Alex Krainer
Saksamaa majanduse jätkuva allakäigu taustal vajub üha sügavamale ajalukku üks maailma kõige silmapaistvamaid edulugusid. Tavapärased selgitused Saksamaa kunagise majandusime kurva saatuse põhjustest hõlmavad kriitikat ebakompetentse valitsuse, “netonullipoliitika” järgimise ja Venemaa vastu peetud sõja tagajärgede suunal. Kuigi kõik nimetatud selgitused sisaldavad endas tõtt, jäetakse neis enamasti tähelepanuta Saksamaa eduloo fundamentaalne alustala, milleks on olnud väikeste pankade põlvkondade pikkusele usaldusele rajatud krediidipoliitika tööstussektori toetamiseks.
Veel ligikaudu kümme aastat tagasi hoidis Saksamaa maailma 196 riigi seas ekspordi mahus liidripositsiooni. Kuid sealjuures ei moodustanud põhiosa Saksamaa ekspordist üldlevinult tuntud konglomeraatide kaubamärgid nagu Bosch, Mercedes või BMW. Rohkem kui 50% Saksamaa ekspordist moodustasid hoopis tooted ja teenused, mille olid välja töötanud riigi (kunagised) õitsvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, millest enamikust pole te võib-olla iial kuulnudki. Ometi olid just sellised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Saksamaa tööstuse selgrooks.
Veel ligikaudu kümme aastat tagasi hoidis Saksamaa maailma 196 riigi seas ekspordi mahus liidripositsiooni.
Alex Krainer
Globaalsete turuliidrite maa…
YouTube’i videos, mille lingi leiate siit, seletab saksa majandusteadlane Richard Werner lahti Saksamaa majandusime fenomeni. Saksamaa on olnud pikemat aega kodumaaks maailma suurimale arvule globaalsetele turuliidritele, kes hõivasid esimese, teise või kolmanda koha mis tahes nende poolt pakutava toote või teenuse ülemaailmse turuosa poolest. Umbes 1500 Saksa ettevõtet kvalifitseerus just sellisteks turutšempionideks – mis on hämmastaval määral enam kui teisele kohale platseerunud USA, kus globaalseid spetsiifilise toote truliidreid on hinnanguliselt 300.
Seega… kuidas suutis Saksamaa luua 1500 turuliidrit, kes vallutasid maailmaturud oma esmaklassiliste toodetega? Oleme kuulnud lugusid Saksamaa tipptasemel inseneeriaalastest teadmistest ning hästi haritud ja distsiplineeritud tööjõust. Kuid need aspektid on pealiskaudsed ja ei selgita tegelikult fenomeni tervikut ammendavalt.
Saksamaa on olnud pikemat aega kodumaaks maailma suurimale arvule globaalsetele turuliidritele, kes hõivasid esimese, teise või kolmanda koha mis tahes nende poolt pakutava toote või teenuse ülemaailmse turuosa poolest. Umbes 1500 Saksa ettevõtet kvalifitseerus just sellisteks turutšempionideks – mis on hämmastaval määral enam kui teisele kohale platseerunud USA, kus globaalseid spetsiifilise toote truliidreid on hinnanguliselt 300.
Alex Krainer
Pangandus kui avalik-õiguslik teenus…
Oma tuumsemal tasandil seisnes Werneri sõnul Saksamaa 200 aastat kestnud edu saladus maailma parimas pangandussüsteemis. Ka Ameerika majandusteadlane Michael Hudson on Saksa tööstuspangandusest põhjalikult kirjutanud. Saksamaal oli ajalooliselt nimelt kõige rohkem panku Euroopas: kokku umbes 1500 väikest, kohalikku panka.
Veelgi enam, 70% Saksa pankadest olid mittetulunduslikud kogukonnapangad, mille põhitegevus seisnes kohalike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamises. Tavaliselt olid pankadel oma klientidega tihedad suhted ja nad osalesid aktiivselt ettevõtluse arendamises, aidates ettevõtjatel rahastada ja korraldada nii tegevust kui finantsaspekte, siseneda uutele turgudele ja luua koostöövõrgustikke teiste sarnaste ettevõtetega. Saksamaal ei olnud haruldane olukord, kus kohalikud pangad andsid oma klientidele (kellega neil olid generatsioonidepikkused usalduslikud suhted) 100-aastaseid laene.
Oma tuumsemal tasandil seisnes Werneri sõnul Saksamaa 200 aastat kestnud edu saladus maailma parimas pangandussüsteemis. … Saksamaal ei olnud haruldane olukord, kus kohalikud pangad andsid oma klientidele (kellega neil olid generatsioonidepikkused usalduslikud suhted) 100-aastaseid laene.
Alex Krainer
Majandusliku õitsengu eeltingimused ei peitu üksnes ettevõtlikkuses, vaid riigi krediidipoliitikas…
Usun, et ma ei ole ainus, kes on olnud tunnistajaks kümnetele, võib-olla isegi sadadele vestlustele, kus sõbrad arutavad omavahel mõnda äriideed – midagi, mis oleks mõttekas ja edukas; midagi, mille osas nad on kindlad, et nad suudaksid rakendada, kui neil oleks vaid raha oma visiooni elluviimiseks… Paraku jääb leidlike ja töökate inimeste ettevõtluse säde enamasti teostamata finantseerimise puudulikkuse tõttu.
Paljud pereettevõtted saaksid oma perspektiivikad ideed ellu viia ning panustada tublisti nii pere kui ühiskonna majaduslikku arengusse, ent seda reeglina üksnes juhul, kui nende ettevõtlustegevus oleks toestatud ilma ebamõistlikult suure intressita ning küllaldase krediidi abil. Pere teine ja kolmas põlvkond, kellel on kõrgharidus inseneerias, disainis, keemias või biotehnoloogias, võiks sedasi täiustada ettevõtet ning omandada seeläbi üha kasvavaid konkurentsieeliseid ülemaailmsete konkurentide ees, kes ei toimeta samaväärselt lisaväärtuse loomist soosivas keskkonnas ega saa seetõttu kindlustundega võtta pikaajalisi finantskohustusi oma ettevõtte arendamiseks.
Paljud pereettevõtted saaksid oma perspektiivikad ideed ellu viia ning panustada tublisti nii pere kui ühiskonna majaduslikku arengusse, ent seda reeglina üksnes juhul, kui nende ettevõtlustegevus oleks toestatud ilma ebamõistlikult suure intressita ning küllaldase krediidi abil.
Alex Krainer
Soodsa keskkonna loomine väikeste pangandusinstitutsioonide kujunemiseks ja nende suunamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele pikaajalist rahastust pakkuma on programm, mida poliitikakujundajad peaksid mis tahes riigi majandusarengu mootori käivitamiseks viljelema. Kokkuvõtlikult tähendab see finantskeskkonda, milles üksikisikud, kellel on olemas tegutsemistahe ja pealehakkamiseks vajalik julgus, saavad alustamiseks tuge.
Ühes 2019. aasta artiklis tsiteeris investeerimisfondi One River Asset Management tegevjuht Eric Peters oma Jaapani kolleegi ja endist keskpankurit, kes ütles, et “Jaapani majanduse dünaamilisus ei peitu konglomeraatides. Tõeliselt huvitavate ettevõtete leidmiseks tuleb vaadata tõusva päikese maa väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis varustavad suuri tegijaid – just need on ettevõteteks, milles leiate loovust, riskitaluvust ja uuendajaid.”
Ligikaudu 70 riigi andmetele tuginedes selgub, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted loovad lõviosa töökohti majanduses – kuni 80% kõigist töökohtadest.
Alex Krainer
Ligikaudu 70 riigi andmetele tuginedes selgub, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted loovad lõviosa töökohti majanduses – kuni 80% kõigist töökohtadest. Just need ettevõtted tekitavad ka õiget sorti majandusdünaamikat, sest erinevalt suurtest süsteemidest loovad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted reaalselt vajalikke, produktiivseid töökohti ning soodustavad tõhusust, innovatsiooni ja konkurentsieelise kujunemist. Seevastu suured, zombistatud korporatsioonid kipuvad tekitama riiklikku sõltuvust, hävitama innovatsiooni ja dünaamilisust ning looma lõputult administratiivseid positsioone, mida antropoloog David Graeber nimetab sisuliselt mõttetuteks töökohtadeks (Loe lähemalt siit).
Lisaks kõigele muule tagab suur hulk edukaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid riigile oluliselt suurema vastupidavuse majanduskriiside ajal, kuna pereettevõtetes on isegi rasketel aegadel kõrge pühendumuse tase ja suurettevõtetes üksnes harva esinev solidaarsus, kuna viimased näevad oma töötajates mitte inimesi, vaid pigem raamatupidamislikke ühikuid, millest kitsastel aegadel igasuguste reservatsioonideta vabanetakse.
Suured, zombistatud korporatsioonid kipuvad tekitama riiklikku sõltuvust, hävitama innovatsiooni ja dünaamilisust ning looma lõputult administratiivseid positsioone, mida antropoloog David Graeber nimetab sisuliselt mõttetuteks töökohtadeks.
Alex Krainer
Väikesed ja keskmised pereettevõtted ei orja kvartaliaruandeid ja ei vii enamasti ka oma tegevust teise riiki üle. Ühtlasi soodustab väikeste ja keskmiste ettevõtete konkreetses piirkonnas juurdumine kohaliku jõukuse efekti kujunemist.
Nii nende ettevõtete omanikud kui ka töötajad on tavaliselt sügavalt oma kogukonda juurdunud: nad söövad kohapeal ja joovad kohalikku vett, sõidavad kohalikel teedel, saadavad oma lapsed kohalikku kooli, spordiklubisse ja kultuurikeskusesse, käivad kohalike arstide juures ning osalevad kohalikel seltskondlikel sündmustel. Kõik see tugevdab kogukonnavaimu ja pühendumist turvaliste ja kaunite elupaikade loomisele ning konkreetse kogukonna elu pidevale parandamisele.
Selline elu- ja töökorraldus võiks avaldada majandusele reaalset ja püsivat mõju, erinevalt korporatsioonide küünilistel PR-eesmärkidel saadetavatest õõnsalt kõlavatest vooruslikest signaalidest, mille taustal kõik muud kaalutlused allutatakse finantsraportitele, mistõttu ei saa ainsatki senti kulutada millelegi, mis võiks vähendada ettevõtte kasumit ja langetada selle aktsiahinda.
Arvestades, et tegelikult me ju teame seda kõike (kuigi avalikkuses neid teemasid eriti ei puudutata) ja et meie arenenud majandused on fenomenaalselt tootlikud, on veelgi raskem mõista, miks peaks Saksamaa praegu majanduslanguses olema. Tegelikult tasub endilt küsida, miks peaks ükskõik milline riik majanduslangust kogema? Vastused sellele küsimusele osutavad ülemaailmselt võimust võtnud finantskiskjate klassile, ehk teisisõnu raha laenamise oligarhiale, mis kontrollib nn “globaalselt süsteemselt olulisi panku”.
Pereettevõtetes on isegi rasketel aegadel kõrge pühendumuse tase ja suurettevõtetes üksnes harva esinev solidaarsus, kuna viimased näevad oma töötajates mitte inimesi, vaid pigem raamatupidamislikke ühikuid, millest kitsastel aegadel igasuguste reservatsioonideta vabanetakse.
Alex Krainer
Euroopa pangandussektori sovjetiseerimine
Saksamaa majanduse kängumise puhul mängib lisaks Ukraina-projektis äpardumisele, poliitikute globalismiprogrammile ning “netonullipoliitikale” pühendumisele olulist rolli veel asjaolu, Euroopa Keskpank on tahtlikult ja pidevalt rünnanud Saksamaa majandusliku edu aluseid, eesmärgiga konsolideerida kogu pangandussektor ja hävitada väikesed kohalikud ning piirkondlikud pangad.
Kogu Euroopa Liidus on Euroopa Keskpank siiani hävitanud umbes 6000 väikepanka, jättes nõnda paljudel juhtudel Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ilma oma rahalisest päästenöörist. Võiksime ka küsida, miks viivad Rahvusvahelise Valuutafondi struktuurimuudatused nende klient-riikide majandusi järjekindlalt kaugemale jätkusuutlikust majandusarengust ja jõukusest?
Oluline on mõista, et Saksamaa (ja ka Euroopa) majanduse kängumise näol ei ole tegemist ebapädevast juhtimisest tulenevate soovimatute tagajärgedega. Isikud, kes reaalselt poliitikat kujundavad, mõistavad eespool kokku võetud põhitõdesid hästi – või vähemalt peaksid mõistma. Reaalsus, mida me praegu kogeme, on aga Saksamaa ja Euroopa majanduse tahtlik lammutamine. Meie järgmine küsimus peaks aga olema, miks seda tehakse? Mis eesmärgil? Kuna majanduse lammutajad meile seda ei ütle, on meie ülesandeks vaadata faktidele näkku ning ise oma olukorrast aru saada, üritades mõista teekonda, millele meid on juhatatud.
Kogu Euroopa Liidus on Euroopa Keskpank siiani hävitanud umbes 6000 väikepanka, jättes nõnda paljudel juhtudel Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ilma oma rahalisest päästenöörist.
Alex Krainer
Adrian Bachmanni kommentaar:
Rahasüsteem on paratamatult iga kõrge spetsialiseerumise astme ning seeläbi kõrge lisaväärtusloome võimega majanduse alustalaks. Saksamaa viimaste sajandite muljetavaldav tõus tööstusliku tootmise superriigiks hõlmab endas mitmeid aluspõhjusi, mis juurduvad nii kultuuris, rahvuslikus eetoses, hariduspoliitikas kui ka finantssüsteemis. Rahasüsteemi vaatepunktist vaadatuna peitus Saksamaa ajaloolise tööstusliku edu võti aga asjaolus, et Saksamaa on olnud riigiks, mille pangandussektor on olnud selle tööstussektori teenistuses, mitte vastupidi. Teisisõnu – mitte Saksa ettevõtted ei ole olnud Saksa finantssektori välja mõeldud rahale katteväärtuse tekitajateks, vaid Saksa väikesed ja keskmise suurusega pangad on olnud instrumentideks, mille abil Saksa maailmakuulus Mittelstand (s.o väikesed ja keskmise suurusega, kõrge spetsialiseerumisega tehnoloogialiidrid) on saanud tekkida ning õitseda.
Rahasüsteemi vaatepunktist vaadatuna peitus Saksamaa ajaloolise tööstusliku edu võti aga asjaolus, et Saksamaa on olnud riigiks, mille pangandussektor on olnud selle tööstussektori teenistuses, mitte vastupidi.
Adrian Bachmann
Mis jääb enamikele inimestele reeglina teadvustamata, on asjaolu, et inimeste rikkuse ja vabaduse alustalaks oleva vaba majandussüsteemi vastandiks ei ole ainuüksi varjamatult kommunistlik süsteem, kus tootmiskapital kuulub juriidilise ainuvõimalikkusena riigile. Kommunistliku süsteemiga samaväärselt hävitav nii inimeste vabadusele kui varakusele on süsteem, kus käputäis hiigelpanku toimivad sümbioosis suurkorporatsioonide ja riigibürokraatiaga, mis hävitavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtete eluvõimalusi ning tõmbavad üha kasvava maksu- ning regulatsioonide koormaga inimeste vabaduse ning jõukuse taset üha ahtamaks.
Kogu Euroopa ning nüüdseks ka Saksamaa majandust hävitava liigkasuvõtmise-riigibürokraatia süsteemi olemuse võttis 20. sajandi alguses kokku juudi-austria päritolu poliitik ning ühiskonnateadlane Rudolf Hilferding. 1920ndatel aastatel Saksamaa rahandusministrina töötanud sotsialist-marksistist Hilferding ennustas juba sada aastat tagasi, kuidas finantskapitali tohutu kontsentreerumine ning läbipõimumine riigibürokraatiaga viib lõppastmes välja sotsialistliku ühiskonnakorralduse tekkeni ka ilma vägivaldse revolutsioonita, luues ühiskonna, kus eraettevõtlus on sisuliselt hävitatud ning kontroll majandussüsteemi üle on tsentraliseeritud üliväikese grupi finantskapitalistide ning riigibürokraatide kätte.
Kommunistliku süsteemiga samaväärselt hävitav nii inimeste vabadusele kui varakusele on süsteem, kus käputäis hiigelpanku toimivad sümbioosis suurkorporatsioonide ja riigibürokraatiaga, mis hävitavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtete eluvõimalusi ning tõmbavad üha kasvava maksu- ning regulatsioonide koormaga inimeste vabaduse ning jõukuse taset üha ahtamaks.
Adrian Bachmann
Elamegi tänaseks süsteemis, kus käputäis nn “süsteemselt olulisi pankasid” loob lõviosa majandussüsteemi käitavast (virtuaal)rahast ning finantseerib soodsatel tingimustel suurkorporatsioone, samas kui väikeettevõtjate väljavaated ettevõtluslaene saada muutuvad üha ahtamaks. Suurpangad ning suurkorporatsioonid on seevastu üha tihedamalt läbi põimunud riigibürokraatiaga, mille kõrgematel positsioonidel istujad ootavad hästi tasustatud sinekuure, mis neid suurkorporatsioonides ootavad tänutäheks “seadusloome” eest, mis muudab väikeste ning keskmise suurusega ettevõtjate majandustegevuse üha keerulisemaks, suurendades bürokraatia ning riigilõivude abil mistahes majandustegevusega tegelemise sisenemisbarjääre.
Sotsialist-marksistist Hilferding ennustas juba sada aastat tagasi, kuidas finantskapitali tohutu kontsentreerumine ning läbipõimumine riigibürokraatiaga viib lõppastmes välja sotsialistliku ühiskonnakorralduse tekkeni ka ilma vägivaldse revolutsioonita, luues ühiskonna, kus eraettevõtlus on sisuliselt hävitatud ning kontroll majandussüsteemi üle on tsentraliseeritud üliväikese grupi finantskapitalistide ning riigibürokraatide kätte.
Adrian Bachmann
Teisisõnu, mitte üksnes Saksamaa, vaid kogu Euroopa elab nüüdseks majandussüsteemis, kus keskmise kodaniku tööviljadest rekvireeritakse umbes 70% maksudena riigiaparaadile, mis toodab vastutasuks regulatsioone, mis muudavad majandusliku rikkuse loomise aasta-aastalt üha keerulisemaks. Kombineerituna sisuliselt kõikide Euroopa riikide – kõige kaalukamalt aga Saksamaa – valitsejate allutatusega angloameerika eliidi poolt seatud geopoliitilisele programmile, on resultaadiks Euroopa rahvaste rikkuse eksproprieerimine ning vabaduse kadu.
Mis puudutab Saksamaa tööstusvõimsuse likvideerimist, selle majanduse “finantsialiseerimist” ning riigi järk-järgulist tüürimist enesehävituslikku konfrontatsiooni Venemaaga, siis on loomulik, et protsessi on hetkel pandud juhtima selline mees nagu Friedrich Merz – endine USA finantsgigandi BlackRock Saksa filiaali nõukogu esimees ning endine (1952. aastast Saksamaal Washingtoni ülemvõimu teostava) “Atlandi-silla” (Atlantik-Brücke) mõttekoja direktor. Tegemist on mehega, kes kõige lühemalt kokku võetuna ei esinda Saksamaa huve Ameerikas, vaid angloameerika huve Saksamaal. Ning need huvid ei näe paraku ette jõukat ega iseseisvat Saksamaad, vaid Saksamaad, mille allesjäänud rikkus, jõud ning ressursid on pühendatud tervenisti angloameerika geopoliitiliste projektide täitmiseks – kui vaja, siis saksa rahva vaesumise ning hävingu hinnaga.
Mitte üksnes Saksamaa, vaid kogu Euroopa elab nüüdseks majandussüsteemis, kus keskmise kodaniku tööviljadest rekvireeritakse umbes 70% maksudena riigiaparaadile, mis toodab vastutasuks regulatsioone, mis muudavad majandusliku rikkuse loomise aasta-aastalt üha keerulisemaks.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: