Hiina rikkus kasvas 2000. aasta vaid 7 triljoni USA dollari tasemelt 2020. aastal 120 triljoni dollarini. 113 triljoni dollari suurune hüpe asetab Hiina maailma rikkaimaks riigiks, tõrjudes Ameerika Ühendriigid esmakordselt teisele positsioonile.
Uue uuringu aruande kohaselt on Hiina möödunud USA-st ning tõusnud maailma rikkaimaks riigiks. McKinsey & Co uuringute osakonna poolt koostatud aruandes tõdetakse, et ülemaailmne rikkus on viimase kahe aastakümne jooksul kolmekordistunud, tõustes 2000. aasta 156 triljonilt USA dollarilt 514 triljoni dollarini 2020. aastal.
Aruande koostamiseks uuriti kümne riigi rahvuslikku bilanssi, mis moodustavad globaalsest sissetulekust üle 60%. Zürichi McKinsey Global Institute’i partner Jan Mischke nentis intervjuus Bloomberg TV-le: „Oleme nüüd jõukamad kui kunagi varem.”
Avaldatud andmete kohaselt on Hiina vastutav peaaegu ühe kolmandiku eest globaalse rikkuse kasvust. Riigi rikkus kasvas 2000. aasta 7 triljonilt USA dollarilt 120 triljonini aastaks 2020. Jälgitav periood algab aasta enne seda, kui riik liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, mis on Hiina majanduskasvu oluliselt kiirendanud.
Aruandes analüüsiti kümne riigi bilanssi, mis moodustavad globaalsest sissetulekust üle 60%. Lisaks Hiinale ja USA-le käsitleti aruandes veel Saksamaad, Prantsusmaad, Ühendkuningriiki, Jaapanit, Rootsit, Mehhikot, Kanadat ja Austraaliat.
USA riiklik netoväärtus kasvas kahe aastakümnega peaaegu 90 triljoni USA dollarini. Nii USA-s kui ka Hiinas, maailma kahes kõige suuremas majanduses, on üle kahe kolmandiku rikkusest koondunud vaid 10% rikkaimate leibkondade kätte.
Aruandes märgiti veel, et 68% ülemaailmsest rikkusest on paigutatud kinnisvarasse ja ülejäänu sellistesse varadesse nagu infrastruktuur, masinad ja seadmed. Mittemateriaalne vara, nt intellektuaalomand ja patendid, moodustavad samuti väikese osa ülemaailmsest netoväärtusest.
McKinsey & Co aruanne näitas ka seda, et netoväärtuse järsk tõus viimase kahe aastakümne jooksul on ületanud maailma sisemajanduse koguprodukti kasvu, mida on soodustanud intressimäärade langusest tingitud kinnisvarahindade hüppeline tõus.
Uuring näitas, et maailma varade hinnad on sissetuleku suhtes peaaegu 50% kõrgemad nende pikaajalisest keskmisest. Trend tõstatab küsimusi selle kohta, kui jätkusuutlik selline rikkuse buum on.