James Howard Kunstler
Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
James Howard Kunstler on juudi päritolu Ameerika kirjanik, ühiskonnakriitik ja futuroloog. Mehe lõikavalt otsekohesed ülestähendused sotsiaalkultuurilistel teemadel on aastakümneid pannud tema lugejaskonda naerma ning nutma – tihti samal ajal – tehes Kunstlerist ühe kaasahaaravama krooniku Ameerika ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku trajektoori kaardistamisel 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses. Kunstleri põhiteesiks on, et kaasaegne ülitsentraliseeritud ning hüper-spetsialiseerunud ühiskond on jõudmas kollapsini nii infrastruktuurilises, tehnoloogilises kui moraalses dimensioonis. Lahendusena näeb Kunstler naasemist väiksemate kogukondade ning suurema isikliku ja kogukondliku autonoomia juurde.
Järgnevas intervjuus annab Kunstler oma nägemuse olukorrast, kuhu Ameerika ühiskond ning poliitiline masinavärk on koroonahüsteeria järgsetel aastatel jõudnud.
Mina olen saatejuht Greg Hardy. Tuleb tunnistada, et seisame tänapäeval silmitsi tõeliselt suurte teemadega. Meil on tänase päeva seisuga tehtud 600 miljonit koroonasüsti, ent oleme alles alguses, mis puudutab massvaktsineerimise poolt esile kutsutud puudeid ja surmajuhtumeid. Lisaks lahvatas meil panganduskriis nii Deutsche Banki, Credit Suisse’i kui ka pankadega Ameerikas ning me peame üht lõputut sõda, mis võib igal hetkel ka tuumasõjaks muutuda. Et anda kõigest sellest ülevaade, oli mul vaja oma mõtteid jagama kedagi tõeliselt intelligentset, täpsemalt aga üht väga head kirjanikkku… Ja see mees on James Howard Kunstler. Aitäh, et liitusite meiega täna siin.
Rõõm on minupoolne.
Alustame puuetest ja sellest tromboosi tekitavast süstist. Pierre Corey ütles selle kohta tabavalt: „Meil on piimasegud imikutele ja juhtub, et paar beebit surevad. Niipea, kui selline asi juhtub, peatame me kogu tööstuse. Kõik teavad sellest. Samas oleme kasutusele võtnud selle CV19 vaktsiini ja inimesed surevad ning invaliidistuvad tuhandete kaupa iga päev, ent seda eiratakse.“ See on minu jaoks erakordselt hirmutav. Kas võimud saavad seda vaktsiini katastroofi tõepoolest igavesti ignoreerida?
Siiani on nad seda külma kõhuga teinud ja eks me näe, kui kaua nad seda liini jätkavad. Ma usun, et võime eeldada, et nii Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskusel kui ka kõigil teistel Riikliku Tervishoiuinstituudi büroodel on tohutu isiklik huvi oma positsiooni kaitsta. Nad teesklevad, et nad pole mingisugust kahju tekitanud ning nad eiravad nende endi kogutud statistikat ega soovi kuvada Ameerika avalikkusele realistlikku pilti sellest, millised olid nende vaktsineerimisprogrammi tegelikud tagajärjed. Ega ka kõigist teistest asjadest, mida nad COVID-19 kriisi ajal tegid.
Ma arvan, et oleme jõudmas punktini, kus võimudel hakkab lõppema jõud illusioonide jätkuvalt üleval hoidmiseks. Tänaseks on juba liiga palju inimesi, kes teavad liiga palju inimesi, kes tunnevad liiga palju inimesi, kes on vaktsiinide tõttu kas viga saanud või surnud. Põhiprobleem seisneb siin selles, et ebaausus asetab selle poolele asujaid lõpuks alati nõrgale positsioonile ja tõde selle eest seisjaid omakorda tugevale positsioonile.
Kui te pole enda ja teid ümbritsevate inimeste vastu aus, avastatakse teie valelikkus varem või hiljem niikuinii. See on paratamatult nõrk positsioon ja sinna on võimud ka kinni jäänud ning nad peavad seetõttu kahe- või kolmekordistama püüdlusi suruda elanikkonnale peale oma narratiive, mis on ilmselgelt valed. Ma usun, et juba üsna varsti saavad inimesed väga vihaseks selle üle, kuidas koroonaprogrammi läbi viidi ja milline räige valelikkus kõikides meie valitsusasutustes vohab.
Ma usun, et te teate ka Ed Dowd’i, kes on suurepärane Wall Streeti spetsialist.
Ma ei tunne teda isiklikult, kuid olen teda märganud.
Olen temaga isiklikult kohtunud. Ta on olnud ka meie saates ning ma jälgin tema tööd. Ma jälgin huviga ka teie tööd. Ma leian, et te olete fantastiline kirjanik ja ideede lahti mõtestaja. Te võite võtta kogu selle keerulise jama, nagu te just äsja tegite, ja teha selle kõigile lihtsalt mõistetavaks. Ja see on miskit, mida inimesed eeskätt soovivad. Nad peavad keskenduma sellele, mis on reaalselt toimumas.
Igatahes, Ed Dowd ütleb, et elanikkonnas plahvatuslikult kasvanud tervisepuuded viitavad sellele, et vaktsineerimisest tulenevaid surmasid on ilmselt kohutavalt palju. Dowd võttis kätte Tööstatistika büroo andmed nende inimeste kohta, kes ei saa viimastel aastatel enam tööl käia, ja avastas, et aasta-aastalt on see näitaja tõusnud 50%. Ta ütleb, et meie majandus on suuresti hävitatud.
Te olete kirjutanud futuristlikke raamatuid majanduse kokku kukkumisest ja majandusliku krahhi järgselt vaesuses elavatest inimestest. Teil on sel teemal avaldatud palju futuristlikke mõtteid. Ma arvan, et need 600 miljonit vaktsiinisüsti ainuüksi Ameerikas, kogu maailmas kokku aga 13 miljardit, on üksnes meie hädade algus. Milline meie tulevik välja võiks näha? Te olete päris teenekas tuleviku ennustaja.
Ma ei tahaks end futuristiks nimetada. Olen lihtsalt keegi, kes maalib pelga heuristika abil pilte sellest, kuhu kõik need protsessid, mis hetkel käivad, meid lõpuks välja viivad. Paistab üsna ilmne, et kõikide hetkel aset leidvate protsesside üheks tagajärjeks on USA rahvastiku ja arvatavasti kogu Lääne tsivilisatsiooni elanikkonna oluline vähenemine. Meile suruti peale kõik need süstid. Süstidega on muidugi omamoodi segane lugu. Esiteks pole päris selge, milline on nende toimevõime üldisemalt, sest suur osa kahjustustest näib esinevat partiidena. Partiid, mis olid vastavalt vajadusele hästi jahutatud, olid süsti tegemisel endiselt suhteliselt tõhusad. Kuid kohutavalt palju inimesi sai vaktsiine, mida oli valesti käsitletud, mida ei hoitud piisavalt jahedas. Nad võivad tänu sellele pääseda. Meil pole õrna aimugi. mRNA vaktsiini üksikuid partiisid ei uuritud kunagi.
Teiseks, tundub, et praegu tehakse eriti innukalt jõupingutusi, hävitamaks Lääne tsivilisatsiooni toidutootmise ja -jaotussüsteem. Me näeme seda üsna robustsel viisil toimumas sellistes kohtades nagu Holland, kuid ka teistes Euroopa riikides, kus vähendatakse oluliselt väetiste kogust, mida põllumeestel on lubatud kasutada. Hollandis sunnitakse väga paljusid farme sootuks tööd lõpetama. Ma ei tea, kuidas selle riigi inimesed selle kõigega leppida saavad. See tundub lihtsalt täiesti sõge.
Peaaegu kõik poliitikaga seonduv on praegusel ajal hullumeelne, seega ei tohiks me enam millegi üle üllatunud olla. Siiski peaksime võitlema hullumeelsusega seal, kus me seda isiklikult kohtame, ja mitte taluma naeruväärseid ideid.
Kuid selge on see, et tulevikus esineb meil potentsiaalselt näljahäda. Samuti on väga reaalne väljavaade veel suuremateks sõdadeks kui praegusel hetkel Ukrainas läbiviidav operatsioon. Vaesus ise võib olla tõeliseks tapjaks. Kui elatustase langeb olulisel määral samal ajal, kui kõik need asjad toimuvad, on tulemuseks vaesunud elanikkond, kes võitleb ellujäämise nimel ja paljud neist lihtsalt ei jää tulevikus ellu.
Mis hiljuti juhtus, oli see, et Silicon Valley National Banki võttis üle Põhja-Carolinas asuv Fidelity Bank, millega ma olen ka isiklikult kokku puutunud. Nad said krediiti ja nende aktsia tõusis koheselt 300%. Ma arvan, et nad tahavad, et arvaksime, et see kõik on nüüdseks juba möödanik. Kõik on hästi. Pole vaja muretseda. Aga kas teie arvate, et panganduskriis on läbi? Charles Hugh Smith ütles hiljuti ühes oma postituses, et võlal baseeruvate varade hulk on murenemas. Võlamass on finantsvarade jaoks liiga suureks kasvanud. Või mis teie seisukoht antud küsimuses on?
Suur osa varadest ongi üht või teist tüüpi võlakirjad: riigivõlakirjad, riigivekslid, kommertspaberid. Viimased moodustavad suure osa nendest võlakirjadest. Üsna paljud neist on omakorda nn rämpsvõlakirjad. Rämpsvõlakirjadel on üldiselt palju kõrgemad intressimäärad kui tavalistel riigivõlakirjadel või isegi tavaliste ettevõtte võlakirjadel. Viimase 5-10 aasta jooksul on isegi rämpsvõlakirjadel olnud teistega võrreldes ebanormaalselt madal intressimäär. Seega võib olukord intressimäärade tõustes kogu majanduses järsult halveneda. Intressimäära tõus mõjutab pöördvõrdeliselt võlakirjade väärtust. Kui intressimäär liigub 0,5% juurest 5-6% juurde, langeb võlakirja väärtus märkimisväärselt. Need võlakirjad on aga tagatiseks, mis pankasid püsti hoiavad.
Kui pangad on sunnitud oma varasid rahaks tegema, nagu näis olevat Silicon Valley puhul, realiseerivad nad oma varasid alla nende eeldatava väärtuse ja muutuvad sedasi maksejõuetuks. Ma kujutan ette, et on veel palju kahju, mis ootab tekitamist. Siiani ei ole me tuletisinstrumentide maailmas palju tegevust näinud, aga kui see kord juhtub, on see suur asi, sest tegemist on täiesti hoolimatult sõlmitud lepingutega. Nad ise nimetavad seda kindlustuseks. Krediidiriski vahetustehingute puhul panustate, et teie varad ei lähe halvaks, kuid see on ultimatiivselt halb panus, mida teha. See tähendab, et inimesed, kes panuse teevad, ei suuda tehtud panuse eest enam tasuda.
Kogu meie finantssüsteem on katastroof, mis ootab aset leidmist. Olen kindel, et see mängib tulevikusündmustes suurt rolli. Me oleme tänaseks liikunud täiesti eemale arusaamast, et kapital on seotud tõeliste varadega. Kuid neid instrumente saab finantssüsteemis ainult mingi maani abstraheerida, enne kui need muutuvad väljamõeldisteks. Ja nii on juhtunud. Oleme abstraheerinud peaaegu kõike. Oleme finantssüsteemi lahti harutanud asjadest, mis on tõeliselt olulised, nagu näiteks väärtust omavate kaupade tootmine või loodusvarad. Finantsinstrumendid ei esinda sedasi päeva lõpuks midagi, seega pole tagatistel mingit väärtust. Andmeid on liiga palju ja see kõik on üks suur aurupilv. Seda kõike tuleb ühel päeval mingil teisel moel uuesti alustada. Ma usun, et meid ootab tõepoolest ees „Suur Lähtestamine“, kuid see ei saa tegelikkuses kattuma Klaus Schwabi ja globalistide ideega. See saab olema vägagi erinev sellest, mida võimurid on oma peades ette kujutanud.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Võimsate riikide ja rahvaste tõus ning langus on teema, mida on võimalik lahata nii majanduslikust, poliitilisest, kultuurilisest kui moraalsest aspektist lähtuvalt. James Howard Kunstler on üks nendest autoritest, kes suudab tabada erinevate suurte sfääride vastastikuseid mõjusid läbinägelikult ning presenteerida läbi valgustatut viisil, mis on tragikoomiliselt amüsantne, kuigi tihtilugu omajagu keeruliselt tõlgitav idiomaatilise mahlakuse tõttu. Kes on huvitatud mehe tekstide lugemisest inglise keeles, saab seda teha Kunstleri kodulehel.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus