Aastakümnete kõige ulatuslikum muutus globaalse rahasüsteemi põhialustes on aset leidmas otse meie silme all, ent keegi ei paista seda isegi märkavat, veel vähem sellest hoolivat. Peagi ei ole aga enam võimalik käivitunud süvaprotsesse ignoreerida.
Olin vaevu jõudnud kirjutada artikli sellest, kuidas Venemaa kavatseb rubla kullaga tagada, kui „üks Venemaa mõjuvõimsaim julgeoleku- ja luureametnik ning Putini lähedane liitlane” tunnistas riigi kavatsusi teha just nimelt seda.
Ja ma ennustan, et selle otsuse tähtsus ei jõua Läänele enne kohale, kui Hiina astub Venemaa jälgedes ja teeb samuti.
Venemaa plaan oma valuuta kullaga tagada toob kaasa viimaste aastakümnete ühe drastilisema muutuse globaalsel valuutaturul. 2022. aasta seisuga ei ole maailmas alles enam mitte ühtegi riiki, mis kullastandardit järgiks, ehkki reservvarades leidub kulda endiselt paljudel riikidel.
Uus globaalne rahandussüsteem näeb tõenäoliselt välja selline, et Venemaa, Hiina, India, Saudi Araabia ja teised riigid asetsevad oma toorainega tagatud usaldusväärsete rahadega ühel pool “rindejoont” ning Lääs oma liitlaste ja „piiramatu” fiat-rahaga teisel pool.
Vaatamata olukorra tõsidusele ei ole globaalsed turud seda uudist veel päriselt läbi seedinud. Valuutaturg on jäänud suhteliselt rahulikuks, kui jätta kõrvale rubla tugevnemine ja kulla hinna langus 1860 USA dollarile untsi kohta mai esimestel päevadel.
Lisaks valuutaturgudele ei paista see uudis olevat veel kohale jõudnud ka USA poliitikutele ega finantsvaldkonna “arvamusliidritele”.
Tähelepanelikumad on siiski trendi juba teadvustanud.
Ronan Manly kirjutas hiljuti:
„26. aprillil ajalehele Rossiiskaja Gazeta (RG) antud intervjuus ütles Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev, et Vene eksperdid töötavad projekti kallal, mille eesmärk on tagada rubla kulla ja muude toorainetega.”
Manly oli valmis tõlkima Patruševi intervjuud RG-ga, milles kinnitati selgesõnaliselt Venemaa kavatsust rubla kullaga tagada:
„RG küsimus: mida me peame tegema selleks, et tagada rubla suveräänsus?
Nikolai Patrušev: „Mis tahes riigi finantssüsteemi suveräänseks muutmiseks peab selle maksevahenditel olema sisemine väärtus ning hinnastabiilsus tagatud ilma, et see oleks seotud dollariga.
Praegu töötavad eksperdid teadusringkondade poolt välja pakutud projekti kallal kaheastmelise raha- ja finantssüsteemi loomiseks.
Ennekõike on tehtud ettepanek määrata rubla väärtus, mis peaks olema tagatud nii kulla kui ka kaupade rühmaga, ning viia rubla kurss vastavusse reaalse ostujõu pariteediga.””
Manly järeldas olukorda nentides:
„See on siis selge. Venemaa valitsus töötab aktiivselt selle nimel, et luua kulla ja toorainetega tagatud Vene rubla, mille olemuslik väärtus on väljaspool USA dollari orbiiti.
/…/
Praegu näeme Nikolai Patruševit ja Kremli kinnitamas seda lihtsat võrrandit Vene rubla sidumisest kulla ja toorainetega. Teisisõnu, mitmepoolse kulla ja toormega tagatud rahasüsteemi ehk Bretton Woods III algust.”
Uus globaalne rahasüsteem näeb tõenäoliselt välja selline, et Venemaa, Hiina, India, Saudi Araabia ja teised riigid asetsevad oma toorainega tagatud usaldusväärsete rahadega ühel pool “rindejoont” ning Lääs oma liitlaste ja „piiramatu” fiat-rahaga teisel pool.
Viimaks, et viia Manly analüüs veel sammuke kaugemale, ma usun, et Hiina ei jää tulevikus kullastandardi sisseseadmisel Venemaast ilmselt kaugele maha.
Minnes tagasi eelmisesse suvesse, aega, mil Venemaa ei olnud veel Ukrainasse sisse tunginud ning inflatsioon ei olnud veel probleem, kirjutasin ma artikli, milles väitsin, et Hiina jaoks oleks kõige mõistlikum otsus siduda oma uus digiraha kullaga.
See oli veel enne seda, kui Venemaa oli otsustanud seista vastu Lääne rahapoliitikale ja Hiina oli huvitunud strateegiliste naftavarade ostmisest Venemaalt, samas kui ülejäänud maailm üritas oma riike majanduslikult välja lülitada.
Nüüd on Venemaa ja Hiina lähedasemad kui eales varem ning võiks isegi väita, et ühtsemad kui eales varem oma püüdlustes hoida USA-d, Läänt ja NATO-t kontrolli all.
Ühtlasi on Hiina pidevalt silma peal hoidnud Taiwanil, nagu ma märkisin aprillis avaldatud artiklis selle kohta, kas president Xil võib olla plaanis muuta Hiina katalüsaatoriks, mis lükkab käima kolmanda maailmasõja. Praeguseks on need mured tagaplaanile jäänud riigi hiljutise veidra reaktsiooni tõttu COVID-i puhangule, mida üritatakse tulutult kontrollida.
Hiina ei jää tulevikus kullastandardi sisseseadmisel Venemaast ilmselt kaugele maha.
Samal ajal, kuna Venemaa aktsepteerib nafta eest tasumist üksnes rublades või kullas, on digitaalset jüaani juba katsetatud mitmetes erinevates Hiina linnades. 2021. aasta teisel poolel kasutati seda enam kui 8 miljardi USA dollari väärtuses tehtud tehingutes, teatas CNN selle aasta alguses. Teisisõnu, Hiina digitaalvaluuta paistab olevat kasutusvalmis.
Praegu, mil kõik on taas oma kodudes luku taga, on selle jaoks äärmiselt sobiv aeg.