Site icon Makroskoop

Hiina omandab võimekuse Lääne satelliidid alla tulistada

Foto: 中国新闻社 https://commons.wikimedia.org/wiki/File:HQ29_2025_V-J_Parade_CNS.png

Hiina järgmise põlvkonna raketitõrjesüsteemi ümber pikemat aega levinud kuulujutud on saanud reaalsuseks. Pekingis hiljuti aset leidnud sõjaväeparaadi raames demonstreeris Hiina sõjavägi esmakordselt maailmale püüdurrakettide eliitklassi kuuluvaid HQ-29 tüüpi raketisüsteeme, mis märgistavad Hiina relvajõudude kasvavat võimekust tõrjuda tuumarakettide rünnakuid ning potentsiaalselt hävitada ka vaenulikke luuresatelliite.

Hiina meediakanalid on kirjeldanud HQ-29-t kui „kahe raketišahtiga satelliitide hävitajat”. Iseäralik nimi viitab uue süsteemi kavandatud ülesannetele, milleks on vastaste ballistiliste rakettide tõrjumine väga suurtel kõrgustel, aga ka madalorbiidil lendavate luuresatelliitide hävitamine.

Spekuleeritud võimekuste tõeks osutumise korral on Hiina omandanud uue raketi- ja satelliiditõrjevõimekuse, mis pikka aega oli vaid Ameerika Ühendriikide ning Vene Föderatsiooni relvajõudude pärusmaaks. Väidetavasti on uue raketisüsteemi laskeraadiuseks umbes 500 kilomeetrit.

HQ-29 süsteemi peetakse laialdaselt Hiina senini võimekaima tõrjeraketi HQ-19 järeltulijaks. HQ-19 on seniitraketisüsteem, mis kasutab kineetilist hävitustehnoloogiat (st sihtmärk hävitatakse füüsilise kokkupõrkega tekkinud kineetilise energiaga, mis muudab lõhkepea kasutamise ebavajalikuks), mis sarnaneb Ameerika THAAD (Terminal High Altitude Area Defense) raketikompleksi poolt kasutusel oleva tehnilise lahendusega.

Seevastu Hiina HQ-9-seeria raketitõrjesüsteemid pakuvad ründavate rakettide vastu viimase instantsi kaitset, olles optimeeritud peamiselt lühema laskeraadiusega taktikaliste ballistiliste rakettide tõrjeks.

Analüütikud väidavad, et HQ-29 viib Hiina sammukese lähemale maailma võimekaimate kosmose-õhutõrje süsteemidele nagu Ühendriikide Standard Missile-3 (SM-3) või Venemaa S-500 ja PL-19 Nudol tüüpi raketikompleksid, mille missiooniks on peamiselt sihtmärkide hävitamine avakosmoses, Maa lähiorbiidil.

Antud uudis väärib tähelepanu peamiselt verstapostina, demonstreerimaks, et Hiina on jõudnud sõjatehnoloogias punktini, kus see on suuteline välja arendama ning kasutusele võtma praktiliselt kõiki – sealhulgas kõige spetsiifilisemaid tehnoloogiaid kätkevaid – relvasüsteeme, mis varemalt olid üksnes USA ning Venemaa pärusmaaks.

Adrian Bachmann

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Maa lähiorbiidil lendavate ballistiliste rakettide ning optoelektrooniliste luuresatelliitide hävitamise võimekus on tänini eksisteerinud vaid Ameerika Ühendriikidel ning Venemaal. Tegemist on võimekusega, mille omandamine kujutab endast raketidisaini, juhtimise ja sihtmärkide seire tipptaset, mille välja arendamine on erakordselt ressursimahukas, ent mis tagab potentsiaalselt valmisoleku tõrjuda vastase tuumarakettide rünnakuid ning hävitada sõja korral vastase madalorbiidil lendavaid, tavaliselt ajakriitiliste strateegiliste sihtmärkide seireks kasutatavaid luuresatelliite.

Antud uudis väärib tähelepanu peamiselt verstapostina, demonstreerimaks, et Hiina on jõudnud sõjatehnoloogias punktini, kus see on suuteline välja arendama ning kasutusele võtma praktiliselt kõiki – sealhulgas kõige spetsiifilisemaid tehnoloogiaid kätkevaid – relvasüsteeme, mis varemalt olid üksnes USA ning Venemaa pärusmaaks (Euroopa riikide strateegiliste relvasüsteemide ning strateegiliste relvasüsteemide tõrjekomplekside välja arendamise võime ei ole suurriikidega võrreldav). Militaarse ning militaartehnoloogilise autonoomia saavutamine on Hiina tervikliku riikliku võimsuse võtmeprioriteediks, mida võib tänase seisuga pidada suuresti saavutatuks.

Lähemalt võib viimastel aastatel maailma sõjalise võimsuse tasakaalu mõjutanud arengutest lugeda ka käesoleva loo lõpus toodud lugudest.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

Esifoto: 中国新闻社/CC BY 3.0, Wikimedia Commons

SEOTUD LOOD:

Jaga sõpradega:
Exit mobile version