Staažikas USA luureanalüütik Derek Grossman juhib tähelepanu asjaolule, et praktiliselt mitte ükski maailma riik pole tänini Ameerika Ühendriikide juhtimisel Lääneriikide poolt Venemaale kehtestatud majanduslike sanktsioonidega ühinenud.
Hetkel USA militaarstrateegilise mõttekoja RAND Corportioni palgal olev Grossman omab väga laialdast luureanalüütiku kogemust, olles varemalt töötanud 10 aastat nii Ühendriikide sõjaväeluures DIA-s (Defense Intelligence Agency) kui krüptoluure agentuuris NSA (National Security Agency).
Grossman lausub oma Twitteri säutsus, et niinimetatud “globaalne lõuna” on sisuliselt saatnud Läänele sõnumi, et nende välispoliitika ei ole dikteeritud Lääneriikide poolt. Illustratsiooniks toob Grossman maailmakaardi, millele on märgitud Vene Föderatsioonile sanktsioonid kehtestatud riigid. Riikide kogum moodustub praktiliselt eranditult riikidest, mis on kas NATO liikmed või omavad USA-ga bilateraalset julgeolekugarantiide lepingut.
Adrian Bachmanni kommentaar…
Grossmani tähelepanek on tabav, kuna erinevalt poliitilistest deklaratsioonidest ÜRO-s tähendab majanduslike ja finantsiliste sanktsioonide kehtestamine reaalselt vaenulikku sammu, millel on mitte pelgalt deklaratiivne, vaid sisuline tähendus.
Grossmani poolt esile toodud kaarti silmitsedes tasub meeles pidada teatud tõsiasju. Maailma 196-st riigist väga suure osa poliitiline aparaat on erinevate grantide alusel välja koolitatud Läänes (peamiselt USA-s või Ühendkuningriigis) ning selliste riikide n.n “comprador eliidi” mõttelaad ei lähtu tegelikkuses enam ammu iseenda rahva eksistentsiaalsetest huvidest, vaid angloameerika geopoliitilisest agendast, millega see kontingent ennast samastab ning mille huvid on selle psüühikas kinnistunud kui iseenda omad.
Samuti on Washingtoni võime luua kulisside taga jõuvõtteid harrastades “rahvusvahelist konsensust” märkimisväärne – rääkimata võimest kehtestada Ühendriikide tahtele mittevastavate riikide majandustele ruineerivaid sanktsioone.
Kui võtta arvesse ülaltoodud ning mitmeid teisigi samaväärselt kaalukaid geostrateegilisi tõsiasju, muutub Ühendriikide võimetus suruda riikidele peale oma välispoliitilist tahet ülaltoodud asjaolude kiuste USA välispoliitilise eliidi jaoks märkimisväärselt alarmeerivaks. Iseenesele maailmavalitsemise sünniõigust omistav idaranniku establishment kogeb hetkel kognitiivset dissonantsi, mille ületamisest sõltub peaasjalikult see, kui suurt osa planeedist järgnevatel aastatel sõjakeerisesse tõmmatakse.
Situatsiooni teeb eriliselt ohtlikuks nagu alati asjaolu, et Ameerika üle maailma käivitatavates sõdades hävinevad alati teised riigid ja rahvad, samas kui Ühendriigid ise jäävad sõjategevusest puutumata. Olukorras, kus Washington riskib välispoliitilistes otsustes üksnes teiste riikide ja rahvaste eksistentsiga, tähendab ekstreemselt dispariteetne ohtude kalkulatsioon ekstreemselt suurt sõdade vallandumise tõenäosust.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: