fbpx
Keskkond & Inimkond

Maailma suurim varahaldusfirma eemaldub „rohepöörde“ klubist

Maailma suurim varahaldur BlackRock järgis JP Morgani eeskuju ja astus välja kliimainvesteeringute ühendusest Climate Action 100+, mis survestab ettevõtteid üle maailma CO2 heitkoguseid piirama.

Climate Action 100+ (CA100+) on ülemaailmne investorite koalitsioon, kes on lubanud “tagada, et maailma suurimad kasvuhoonegaaside tekitajad võtavad vajalikke meetmeid kliimamuutuste vastu”.

Üle kogu maailma on korporatsioone nn „kliimakriisi“ vastu võitlema ärgitajad tervitanud CA100+ kui võtmeorganisatsiooni jõupingutustes koondada kõige võimsamad finantsinstitutsioonid ÜRO ja Maailma Majandusfoorumi propageeritud “nullilähedaste heitkoguste” eesmärkide taha.

2017. aastal asutatud CA100+ kohustas oma liikmeid võtma sihikule 170 “fookusettevõtet” süsinikdioksiidi heitmeid tekitavates tööstusharudes, näiteks naftatootmine ja lennufirmad, ähvardades aktsionäride hääletustega nende ettevõtete juhtide vastu, kes keelduvad oma firmasid nullilähedaste heitkoguste eesmärgi saavutamise suunas juhtimast. CA100+ on teatanud, et 75 protsenti sihtmärgiks olevatest ettevõtetest on tänaseks rohelise tegevuskavaga kaasa läinud.

CA100+i tipphetkel kuulus „kliimaklubisse“ üle 700 investorist liikme, kelle valitsetavate varade kogumaht küündis üle 68 triljoni dollari. JP Morgani ja BlackRocki ning teiste suurte investorite, näiteks State Street Corporationi, lahkumisega kaotas ühendus ligikaudu 16 triljoni dollari ulatuses varasid.

JP Morgan ja BlackRock seavad kliimaaktivistide asemel prioriteediks kliendid ja aktsionärid
Mittetulundusühingu Consumers’ Research tegevdirektor Will Hild spekuleeris, et JP Morgani ja BlackRocki CA100+-st lahkumist võis mõjutada hirm poliitilise ja aktsionäride vastureaktsiooni ees.

“Nõustudes kasutama oma finantsportfelli relvana Ameerika tarbija ja meie majanduse vastu, tõmbasid nad õigustatult enda peale kõigi nende viha, kes ei kuulu Wall Streeti ja Davosi eliidi hulka,” sõnas Hild. “Climate Action 100+ kliimakartellist lahkumisega annavad need suurettevõtted märku, et miljonite tarbijate ja kümnete valitud ametnike tegevusel on siiski mõju.”

JP Morgani investeerimisharu teatas oma avalduses, et otsustas loobuda uuendamast oma liikmelisust CA100+ ühenduses pärast otsust keskenduda “investeeringute vastutustundliku juhtimise” võimekuse suurendamisele.

Ka BlackRock avaldas oma pressiteates, et loobub CA100+ liikmelisusest, kuna on mures ettevõtte sõltumatuse pärast ning kardab, et aktsionäridel ja klientidel oleks liikmelisuse jätkudes vähem sõnaõigust nende varade haldamise osas.

Enne JP Morgani, BlackRocki ja State Streeti lahkumist oli alates CA100+ moodustamisest lahkunud ühendusest vaid 13 muud ettevõtet.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Climate Action 100+ katusorganisatsiooni kuuluvate ettevõtete poolt hallatavate varade kogumaht, mis küündis alles hiljuti 68 triljoni dollarini, kujutab endast arvestatavat osa kogu maailma finantsvarade väärtusest. Tegemist on raskesti hoomatava summaga, mis on väärt rohkem kui kõikide USA ettevõtete aktsiaturgudel vabalt kaubeldavate aktsiate koguväärtus ning tunduvalt rohkem kui Ühendriikide ja Euroopa Liidu kombineeritud aastane kogutoodang.

Numbritele näkku vaadates tuleb seega ühemõtteliselt tõdeda, et kogu Läänemaailma suurettevõtted olid alles hiljutise seisuga joondatud selgesti elanikkonna varade ja vabaduse suurusjärkude võrra kahandamisele orienteeritud rohepöörde agenda taha.

Numbritele näkku vaadates tuleb seega ühemõtteliselt tõdeda, et kogu Läänemaailma suurettevõtted olid alles hiljutise seisuga joondatud selgesti elanikkonna varade ja vabaduse suurusjärkude võrra kahandamisele orienteeritud rohepöörde agenda taha.

Adrian Bachmann

Kas USA suurima panga ning suurima varahaldusfirma eemaldumine rohepöörde läbisurumisele mõeldud initsiatiivist tähistab pöördepunkti mõistusevastase programmi seiskumises või on tegemist vaid taktikalise ümberformeerumisega, näitab juba lähitulevik.

Peamine argument, mis kõneleb rohepöörde hulluse kui mitte peatumise, siis vähemasti aeglustumise kasuks, ei tulene mõistagi valitseva eliidi murest Lääne elanikkonna vaesumise ja orjastamise osas (mis näikse olevat kogu programmi tegelik siht), vaid asjaolust, et juhul kui maailmavalitsemise kinnisideest lähtuv Lääne eliit rohepöörde sõgedusega jätkab, on resultaadiks nende endi militaarse võimubaasi veelgi kiirem kokkuvarisemine Hiina, Venemaa, India ning teiste tõusvate tööstusriikidega võrrelduna.

Peamine argument, mis kõneleb rohepöörde hulluse kui mitte peatumise, siis vähemasti aeglustumise kasuks, ei tulene mõistagi valitseva eliidi murest Lääne elanikkonna vaesumise ja orjastamise osas (mis näikse olevat kogu programmi tegelik siht), vaid asjaolust, et juhul kui maailmavalitsemise kinnisideest lähtuv Lääne eliit rohepöörde sõgedusega jätkab, on resultaadiks nende endi militaarse võimubaasi veelgi kiirem kokkuvarisemine Hiina, Venemaa, India ning teiste tõusvate tööstusriikidega võrrelduna.

Adrian Bachmann

Strateegiline dilemma, kas jätkata kodanikkonna vaesustamisele ja võimust võõrandamisele orienteeritud rohepöördega, leppides sellest tulenevalt vähema võimekusega välismaailmale oma tahet peale suruda, või loobuda rohepöördest, muutes seeläbi oma võimumonopoli haavatavamaks mitte täielikult pauperiseeritud kodanike poolt, vajab kiiresti vastamist.

Ainsaks võimaluseks kahest ebameeldivast valikust hoiduda oleks käivitada suur sõda, lootuses et uppi löödud malelaual jääb seisma rohkem oma vigureid kui vastase omi. Hetkel paistabki viimane olevat kõige tõenäolisemaks valikuks, mille nimel nii Euraasia lääne- kui idaküljel tegutsetakse.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

Esifoto: Tada Images/Shutterstock.com

SEOTUD LOOD

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.