Mahmoud Ahmadinejad, Iraani president aastail 2005–2013, on öelnud, et maailm peab teadma tõde 11. septembri terrorirünnakute kohta, ning lisanud, et Iraanil ei ole ainsatki põhjust püüelda tuumarelvade omamise poole, sest need ei suuda ka kõige võimsamaid riike kokkuvarisemise käest päästa.
Vene meediale antud intervjuus ütles Ahmadinejad: „2001. aasta 11. septembri sündmuste lahtimõtestamine on vajalik viimase 70 aasta ülemaailmset julgeolekut puudutavatest sündmustest ja protsessidest aru saamiseks. See aitab kõigi jaoks sillutada teed parema maailma suunas.“
Ahmadinejad väidab, et Ameerika Ühendriikide sissetung Afganistani ja Iraaki pärast terrorirünnakut oli katsetus muuta olukord kogu maailmas ja Lähis-Idas Washingtonile meelepäraseks ning varjata „sügavaid majanduslikke ja sotsiaalseid“ probleeme, mille käes nende riik vaevles.
„Pärast terrorirünnaku toimumist teatasin ma ÜRO-le, et tuleks kokku panna konsolideeritud uurimisgrupp, mis tuvastaks kõik toimunuga seotud asjaolud ja leiaks süüdlase. Ma ütlesin neile, et ameeriklased ise uurisid toimunut, pidasid ise kohut, otsustasid kõige üle ise ja pidasid siis teistes riikides selle põhjal sõdu, lubamata kellelgi selle kohta arvamust avaldada,” ütles islamivabariigi endine president.
„Ma mäletan, et ÜRO oli selle pärast minu peale väga vihane. Aga kõik, mis ma ütlesin, oli see, et oleks vaja olnud läbi viia rahvusvaheline uurimine, et kogu maailm teaks, kes need rünnakud toime pani ning millised sidemed võisid [ründajatel] olla Ameerika Ühendriikide luure ja julgeolekuaparaadiga, et nad suutsid kõigist kaitsebarjääridest läbi murda ja hävitada kaks tornmaja otse Ameerika südames,“ lisas Ahmadinejad.
„Pärast terrorirünnaku toimumist teatasin ma ÜRO-le, et tuleks kokku panna konsolideeritud uurimisgrupp, mis tuvastaks kõik toimunuga seotud asjaolud ja leiaks süüdlase. Ma ütlesin neile, et ameeriklased ise uurisid toimunut, pidasid ise kohut, otsustasid kõige üle ise ja pidasid siis teistes riikides selle põhjal sõdu, lubamata kellelgi selle kohta arvamust avaldada,” ütles islamivabariigi endine president.
Ahmadinejad väidab, et Ameerika Ühendriikide sissetung Afganistani ja Iraaki pärast terrorirünnakut oli katsetus muuta olukord kogu maailmas ja Lähis-Idas Washingtonile meelepäraseks ning varjata „sügavaid majanduslikke ja sotsiaalseid“ probleeme, mille käes nende riik vaevles. Ahmadinejad ütles, et aeg on näidanud, et kumbki sõda pole osutunud edukaks – need nõuavad jätkuvalt üha uusi ohvreid ning sunnivad inimesi oma koduriikidest lahkuma, sest infrastruktuur laguneb ja nende tulevik on ebakindel.
Iraanil pole vajadust tuumarelvade järele
Kommenteerides Iraani veendumust mitte püüelda tuumarelvade omamise poole ja Bideni administratsiooni hiljutisi katseid naasta 2015. aasta ühise tervikliku tegevuskava (ingl k Joint Comprehensive Plan of Action) ehk niinimetatud Iraani tuumaleppe juurde, ütles Ahmadinejad, et Biden ei ole seni suutnud teha ühtki olulist muudatust oma eelkäija poliitilistes otsustes, kuid seda seetõttu, et Ameerika Ühendriikide välispoliitikat ei juhi presidendid – nemad moodustavad otsustusprotsessist vaid väga väikese osa.
Tuumarelvade kohta ütles Ahmadinejad: „Täna ei ole tuumarelvadel enam praktilist funktsiooni, nii et kõik nendele tehtavad kulutused on ebavajalikud. Mina isiklikult pean relvade tootmist ja kogumist põhimõtteliselt ebahumaanseks käitumiseks ja olen kategooriliselt selle vastu. Kui maailma juhtivvõimud loobuvad hegemooniast ning lõpetavad tülide ja sõdade otsimise, siis milleks on vaja võidurelvastumist? Miks peaks rahvaste rikkuse kulutama relvade tootmisele, mille ainus eesmärk on tapmine, mitte heaolu?“
„Oma esimesel kohtumisel hr Putiniga ÜRO-s 2005. aastal küsisin tema käest, kas tuumarelvad oleksid aidanud Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ära hoida. Jah, need relvad olid kõrgelt arenenud, aga need ei suutnud Nõukogude Liidu lagunemist ära hoida, sest relvad põhimõtteliselt ei suuda inimsuhteid parandada. Tänaseks on Ameerika Ühendriikide juhitud kapitalistlik maailm langusteel. Kas tuumarelvad suudavad Ameerika Ühendriikide globaalse ülemvõimu kokkuvarisemist takistada? Ma ei usu, et maailmas leidub ainsatki tarka inimest, kes vastaks sellele jaatavalt.“
Biden ei ole seni suutnud teha ühtki olulist muudatust oma eelkäija poliitilistes otsustes, kuid seda seetõttu, et Ameerika Ühendriikide välispoliitikat ei juhi presidendid – nemad moodustavad otsustusprotsessist vaid väga väikese osa.
Mahmoud Ahmadinejad – Iraani president 2005-2013
Ahmadinejad on veendunud, et praegune maailmakord ei ole jätkusuutlik ja vajab fundamentaalseid muutusi. „Viimase 100 aasta jooksul on see sigitanud sadu sõdu, mõrvu, võidurelvastumisi, klassilõhesid, vaesust ja sotsiaalseid piiranguid rahvastele. Ma usun, et me kõik peaksime ühendama käed ja ehitama üles uue maailma, kus kõik inimesed on vabad ja austatud ning õiglus on keskne. Ja ma usun, et üllad vene inimesed saavad selles protsessis väga olulist rolli mängida,“ rõhutas ta.
Pärast oma ametiaja lõppu on Ahmadinejadil kahel korral keelatud presidendivalimistel osaleda, seda aastatel 2017 ja 2021. Ahmadinejad ei vaidlustanud otsust kummalgi juhul. Läänes on Ahmadinejad ennekõike tuntud sõnasõdade poolest George W. Bushi administratsiooniga Iraagi ja Afganistani sõdade üle, aga ka oma 2006. aasta väljaütlemise poolest, et Iisrael „peab ajaloo lehtedelt kaduma“.
Koduriigis on Ahmadinejad ennekõike tuntud oma askeetliku eluviisi, populistliku majanduspoliitika, korruptsioonivastaste kampaaniate ja muude programmide poolest, mille eesmärk on Iraani iseseisvat toimetulekut parandada. Oma ametiajal pooldas ta kompromissi leidmist lääneliku kapitalismi ja sotsialismi vahel, millest välja kasvanud strateegiline liit Teherani ja Venezuela vahel püsib tänaseni.