kunstler
Pöörased asjaolud suruvad USA ja Venemaa omavahel sundliitu. Kahe riigi jagatud huviks on peatada hullumeelne sõda, mida provotseerisid eelmised, kuni George W. Bushini ulatuvad mitte-Trumpi administratsioonid (ja Euroopa Liit) – ehk valitsused, mis korraldasid Ukraina NATO-sse tõmbamise nimel väsimatult „värvilisi revolutsioone“ ehk režiimivahetusi – paigutades oma vaenulikke vägesid sisuliselt Venemaa „eesukse ette”. Kõige kirglikumate neokonservatiivide eesmärk on sealjuures kogu aeg olnud Venemaa purustamine selleks, et haarata selle nafta- ja maavarad omale.
Kuid ambitsioonikas projekt ei läinud läbi, sest pärast kümme aastat kestnud postsovetlikku kaost seadis Putin Vene riigi uuesti korda, muutes selle varem normaalse Euroopa riigi kohta kehtinud määratlusele vastavaks, ja – isegi vene kirjanduse jaoks liiga irooniliselt – tegi sellest Lääne tsivilisatsiooni viimaste riismete kaitsmise bastioni, samal ajal kui teised Euroopa rahvad käivitasid oma kollektiivse enesetapu kampaania.
Trump ja tema kaaslased tunnistavad tänaseks ilmselget fakti: Ukraina on täpselt see, mida selle nimi oma slaavi juurega tähendab. Украина: piir, piiriala, perifeeria, ääremaa. Ukraina asub paratamatult geopoliitiliselt Venemaa mõjusfääris samamoodi, nagu Mehhiko asub USA mõjusfääris, ning sellel on sarnased riigikaitselised tagajärjed, nagu on USA-lgi selgelt sätestatud Monroe’ doktriinis. Kuna Ukraina asub suuremas osas tasandikul, on see ajalooliselt olnud territooriumiks, kust sissetungijad Venemaale on sisenenud. Seetõttu ei nõua kuigipalju intellekti, et mõista, miks Venemaale ei meeldinud väljavaade Ukrainas asuvatest NATO vägedest, eriti nüüdsel droonide ja rakettide ajastul.
Kuni Euroopa jõuetult mudas kahlab ja ise end hävitab, püüavad Ameerika ja Venemaa vältida Ukraina pärast maailmasõtta sattumist. Zelenski on kogu mängus üksnes anakronistlikuks artefaktiks värvilistest revolutsioonidest, mis lõppesid koos Joe Bideniga, kes oli selle õnnetusehunnikust riigi kolossaalse rahakrabamise operatsiooni esirinnas. Kuigi suur osa toimunust on juba teada, ootab veel palju muudki avalikustamist, sealhulgas kaasnenud riigireetmise tegelik tase. Joe Bideni kaaslased pannakse toime pandu eest aga ilmselt vangi või läheb nendega veel hullemini.
Kuni Euroopa jõuetult mudas kahlab ja ise end hävitab, püüavad Ameerika ja Venemaa vältida Ukraina pärast maailmasõtta sattumist.
James Howard Kunstler
Muuhulgas julgen prognoosida, et Zelenski oma kindralid võtavad ta lähiajal ise ametist maha, samas kui Ukraina naaseb oma pikaaegse staatuse juurde piiririigina, mis ei kujuta ohtu ülejäänud maailmale. Ameerika ja Venemaa on valmis kaitsma seda, mis Lääne tsivilisatsioonist veel alles on jäänud, ambitsioonika Hiina eest. Ja jumal aidaku Euroopat, kui selle hullunud riigipead peaksid hakkama taas kord omavahel sõdima, nagu nad tegid kaks tuhat aastat enne 1945. aastat.
Trumpil on õigus, kui ta soovib vältida Ameerika tirimist Euroopa sõdadekeerisesse. USA-l on küllaga tegemist selleks, et parandada viimase kolmekümne aasta jooksul iseendale tekitatud kahju. Hea uudis on aga see, et oleme sellega viimaks algust teinud.
Adrian Bachmanni kommentaar:
James Howard Kunstler on endiselt tippvormis, lausudes enfant terrible rollis välja fakte, mille vaiba alla pühkimine on massimeedia poolt massidesse sisendatud kahepalgeliste ning kohati lausa obstsöönselt absurdsete “narratiivide” püsimise eeltingimuseks. Mis puudutab Kunstleri käsitlust Euroopa meelevigase eliidi poolt esile kutsutud katastroofist, siis saab Kunstleriga üksnes nõustuda. Kes on huvitatud tutvumast Kunstleri pikemate mõtisklustega, võib need leida käesoleva loo lõpus lingitud lugudest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: